3-2-1-138-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-138-05

Määruse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

Kohtutäitur Marek Laanemetsa kaebus kohtutäitur Kaire

Põltsi 28. märtsi 2005. a otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-

2/973/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Marek Laanemetsa erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. november 2005. a.

Resolutsioon

Jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

31. mai 2005. a määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Marek Laanemets esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi

28. märtsi 2005. a otsuse peale.

Kaebuse kohaselt esitas KÜ Uexkülli Maja 15. mail 2002. a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2/3/33-

798/02 täitmiseks Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Marek Laanemetsale. 28. augustil 2002. a andis

M. Lannemets täitetoimiku üle kohtutäitur Reet Vokkile ja alates 16. augustist 2004. a menetles

täiteasja kohtutäitur Kaire Põlts.

2. Tallinna Linnakohus keeldus 12. aprilli 2005. a määrusega kaebust menetlusse võtmast ja tagastas

selle esitajale.

Linnakohtu määruse kohaselt ei kuulu kaebus kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse

korras (TsMS § 149 lg 2 p 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 kohaselt võib kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale esitada võlgnik või sissenõudja. Seega saavad kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale esitada üksnes võlgnik ja sissenõudja, täitemenetluse seadustikust ei tulene varem

täiteasja menetlenud kohtutäituri õigus vaidlustada täiteasja menetleva kohtutäituri otsust.

3. Kohtutäitur M. Laanemets esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse, paludes määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2005. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt saab kohtutäituri tegevuse peale edasi kaevata TMS §-s 77

sätestatud korras. TMS § 77 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva

jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil

kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri tegevuse

peale läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine ei takista

selle läbivaatamist. Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse

kättesaamisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Lõike 3 kohaselt

vaatab sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi kahe nädala

jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Lõike 4 kohaselt võivad maa- või linnakohtu määruse peale

kohtutäituri otsuse kohta menetlusosalised ja kohtutäitur esitada erikaebuse ringkonnakohtusse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Seega on seadusandja sõnaselgelt sätestanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse korras võivad

kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada võlgnik ja sissenõudja. Täiteasja varem

menetlenud kohtutäiturile ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise võimalust ette nähtud.

Täitemenetluse eesmärgiks on kehtiva täitedokumendi alusel võlausaldaja nõude rahuldamine

võlgniku vara arvel. Seega on täitemenetluses huvitatud isikuteks võlausaldaja, kelle huviks on see, et

tema nõue saaks täidetud, ning võlgnik, kelle vara arvel täitmine toimub. Kohtutäitur on

täitemenetluses avalikke ülesandeid täitev ametiisik, kelle ülesandeks on täiteasja menetlemine

täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Kohtutäitur on huvitatud isikuks vaidluses, kus

nõutakse tema otsuse tühistamist. Käesolevas asjas ei vaidlustatud M. Laanemetsa poolt

kohtutäiturina täitemenetluses tehtud otsust, vaid tühistati kohtutäitur K. Põltsi otsusega osaliselt

M. Laanemetsa poolt varasemas täitemenetluses tehtud toimingud. Kuna täiteasja menetlemine on

ühelt kohtutäiturilt teisele üle antud, ei puuduta täiteasjas nr 032/22/1272 tehtavad otsustused

M. Laanemetsa ega mõjuta M. Laanemetsa õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole TMS § 77 lg 1

põhiseadusega vastuolus.

TMS §-s 77 sätestatud kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korras ei ole seaduse lünka ühe

kohtutäituri menetlusest teise menetlusse üle antud täiteasjas tehtud kohtutäituri otsuste suhtes

varasemale kohtutäiturile kaebeõiguse andmata jätmisel, vaid TMS §-s 77 sisalduv ongi seadusandja

tahe.

Kohtutäitur ei kanna isiklikku vastutust teise kohtutäituri tehtud otsuste eest. Kui kohtutäituri vastu

esitatakse kahju hüvitamise nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palub M. Laanemets ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Samuti palutakse tunnistada TMS § 77 lg 1

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise õigust omavate isikute ringi määratlemise osas

põhiseadusevastaseks ning jätta kohaldamata.

Kaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine

TMS § 77 kohaselt tsiviilkohtu pädevusse ning kohtu viide TsMS § 149 lg 2 p-le 1 on väär. Kohus ei

ole leidnud, et kaebus tuleks läbi vaadata halduskohtus.

Kohtutäitur on huvitatud isikuks iga vaidluse korral, mis puudutab tema poolt varem tehtud

täitetoimingute õiguspärasust, kuivõrd see puudutab kohtutäituri õigusi ja kohustusi. Täitetoimingute

tühistamise korral võib osutuda võimalikuks nõuete esitamine kohtutäituri vastu. Samuti võib see olla

kohtutäituri tasu vähendamise põhjuseks.

Kohtutäituri kaebeõigus peab olema käesoleval juhul tagatud. Kui kohtud leiavad, et see ei ole TMS

§-st 77 johtuvalt võimalik, tuleb see säte põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata jätta.

Menetluslikult otstarbekas ei ole ringkonnakohtu põhjendus, et erikaebuse esitajal on võimalik kõik

vastuväited esitada kahju hüvitamise nõude menetlemisel, kui see esitatakse. Täitemenetluse

õiguspärasust puudutavad vaidlused peavad olema lahendatud enne võimalikke kahju hüvitamise

vaidlusi, kuna hüvitamise kohustus sõltub täitemenetluse õiguspärasusest.

6. Vastuses erikaebusele leiab kohtutäitur K. Põlts, et isiku kaebeõiguse piiramine ringkonnakohtu

määruse kohaselt ei pruugi olla õiguspärane. Vastuses erikaebusele leiab huvitatud isik Brian

Reginald McMahon, et määrus on põhjendatud ning seaduslik. Ülejäänud huvitatud isikud ei ole

vastust erikaebusele esitanud.

7. Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et TMS § 77 kohaselt võivad kohustusliku kohtueelse

menetluse korras kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada võlgnik ja sissenõudja.

Täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise

võimalust ette nähtud.

Täitemenetluse kui täitedokumentide täitmise menetluse on seadusandja ette näinud ja kujundanud nii

sissenõudja kui ka võlgniku huvides. Täitemenetluse seadustikus kehtestatud reeglid peavad tagama

sissenõudjale täitedokumendis väljendatud õiguste tõhusa kaitse, kuid teiselt poolt andma vajalikku

kaitset ning õiguskaitsevahendeid ka võlgniku käsutusse. Täitemenetluse korraldajaks on kohtutäitur,

kes kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.

Täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks kolleegiumi arvates

täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse

korraldajate omavahelised vaidlused.

10. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur ei kanna vastutust teise kohtutäituri

tehtud otsuste eest ning kui asja eelnevalt menetlenud kohtutäituri vastu esitatakse kahju hüvitamise

nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et

kahju hüvitamise menetluses tuleb kahju õigusvastase tekitamise koosseisu kohaldamiseks vajalikud

eeldused tuvastada sõltumata kohtutäituri otsuses võetud seisukohtadest eelmise kohtutäituri otsuste

seaduslikkuse kohta. Asja eelnevalt menetlenud kohtutäituri otsuse tühistamisele teise kohtutäituri

poolt ei ole seadustes antud mingeid õiguslikke tagajärgi, mis kehtiksid täitedokumenti eelnevalt

menetlenud kohtutäituri kohta. Tähendust omab otsuse tühistamine üksnes täitedokumendi ülevõtnud

kohtutäituri jätkatava täitemenetluse jaoks - tühistavat otsust saavad võlgnik ja sissenõudja

vaidlustada TMS §-s 77 sätestatud korras.

Kuivõrd kohtutäituril on võimalik esitada kõik oma seisukohad võimalikus edaspidises kahju

hüvitamise menetluses, ei ole põhjendatud erikaebuse esitaja väide, et TMS § 77 lg 1 on kohtutäituri

tegevuse peale kaebuse esitamise õigust omavate isikute ringi määratlemise osas vastuolus

põhiseadusega.

11. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida, et KTS § 162 lg-s 1

sätestatud tagajärg (ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud

ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist) kehtib ka

juhul, mil täitedokument antakse ühelt kohtutäiturilt teisele kohtutäiturile üle mitte ametist

vabastamise tõttu, vaid muudel seadustes ettenähtud alustel. Täitedokumendi ühelt kohtutäiturilt

teisele üleandmise põhijuhtumid lisaks KTS §-s 161 sätestatud ametist vabastamisele on kehtivate

seaduste kohaselt veel võlgniku lahkumine teise kohtutäituri tööpiirkonda (TMS § 27 lg 2),

kohtutäituri taandamine (TMS § 38), täitedokumendi üleandmine sissenõudja poolt teisele

kohtutäiturile (TMS § 37). Ainuüksi täitedokumendi üleandmine ei saa vabastada kohtutäiturit

vastutusest, kui ta on täitedokumenti täites rikkunud täitemenetluse seadustikus ettenähtud

menetlusreegleid.

12. Kolleegium leiab, et kohtud võisid kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ja kaebuse

tagastamisel tugineda TsMS § 149 lg 2 p-le 1. Selle sätte põhieesmärk on kassaatori viidatud juhtumi

reguleerimine, mil avaldus või kaebus tagastatakse esitajale seetõttu, et avaldus või kaebus tuleb läbi

vaadata halduskohtus. Seda sätet tuleb kohaldada ka juhtumil, mil isikul ei ole TsMS §-de 4 ja 5

kohaselt õigust kohtusse pöörduda. Näiteks on kohtusse pöördunud teiste isikute õiguste ja vabaduste

kaitseks isik, kellele ei ole selleks seadusega õigust antud (TsMS § 5 lg 1 p 2). Sellistel juhtudel on

avalduse või kaebuse tagastamise alus TsMS § 149 lg 2 p 1.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik