3-1-1-133-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-133-05

Otsuse kuupäev

19. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

K. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7437 lg 2 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-1081/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Veso, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. detsember 2005. a

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja Tallinna Transpordiameti esindaja T. R.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2005. a otsus ja Tallinna Transpordiameti 25. aprilli

2005. a kiirmenetluse otsus K. K. karistamises Liiklusseaduse § 7437 lg 2 järgi ning teha uus otsus.

2. Karistada K. K.-d Liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300

(kolmsada) krooni.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti 25. aprilli 2005. a kiirmenetluse otsusega karistati K. K.-d Liiklusseaduse

(LS) § 7437 lg 2 järgi 10 trahviühiku (600 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta samal päeval kell

13.29 parkis Rävala pst 15 juures peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas.

2. K. K. esitas kiirmenetluse otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Ühtlasi taotleti kaebuses sõiduki teisaldamis- ja parkimiskulude tagastamist.

Kaebuse esitaja vaidlustas rikkumise kvalifitseerimist LS § 7437 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki

parkimise eest keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või

-viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Kiirmenetluse otsuses

olevas rikkumise kirjelduses ei kajastu see, et pargitud auto oleks olnud ohtlik teistele liiklejatele või

häirinud oluliselt liiklust. Ka ei teavitatud menetlusalust isikut sellest, et talle pannakse süüks seda, et ta

keelatud kohas parkides on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Ühtlasi leidis K. K.

kaebuses, et sõiduk ei takistanud liiklust.

Samuti leidis kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsuse tegijal puudus tegelikest asjaoludest ülevaade, kuna ta

ei viibinud sündmuskohal ja otsuse tegemise ajal ei olnud veel sündmuskohal tehtud pilte asjale lisatud. Neid

ei olnud väärteotoimikule lisatud veel järgmisel päeval pärast otsuse tegemist, kui menetlusalune isik soovis

väärteotoimikuga tutvuda. Ka ei ole kiiremenetluse otsuse tegija arvestanud menetlusaluse isiku ütlustega.

3. Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus

muutmata.

Kohus leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemise alused olid täidetud - isikule olid tutvustatud tema õigused, ta

nõustus kiirmenetlusega ja andis ütlusi. Menetlusalune isik ei eita, et ta parkis auto keelatud kohas.

Kohus märkis, et Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse koostatud liiklusskeemi kohaselt keerab

Kentmanni tänavalt Rävala puiesteele kolm sõidurida ja seetõttu peab ristmikult väljudes mahtuma

tänavalaiusesse kolm sõidukit. Seepärast ongi keelatud sõidukite peatumine vahetult peale pööret, mis on

reguleeritud ka vastavate liiklusmärkidega 361 (peatumise keeld), 521 (ühesuunaline tee) ja 579 (sõiduki

sundteisaldus). Need märgid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks ja seega keelava liiklusmärgi mõjualas

parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Veso, kes palub

tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse. Ühtlasi taotletakse tasutud sõiduki

teisaldamis- ja parklakulude ja kohtukulude hüvitamist.

Kassatsioonis leitakse, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Tallinna Linnakohus ei ole

menetlusaluse isiku seisukohtadele hinnangut andnud ning ei ole motiveerinud nende arvestamata jätmist,

mistõttu ei ole kohtu mõttekäik jälgitav. Lisaks on linnakohus sellega, et tugines otsuse tegemisel tõenditele

(liikluskorraldust kajastav kaart), mida kohtuvälises menetluses ei olnud, rikkunud VTMS § 123 lg-t 2.

Nimetatud säte näeb ette, et kohus kontrollib asja läbi vaatamisel kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kassatsioonis korratakse seisukohta, et pargitud sõiduk ei olnud ohtlik teistele liiklejatele ega takistanud

liiklust. Vastupidiseid tõendeid kogutud ei ole. Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsusest ei nähtu,

milles seisnes käesoleval juhul sõiduki ohtlikkus teistele liiklejatele või liikluse oluline häirimine, s.t kuidas

sõiduk liiklust takistas ning milliste liiklusohutust reguleerivate normide vastu eksiti. Seega kiirmenetluse

otsuse resolutsioon ei lange kokku otsuses sisalduva teokirjeldusega. Kuna kohus on asja arutades seotud

kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega, puudus ka kohtul õigus asuda põhjendama, miks oli tegemist LS § 7437

lg-le 2 vastava teoga.

Menetlusalusele isikule ei selgitatud, et menetletakse rikkumist LS § 7437 lg 2 järgi. Kiirmenetluse

kohaldamise eelduseks on aga isiku teavitamine sellest, millist rikkumist tema suhtes menetletakse.

Kassaator leiab, et teavitamise kohta oleks tulnud võtta eraldi allkiri. Antud juhul ei nähtu ühestki

menetlusdokumendist, et menetlusalust isikut oleks informeeritud sellest, et teda ei süüdistata mitte lihtsalt

parkimiskorra rikkumises, vaid ka selles, et ta põhjustas sellega ohu teistele liiklejatele või häiris oluliselt

liiklust. Seetõttu ei olnud K. K. kiirmenetlusega nõustudes teadlik, millist rikkumist tema suhtes

menetletakse.

5. Riigikohtu istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kassatsioon on põhjendamatu ja taotles selle

rahuldamata jätmist. Esindaja märkis, et kuigi kiirmenetluse otsuses ei ole teo lühikirjelduses märgitud

liiklusohu tekitamist, tuleneb see otsuses tehtud viitest LS § 7437 lg-le 2.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt VTMS § 57 p-dele 7 ja 9 märgitakse kiirmenetluse otsuses muuhulgas teo lühikirjeldus ja

väärteo kvalifikatsioon. Seejuures peab kvalifikatsioon tulenema teo lühikirjeldusest ja sellele vastama.

Liiklusseaduse § 7437. Parkimine keelatud kohas

(1) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda

või -viisi rikkudes - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda

või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, - karistatakse

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 -RT I 2002, 63, 387)

Seaduse tekstist nähtub, et esimeses lõikes kirjeldatud rikkumise puhul on tegemist nn formaalse deliktiga, st

rikkumisena kirjeldatud tegu ei nõua tagajärge. Seevastu on teises lõikes kirjeldatud rikkumine, erinevalt

esimesest lõikest, materiaalne delikt (üks alternatiivsetest tagajärgedest kujutab endast küll ohtu ja seega on

tegemist konkreetse ohudeliktiga, kuid konkreetse ohudelikti tuvastamine toimub materiaalse delikti skeemi

järgi). Seega, väitmaks, et tegemist on rikkumisega LS § 7437 lg 2 järgi, peab kiirmenetluse otsuses (või

väärteoprotokollis) olema kirjeldatud nii tegu, tagajärg kui põhjuslik seos nende vahel.

7. Käesolevas asjas tehtud kiirmenetluse otsuses on teokirjeldus järgmine: 25. aprillil 2005. a kell 13.29

parkis K. K. sõiduauto Peugeot Tallinnas Rävala pst maja nr 15 juures peatumist keelava liiklusmärgi

mõjupiirkonnas. Seega sisaldab otsuses toodud teokirjeldus tegu, selle toimepanemise aega ja kohta, kuid

puudub teo tagajärje kirjeldus. Kuivõrd otsuses ei ole kirjeldatud teo tagajärge, siis puudub selles ka teo ja

tagajärje põhjusliku seose analüüs. Kuna kirjeldatud on ainult tegu, mitte aga tagajärge, on rikkumise

kvalifitseerimine LS § 7437 lg 2 järgi teo kirjelduse piiridest väljumine.

8. Kuigi kohus on üritanud põhistada, miks oli põhjendatud K. K. teo kvalifitseerimine teise lõike järgi, ei ole

ka kohus võtnud teise lõike lisatunnuseid kui tagajärge. Sellele viitab kohtu lihtsustatud käsitlus, mille

kohaselt see, et pargiti peatamist keelava märgi mõjualas ja märk oli paigaldatud liiklusohutuse kaalutlusel,

tähendaski, et parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. Oht teistele liiklejatele ja

liikluse oluline häiritus on aga alternatiivsed tagajärjed. Tagajärg objektiivse koosseisu tunnusena tuleb aga

tuvastada vastavate tõendite alusel, sest parkimine parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ei pruugi

alati teisi liiklejaid ohustada või liiklust oluliselt häirida.

9. Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on

selged ja menetlusalusele isikule on muu hulgas selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja

talle on antud võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Kuna isegi kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest ei nähtu, et isikule pandi süüks teises lõikes sätestatud

tagajärgede põhjustamist, on usutav isiku väide, et talle ei selgitatud, et tema suhtes menetletakse väärteoasja

kvalifitseeritud koosseisu järgi. Samas oli menetlusalusele isikule selge, et tema suhtes menetletakse keelava

märgi mõjualas parkimise väärteoasja, ta ise tunnistab, et parkis keelatud kohas, ja seda rikkumist kajastab ka

kiiremenetluse otsuse teokirjeldus. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kiirmenetluse

kohaldamise tingimused olid täidetud, kuid kohtuväline menetleja eksis rikkumise kvalifikatsiooniga.

Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtud väärteoasju arutades seotud väärteoprotokolli või kiirmenetluse

otsuse teokirjeldusega, kuid võivad muuta teo kvalifikatsiooni menetlusaluse isiku olukorda raskendamata

(vt Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-75-03; RT III 2003, 21,200). Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et K. K.-le süüks arvatud tegu tuleb LS § 7437 lg 2 asemel kvalifitseerida väärteona LS

§ 7437 lg 1 järgi.

10. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri selliseid toiminguid nagu sõiduki teisaldamine ja teisaldatud

sõiduki tasuline parkimine. Seega ei ole need väärteomenetluse toimingud ja seetõttu tuleb kassaatori taotlus

teisaldamis- ja parkimiskulude hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.

11. Lähtudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 1 ja §-st 176 Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab K. K.

suhtes väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse ja Tallinna Linnakohtu otsuse täielikult ning teeb

täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, mis ei raskenda K. K. olukorda.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher