3-3-1-59-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-59-05

Otsuse kuupäev

15. detsember 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Clear Channel Estonia OÜ kaebus Unicom Eesti OÜ ja Tallinna

Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel sõlmitud lepingute peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. mai 2005. a otsus

haldusasjas nr 2-3/147/05

Menetluse alus Riigikohtus

JCDecaux Unicom Eesti OÜ (Unicom Eesti OÜ)

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. november 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

JCDecaux Unicom Eesti OÜ esindaja vandeadvokaat Veli

Kraavi

Clear Channel Estonia OÜ esindajad vandeadvokaadid Silja

Holsmer ja Kaido Uduste

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-543/2004 ning

Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/147/05. Teha uus otsus,

millega jätta Clear Channel Estonia OÜ kaebus JCDecaux Unicom Eesti OÜ ja Tallinna

Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel 12. juulil 2002. a sõlmitud lepingute peale rahuldamata.

Tagastada kautsjon.

Jätta kohtukulud poolte kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus ja Unicom Eesti OÜ sõlmisid 12. juulil 2002 lepingu

reklaamikandjate paigaldamise kohta (reklaamikandjate leping) ning samal kuupäeval ka lepingu

ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise kohta

(ootepaviljonide kohta). Nimetatud lepingud asendasid või koondasid pooltevahelisi varasemaid

lepinguid (16.05.1995; 28.10.1996; 01.07.1997) antud küsimustes.

Reklaamikandjate lepinguga anti Unicom Eesti OÜ-le õigus paigaldada linnaosa teedele ja

teekaitsevööndisse täiendavalt 7 suure pinnaga valguskasti või reklaamtahvlit, mille omandiõigus

kuulub Unicom Eesti OÜ-le.

Ootepaviljonide lepinguga kehtivusajaga 15 aastat kohustus Unicom Eesti OÜ paigaldama omal kulul

linnaosa territooriumile 20 uut ühistranspordi ootepaviljoni vastavalt lepingu lisale ning

linnaosavalitsus andis Unicom Eesti OÜ-le õiguse paigutada täiendavalt kooskõlastatavates

asukohtades 10 ootepaviljoni, 30 linnateabe vitriini ja 15 linnateabe sammast. Rajatiste omandiõigus

kuulub Unicom Eesti OÜ-le.

2. Clear Channel Estonia OÜ esitas 11. novembril 2003 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles

taotles Unicom Eesti OÜ ja Kristiine Linnaosa Valitsuse 12. juulil 2002 sõlmitud reklaamikandjate

lepingu ning lepingu ootepaviljonide kohta (koos lisadega) tühistamist. Kaebaja leidis, et juhul, kui

kõnelaused lepingud ei ole halduslepingud, taotleb ta haldusaktide, mis väljenduvad Kristiine

Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena eelnimetatud lepingute sõlmimiseks, tühistamist

ning eelnimetatud lepingute ja nende lisade tühisuse tuvastamist.

Kaebuse kohaselt:

1) vaidlustatud lepingud on halduslepingud, kuivõrd nendega määratakse kindlaks Tallinna linnale

või linnaosa valitsusele pandud avalik-õiguslike kohustuste ja ülesannete täitmine kolmanda isiku -

Unicom Eesti OÜ - poolt;

2) kaebus kuulub halduskohtus läbivaatamisele ka juhul, kui tegemist pole halduslepingutega.

Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale (erikogu määrus nr 3-3-1-8-01 ja erikogu otsus nr 3-3-1-15-

01), mille kohaselt ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on tsiviilõiguslikku lepingut sõlmides

rikkunud lepingu pooleks mitteoleva kolmanda isiku subjektiivseid õigusi, on tegemist avalik-

õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib

kaasneda tsiviilõigusliku lepingu tühistamine, ei välista iseendast vaidluse avalik-õiguslikku

iseloomu;

3) sõlmitud lepingud on vastuolus Teeseadusega. Vastavalt Teeseaduse § 34 lg-le 2 annab

liiklusvälise teabevahendi paigutamise loa maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema

seatud tingimustel. Käesoleval juhul on lepingutega hõlmatud maa omanik riik ning maa omaniku

luba puudub;

4) rikutud on linnavara kasutusse andmise korda. Lepingutega on Unicom Eesti OÜ saanud linnaosa

valitsuselt õiguse tasuta kasutada linnaobjekte ja -rajatisi (tänav, haljasala) selleks, et sinna

paigaldada ja kasutada Unicom Eesti OÜ-le kuuluvaid reklaamikandjaid. Antud juhul on tegemist

linnavara kasutusse andmisega Unicom Eesti OÜ-le, mis peab toimuma linnavara kasutusse andmise

korras. Linnavara kasutusse andmise korra p 10 kohaselt saab linnavara anda kasutusse avaliku

enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras. Otsustuskorras vara

kasutusse andmise alused käesoleval juhul puudusid. Linnaosa valitsus ei ole välja selgitanud parimat

pakkumist. Rikutud on ka nõuet, et linnavara kasutusse andmise tähtajaga 5 kuni 25 aastat otsustab

linnavalitsus. Enne lepingu sõlmimist ei ole ametlikus väljaandes avalikustatud ka lepingu tingimusi

ning isikut, kellega leping sõlmitakse.

Lepingud on vastuolus Konkurentsiseadusega. Konkurentsiseaduse § 14 kohaselt käsitatakse eri- või

ainuõigusena ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega

eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul. Eri- või ainuõiguse andmiseks tuleb

korraldada avalik konkurss, mida antud juhul tehtud ei ole.

Kaebaja leidis, et tema subjektiivset õigust on rikutud, kuivõrd lepingute sõlmimisega võeti kaebajalt

õigus ning võimalus osaleda lepingute sõlmimise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning

võimalusel sõlmida ise vastavaid lepinguid. Kaebaja kinnitas, et tema peamiseks tegevusvaldkonnaks

on välireklaami eksponeerimine ja vahendamine Tallinna linnas. Kaebaja väidetel oli ta varem

korduvalt pöördunud Tallinna erinevate linnaosa valitsuste ja Tallinna Ettevõtlusameti poole

taotlusega saada informatsiooni uute lepingute sõlmimise võimaluste kohta. Lepingute tühisuse

tuvastamise korral on kaebajal võimalik osaleda uute lepingute sõlmimise menetluses.

3. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 20. jaanuari 2004. a seletuses leiti, et Clear Channel Estonia

OÜ kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd selles haldusasjas on vaidlustatud lepinguid, mida

kaebaja on juba vaidlustanud haldusasjas nr 3-226/2003. Viimases asjas on samad protsessiosalised ja

samad nõuded. Linnaosavalitsus leidis, et juhul, kui kohus ei jäta asja läbi vaatamata, tuleks menetlus

asjas peatada kuni haldusasjas nr 3-226/2003 kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Unicom Eesti OÜ seletuse kohaselt on kaebus põhjendamatu, alusetu ja pahatahtlik. Unicom Eesti

OÜ arvates tuleks kaebus jätta läbi vaatamata.

5. Kristiine Linnaosa Valitsuse 27. veebruari 2004. a kirjalikus seletuses leiti, et kaebaja poolt

esitatud seisukohad on ebaõiged ega tulene sisulistest asjaoludest ning kehtivast seadusest. Vastustaja

väitis järgmist:

1) vaidlustatud lepingud ei ole käsitatavad halduslepingutena. Leping ei ole käsitatav

halduslepinguna üksnes seetõttu, et lepingu ese on seotud avalike ülesannete täitmisega või et lepingu

eseme vastu eksisteerib avalik huvi;

2) lepingud ei riku kaebaja kui reklaamifirma subjektiivseid õigusi. Tegemist ei ole kohaliku

omavalitsuse territooriumile välireklaami paigaldamist võimaldava kokkuleppega. Lepingud

käsitlevad teabekandjaid ning ühistranspordi infrastruktuuri objekte. Isik ei saa vaidlustada

ühistranspordi infrastruktuuri objektide ja linnateabekandjate tellimist motiivil, et see kahjustaks

linna või kolmandate isikute huve;

3) asjaolu, et kaebajate registriandmetes on ühe tegevusvaldkonnana märgitud reklaamiteenuse

osutamine, ei tõenda mingil määral äriühingu tegevust nimetatud valdkonnas. Kaebaja pole kunagi

esitanud taotlust analoogse teenuse osutamiseks ei Tallinna linnale ega ka linnaosavalitsusele.

Õiguste rikkumist ei saa eeldada üksnes tuginedes kaebajate tegevusvaldkonna võimalikule

kattumusele lepingus kokkulepituga;

4) kaebuse aluseks olevad õigusaktid ei kaitse kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebajate poolt

puudutatud välireklaam on reguleeritud teistel alustel ning selles osas ei saa kohaldada Linnavara

kasutusse andmise korda. Lepingud ei piira ka teiste isikute osalemist kabaturul ega ole vastuolus

Konkurentsiseadusega. Kuigi lepingud näevad ette teatud piiranguid (nt raadiuse, kuhu täiendavaid

reklaamikonstruktsioone ei saa paigaldada), on need mõistlikud ega riku Konkurentsiseaduse sätteid.

Unicom Eesti OÜ ei ole pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist turgu valitsevaks ettevõtjaks, kes

omaks välireklaami turul 40 protsenti käibest, tema positsioon ei luba vastaval turul tegutseda

arvestataval määral ja sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest. Siinjuures välireklaami

kaubaturuna saab mõista Tallinna linna kui tervikut. Unicom Eesti OÜ ei ole takistanud oma

konkurentide turule pääsemist, välireklaami turul on Tallinna linnas konkurents säilunud. Eelnevast

tulenevalt ei ole võimalik käsitada Unicom Eesti OÜ-le antud õigusi Konkurentsiseaduse § 14

tähenduses eri- või ainuõiguse andmisena.

6. Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-543/2004 tühistati Tallinna

Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Unicom Eesti OÜ vahel 12. juulil 2002 sõlmitud reklaamikandjate

paigaldamise leping ning samal kuupäeval sõlmitud ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe

rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise leping kui tsiviilõigusliku tahteavaldusena vormistatud

haldusaktid ja tuvastati eelnimetatud lepingute tühisus.

Kohtuotsuse põhjendused:

1) tegemist ei ole halduslepingutega. Vaidlustatud lepingutest ei ilmne, et Unicom Eesti OÜ-le oleks

antud avaliku võimu volitusi, lepingutest ei ilmne, et Unicom Eesti OÜ muutuks avaliku halduse

kandjaks, kes peab teostama haldusülesandeid omal nimel ja vastutusel;

2) kaebaja tegutseb reklaami alal ning eelnimetatud asjaolu on antud juhul piisavaks põhjuseks, et

lugeda linnaosa poolne reklaamikandjate ja ootepaviljonide paigaldamise tellimine kaebaja õigustega

vastuolus olevaks. Avalikke haldusülesandeid täitva institutsiooni tegutsemine, mis ei võimalda

kaebajal omapoolset oferti teha võib kahtlematult kaebaja õigusi rikkuda;

3) haldusõigusliku tahteavalduse hindamisel leiab kohus, et kahtlemata on rikutud Teeseaduse § 34

lg-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt antakse liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks luba maa

omaniku poolt tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Eiratud on linnavara

kasutusse andmise korda, sh punkte 10, 12 ja 75. Iseäranis oluline on ametliku teadaande esitamata

jätmine, sest selline rikkumine võib võtta potentsiaalsetelt pakkujatelt võimaluse õigeaegselt

reageerida ning vastavas protsessis osaleda;

4) kohus ei võta seisukohta Konkurentsiseaduse võimaliku rikkumise osas, mis ei ole käesoleva

vaidluse lahendamiseks enam vajalik.

7. Tallinna Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Kristiine Linnaosa Valitsus ning

JCDecaux Unicom Eesti OÜ.

8. Kristiine Linnaosa Valitsuse apellatsioonkaebuses leitakse, et Tallinna Halduskohtu ülaltoodud

kohtuotsus on põhjendamatu osas, millega kohus tühistas lepingud kui haldusaktid ning tuvastas

tsiviilõiguslike lepingute tühisuse ning mõistis apellandilt välja vastustaja kasuks kohtukulud.

Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta Clear Channel Estonia OÜ kaebus täismahus

rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kohus on protsessinorme rikkudes lahendanud mitmed apellandi kui ka kolmanda isiku taotlused;

2) kohus ei ole seisukohta võtnud linnaosavalitsuse kõigi vastuväidete osas. Sealhulgas oli vastustaja

väitnud, et kaevatavate tehingute puhul pole tegemist välireklaami paigaldamise lepingutega ning

seetõttu ei saa kaebaja reklaamialasest tegevusest tuleneda ka tema automaatne kaebeõigus. Kaebaja

pole mingil moel tõendanud oma väidetavat huvi ega ka võimalusi lepingust tulenevate kohustuste

kandmiseks ja õiguste realiseerimiseks. Vaidlust ei saa olla küsimuses, et ühistranspordi

ootepaviljonide paigaldamine pole kuidagi määratletav reklaamitegevusena. Lepingu objektiks

olevad ühistranspordi ootepaviljonid ning avaliku teabe sambad pole määratletavad liiklusväliste

teabevahenditena. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mitte kõik vaadeldavad objektid ei asu riigi maal,

mistõttu nad ei vaja ka mistahes täiendavat luba;

3) kohus on vääralt tõlgendanud seadust. Kohus pole kaalunud tsiviilõiguslike tehingute tühisuse

aluseid, vaid on analüüsinud üksnes haldusaktide õiguspärasust. Maaomaniku loa puudumine

konkreetses situatsioonis ei saa olla tehingu tühisuse tuvastamise aluseks;

4) kohtu seisukohad linnavara kasutusse andmise korra rikkumiste kohta ei ole asjakohased ning

käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.

9. JCDecaux Unicom Eesti OÜ apellatsioonkaebuses leiti, et Tallinna Halduskohus kohaldas

valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Apellant taotles Tallinna

Halduskohtu 9. märtsi 2004. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada menetlus

Clear Channel Estonia OÜ kaebuses. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) Clear Channel Estonia OÜ kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus põhjusel, et kebaja ei

vaidlustanud lepingutele eelnenud vastavate haldusorganite avalik-õiguslikku tegevust või

tegevusetust (haldusakte või toiminguid); haldusaktidena ei saa käsitada linnaosavalitsuse

tahteavaldusi lepingute sõlmimisel;

2) lepingud ei ole vastuolus seadusega. Võimaliku vastuolu tõttu Teeseaduse § 34 lg-ga 2 võis kohus

tuvastada konkreetsete lepingujärgsete asukohtade tühisuse, mitte lepingute tühisuse. Lepingutega on

määratud paigaldatavate ootepaviljonide ja reklaamikandjate arv, mitte aga nende kindel asukoht.

Teeseaduse § 34 lg-s 2 sisalduv regulatsioon kehtib reklaami paigaldamisel, mitte reklaamikandjate

ega seda enam ootekodade paigaldamisel. Lepingud ei ole vastuolus ka linnavara kasutusse andmise

korraga ja linnamaa kasutusse andmise korraga. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud linnavara

kasutusse andmise eeskirja kohaselt sai linnavarana kasutusse anda kinnisasju, vallasasju ja teatud

piiratud asjaõigusi. Kõnniteed, teeääred, avalikud ristmikud ja muud avalikud kohad, kuhu lepingu

alusel on paigaldatud reklaamikandjad, ei olnud linnavara linnavara kasutusse andmise korra

tähenduses. Reklaamikandjate alune maa ei olnud reeglina munitsipaalmaa, mida sai kasutusse anda

linnamaa kasutusse andmise korra kohaselt. Linn ei saanud korraldada enampakkumist, kuna selleks

puudus õiguslik alus ja ka objektiivne vajadus. Antud juhul ei saanud linn midagi rendile anda.

Reklaamitegevuse pealt sai linn tulu reklaamimaksuna, mis on/oli ühtne sõltumata reklaamijast. Kuna

linn ei saanud anda rendile reklaamikandjate alust maad ega rajatisi, siis puudus tal vajadus ka

konkursi korraldamiseks;

3) suur osa lepingujärgseid reklaamikandjaid ja ootekodasid asub munitsipaliseeritud maal; nende

paigaldamiseks ei olnud vaja Teeseaduse § 34 lg-st 2 tulenevat luba;

4) kohus on alusetult jätnud rahuldamata Unicom Eesti OÜ taotlused, sh kaebuse läbivaatamata

jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.

10. Tallinna Linnavalitsuse 23. veebruari 2005. a korraldusest nr 394-k tulenevalt loobus Kristiine

Linnaosa Valitsus 2. märtsil 2005 apellatsioonkaebusest.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-3/147/05 muudeti Tallinna

Halduskohtu 9. märtsi 2004. a otsuse põhjendusi. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

1) lepingutest nähtub, et Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus on otsustanud anda apellandile loa

paigutada apellandile kuuluvaid reklaamikandjaid ja rajatisi Tallinna linna teedele ja teede

kaitsevööndisse. Asjaolu, kas vaidlustatud haldusaktide andmisel ja lepingute sõlmimisel järgiti

Teeseaduse §-st 34 tulenevat korda, ei oma antud juhul tähendust, sest maaomanik (riik) ei ole

haldusakte ega lepinguid vaidlustanud. Seega tuleb esimese astme kohtu otsusest välja jätta

Teeseaduse § 34 lg 2 eiramist käsitlevad küsimused;

2) lepingutega realiseeris linnaosavalitsus kohaliku omavalitsuse pädevust ja kohustust.

Ringkonnakohus ei nõustu, et linnavara kasutusse andmise kord ei kuulu antud juhul kohaldamisele.

Linnale kuuluvad rajatised, s.o teed, tänavad, haljasalad jne on linnavara viidatud korra tähenduses.

Rikutud on linnavara kasutusse andmise korra punkte 10, 61, 75 ja 76. Käesoleval juhul andsid

linnaosavalitsuse otsustused põhjendamatu konkurentsieelise apellandile teiste võimalike pakkujate

ees. Linnavara kasutusse andmist reguleerivad normid on avalik-õiguslikud ning neist on tuletatav

kaebuse esitaja subjektiivne õigus nõuda, et linnavara kasutusse andmise tingimuste oluliste

rikkumistega sõlmitud leping ei takistaks tal teostamast õigusaktides sätestatud õigust esitada

omapoolsed pakkumised linnavara kasutusse saamiseks.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2005. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse JCDecaux

Unicom Eesti OÜ.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

13. Kassatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-

543/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2005. a otsuse haldusasjas nr 2-3/147/05 tühistamist

ning uue otsuse tegemist, millega jätta Clear Channel Estonia kaebus täielikult rahuldamata.

Kaebuse kohaselt:

1) lepingute suhtes ei kehtinud linnavara kasutusse andmise kord. Vastavate teede puhul on tegemist

munitsipaliseerimata riigimaaga, paigaldatud teabekandjate omandiõigus kuulus Unicomile.

Linnavara kasutusse andmise kord kehtib üksnes linnavara suhtes. Seetõttu ei olnud linnavara

kasutusse andmise kord asjakohane õigusakt. Järelikult kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti

materiaalõiguse normi;

2) lepingud olid sõlmitud vastavalt erikorrale, s.o reklaami- ja kuulutusemaksu määruse ja selle alusel

kehtestatud reklaami paigaldamise taotluste esitamise ja läbivaatamise ning reklaamilubade eeskirja

põhjal. Kuni 2002. a lõpuni ei korraldatud reklaamikandjate asukohtade kasutusse andmiseks mitte

ühtegi konkurssi ega antud vastavat maad või rajatisi rendile. Kuni selle ajani sõlmiti üle 50

analoogse lepingu reklaamikandjate paigaldamiseks reklaamimaksu määruse alusel;

3) kohtuotsusest ei nähtu tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Otsusest jääb arusaamatuks,

kas lepingute alusel püstitatud teabekandjad olid püstitatud riigile kuuluvale maale või linnale

kuuluvatele rajatistele ning milliste tõendite alusel asus kohus seisukohale, et väidetavad rajatised

olid üldse olemas ning et need olid Tallinna linna omandis. Rajatiste puudumisel või linna

omandiõiguse puudumisel nende suhtes ei ole kord kohaldatav.

14. Clear Channel Estonia OÜ oma kirjalikus vastuses ei tunnista kassatsioonkaebust ja peab

ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ning põhjendatuks. Vastuses leitakse, et lepingutele tuli

kohaldada linnavara kasutamise korda, kuivõrd lepingute alusel anti Unicom Eesti OÜ-le õigus

Tallinna linnale kuuluvatele teedele kui rajatistele liiklusväliste teabevahendite paigaldamiseks. Teede

puhul on tegemist linnavaraga ning vastava vara kasutusse andmisel tuli kohaldada linnavara

kasutusse andmise korda. Samuti leitakse vastuses, et lepingutele ei tulnud kohaldada erikorda,

kuivõrd lepingud ei reguleerinud konkreetse reklaami eksponeerimist. Isik oma huvide kaitsmisel ei

saa siinjuures tugineda varasemale ebaõigele praktikale. Clear Channel Estonia OÜ ei nõustu

kassaatoriga, et ringkonnakohus on rikkunud kohtumenetluse normi.

15. Kohtuistungil toetasid menetlusosalised oma varasemaid kirjalikke seisukohti.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi käesoleva kaebuse

esemeks olevaid lepinguid on kohtud käsitlenud tsiviilõiguslike lepingutena, erinevad nad oma sisult

ja eesmärgilt lepingutest, mille sõlmib avaliku võimu kandja eraõiguslikus vormis tegutsedes.

Eelnimetatud lepingud sisaldavad avaliku võimu poolt sõlmitavate kontsessioonlepingute tunnuseid.

Nende lepingutega annab avalik võim eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (antud

juhul tänavad või tänavaga piirnevad maa-alad), lubades sinna paigutada rajatisi, mida kasutatakse

tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides, kusjuures lepingust tulenevad riskid lasuvad

eraõiguslikul lepingupoolel. Vaidlustatud lepingute preambula sisaldab viiteid avaliku võimu

ülesannetele, mida lepingu kaudu täidetakse.

17. Sedalaadi lepingu sõlmimine, sõltumata selle lepingu määratlemisest haldus- või tsiviilõigusliku

lepinguna, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja

läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses,

mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest

menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või

õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus

selles, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel avalikku pakkumismenetlust üheski vormis läbi ei ole

viidud.

18. Sisuliselt on kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku subjekti

vahelised lepingud lepingu sõlmimisele eelneva kohase menetluse puudumise põhjusel. Asjaolu, et

kaebaja vaidlustab halduskohtusse pöördumisel tsiviilõigusliku lepingu üht elementi, tsiviilõiguslikku

tahteavaldust, mida senine kohtupraktika võimaldab käsitleda haldusaktina, ega vaidlusta otseselt

avaliku võimu organi tegevusetust nõutava menetluse läbiviimisel, ei oma sisulist tähendust. Isikul,

kelle õigusi, eelkõige õigust võrdsele kohtlemisele, rikub kohase menetluse puudumine, on õigus

halduse tegevuse vaidlustamiseks.

19. Kaebuse kohaselt on Clear Channel Estonia OÜ subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et

vaidlusaluste lepingute sõlmimine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute sõlmimise

protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid lepinguid. Tallinna

Halduskohus on nõustunud kaebajaga ning põhjendab kaebaja kaebeõigust asjaoluga, et viimane

tegutseb samuti reklaamialal nagu ka Unicom Eesti OÜ. Halduskohtu arvates võib kaebaja õigust

rikkuda avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva institutsiooni tegutsemine, mis ei võimalda tal

omapoolset pakkumist teha. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas vaidlusaluste lepingute sõlmimisel

on rikutud Clear Channel Estonia OÜ subjektiivseid õigusi.

20. Eelnevaga seoses peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolust, et

kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada

tema õiguste rikkumist. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi reklaamialase tegevuse vastu, kuid mitte

halduskohtusse pöördumise õigus. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks,

peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga. Vastasel juhul

võib kaasneda olukord, kus kõik vastaval (reklaami)alal tegutsevad ettevõtjad vaidlustaksid kõik

kehtivad reklaamiturgu puudutavad lepingud selle teenusturu ümberjagamise eesmärgil. Kohtusse

pöördumist õigustava põhjendatud ja kaaluka huvi peab tuvastama asja lahendav kohus.

21. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud haldusorgani poole taotlusega võtta

endale ülesanded, mis on hõlmatud vaidlustatud lepingutega. Kaebaja on pöördunud

omavalitsusasutuste poole reklaamikandjate paigaldamise korra küsimustes. Saadud vastuste kohaselt

on vastava tegevuse arendamine linnas peatatud kuni asjakohase regulatsiooni kehtestamiseni.

Kaebuse lahendamisel on oluline, et kaebaja tegutseb reklaami alal vähemalt 2001. aastast alates ning

oli teadlik senisest omavalitsusorganite pikaajalisest praktikast reklaamikandjate paigaldamise

lepingute sõlmimisel. Veelgi enam, asja materjalidest nähtub, et kaebaja on hoolimata vastava

menetluskorra puudumisest sõlminud Tallinna linnaga mitmeid ja käesoleva ajani kehtivaid lepinguid

reklaamikandjate paigaldamiseks. Halduskolleegium leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebuses

nimetatud lepingute sõlmimisele eelneva nõutava menetluse puudumine ei ole rikkunud Clear

Channel Estonia OÜ õigusi, sh õigust võrdsele kohtlemisele.

22. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu

9. märtsi 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-543/2004 ning Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2005. a

otsuse haldusasjas nr 2-3/147/05 ja teeb uue otsuse, millega jätab Clear Channel Estonia OÜ kaebuse

JCDecaux Unicom Eesti OÜ ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel 12. juulil 2002. a sõlmitud

lepingute peale rahuldamata.

23. Käesolevas kohtuasjas on Kristiine Linnaosa Valitsuse kulud õigusabile 18 585 krooni.

Apellatsioonkaebuse esitamise eest on linnaosavalitsus tasunud 10 krooni. Arvestades Riigikohtu

halduskolleegiumi varasemat praktikat (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 24. aprilli 2001. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 19. detsembri 2003. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03) peab kolleegium linnaosavalitsusele advokaatide osutatud

õigusabikulude väljamõistmist põhjendamatuks. Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld