3-3-1-14-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-14-05 Kohtuotsuse kuupäev 15. detsember 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Meelis Goldbergi kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 11. juuni 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 5143 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-244/2004 Menetluse alus Riigikohtus Meelis Goldbergi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-244/2004 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Jõhvi büroo 11. juuni 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 5143 peatati Liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks Meelis Goldbergi mootorsõiduki juhtimisõigus. 2. M. Goldberg esitas kaebuse Jõhvi Halduskohtule, milles taotles ARK Jõhvi büroo eelnimetatud otsuse tühistamist ja juhiloa tagastamist kaebuse lahendamise ajaks. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 sätestatud korras on tõlgendatav karistusena, kuid Karistusseadustik ei näe ette väärteo eest lisakaristuse - juhtimisõiguse peatamise - võimalust ja et ka haldussanktsioonide kohaldamise tuleb arvestada ne bis id idem reeglit. 3. Jõhvi Halduskohus rahuldas 12. juuli 2004. a määrusega asjas nr 3-150/2004 M. Goldbergi kaebuses sisalduva taotluse peatada juhtimisõiguse peatamise otsus kuni kohtulahendi jõustumiseni ja rahuldas 26. juuli 2004. a otsusega samas asjas ka kaebuse, tühistades vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse lisaks kaebuses toodud motiividele ka põhjusel, et ARK Jõhvi büroo otsuse nr 5143 tegemise ajal oli M. Goldbergil ainult kaks kehtivat Liiklusseaduse nõuete rikkumist, mis said olla juhtimisõiguse peatamise aluseks. 4. ARK esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotledes esimese astme kohtu otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt jäi Jõhvi Halduskohtu otsusest selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et M. Goldbergi on halduskorras rohkem kui ühe korra karistatud. M. Goldbergile on määratud väärteomenetluses karistus, kuid tema suhtes ei ole kohaldatud ühtki halduskaristust, vaid ainult seadusest tulenevat haldussundi. 5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2004. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

Jõhvi Halduskohtu kaevatud otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis M. Goldbergi kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel kujutab endast riiklikku sunnivahendit, mille kohaldamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt on küll keelatud asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses, kuid mitte põhija lisakaristuse kohaldamine. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 4 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena, kuna peatamisel ei tuvastata iseseisvalt rikkumiste asjaolusid, vaid peatamise aluseks on jõustunud väärteomenetluse otsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. M. Goldberg palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada, leides, et 1) LS § 413 lg 4 ei anna otsuse tegijale kaalutlusõigust ei valikuega otsustusdiskretsiooniks. Väärteoasjas lõpeb menetlus karistusotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. Juhtimisõiguse peatamise menetlus algab pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist. Asjaolu, et väärteomenetlus ja juhtimisõiguse peatamise menetlus on seotud ja teineteisele järgnevad, ei anna alust lugeda neid üheks menetluseks; 2) liikluskorda rikkunud isikul ei ole võimalik esitada väiteid juhtimisõiguse peatamise või selle kestuse vastu, kuna Liiklusseadus ei näe ette asja menetleva haldusorgani kohustust tagada menetluses isikule õigust olla ära kuulatud; 3) juhtimisõiguse peatamise praegu kehtiv regulatsioon on Põhiseadusega abstraktselt vastuolus selle karistuse proportsionaalsuse ja võrdsuspõhiõiguse osas ning nõuetekohase menetluse puudumise tõttu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel on isiku teistkordne karistamine ning kas see annab alust juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks. Samuti on kassaator vaidlustanud juhtimisõiguse peatamise menetluse vastavuse kohase menetluse nõuetele. 8. Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine on piisavalt koormav, et käsitada seda karistusena Põhiseaduse § 23 lõike 3 mõttes. Kohus arvestas ka asjaolu, et enne karistusõiguse reformi oli juhtimisõiguse peatamine reguleeritud karistusena formaalses mõttes. Sellele tuginedes järeldas kohus, et kuigi juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on tegemist karistusega materiaalses tähenduses. Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsuse põhjendustes leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 toodud alustel on käsitatav karistusena. Selles osas vastab ringkonnakohtu tõlgendus Riigikohtu üldkogu hilisemale tõlgendusele. 9. Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsuses (asjas nr 3-4-1-10-04) leidis kohus, et Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhija lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas

menetluses. Kohus kontrollis, kas nimetatud juhtudel on juhtimisõiguse peatamise otsustamisel viidud läbi uus menetlus, mille käigus otsustati sisuliselt juhtimisõiguse peatamine. Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning järeldas seetõttu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus on kooskõlas Riigikohtu üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega. 10. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu 27. juuni 2005. a otsusega asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks alused puuduvad ning LS § 413 ei ole vastuolus Põhiseaduse § 23 lõikega 3. Riigikohtu 27. juuni 2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-05, samuti sama kuupäeva otsuses asjas nr 3-4- 1-2-05 leidis kohus, et Liiklusseaduse regulatsioonist tulenevalt võib juhtimisõiguse peatamise menetluses esineda PS § 14 riive. Samas luges kohus selle riive mitteintensiivseks ning asus seisukohale, et selle kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks. 11. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 12. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et 1. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 on Liiklusseaduse § 413 tunnistatud kehtetuks. Juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s 773.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld