3-2-1-141-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nime

Kohtuasja number

3-2-1-141-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu

Kohtuasi

Xxxx Xxxxi avaldus Xxxxxxxx Xxxxile eestkostja

määramiseks ja hoolekandeasutusse paigutamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

140/2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Xxxxxxxx Xxxxi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Tartu, 14. november 2005. a

Istungil osalenud isikud

Xxxxxxxx Xxxx, tema esindaja vandeadvokaat M. Tamme

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2005. a otsus

X. Xxxxile eestkostja määramise ja eestkostja nõusolekuta

tehingute tegemise keelamise osas ja saata asi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas

jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing

kassatsioonkaebuselt 6. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200

(kakssada krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxxx Xxxx esitas 20. detsembril 2004. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palus määrata ennast

oma isa Xxxxxxxx Xxxxx eestkostjaks ja paigutada X. Xxxx hoolekandeasutusse. Avaldaja leidis, et

X. Xxxxxx tuleb keelata kinnisasjadega ning registrisse kantud vallasasjadega tehingute tegemine

eestkostja nõusolekuta. Avalduse kohaselt on X. Xxxx tarbinud viimased 20 aastat süstemaatiliselt

alkohoolseid jooke ja tal puudub inimväärne elukoht. Vabatahtlikult ei ole X. Xxxx nõus

hoolekandeasutusse minema. X. Xxxxx juures ei ole X. Xxxx nõus elama. Avaldaja leidis, et

X. Xxxx vajab eestkostet, sest ta ei saa aru oma tegudest, ning palus kohtuotsuse pöörata

viivitamatult täitmisele, sest külmade saabumisel võib X. Xxxxx elu olla tõsiselt ohus.

Eestkosteasutuse esindaja asus pärast X. Xxxxx kodu külastamist seisukohale, et X. Xxxx ei hinda

adekvaatselt oma hetkeolukorda ja selle ohtlikkust enda elule ja tervisele. X. Xxxx vajab eestkostet

oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks ning X. Xxxx on sobiv isik olema X. Xxxxx eestkostja.

Eestkosteasutuse esindaja toetas ka X. Xxxxx paigutamist hoolekandeasutusse ning kohtuotsuse

viivitamatut täitmisele pööramist.

X. Xxxx andis kohtule enda isiku kohta adekvaatset informatsiooni ja väitis, et ta oma elukorralduses

kõrvalist abi ei vaja.

2. Tartu Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2004. a otsusega avalduse TsMS § 247 lg 1 p-st 3, §-st 249,

§-st 250, §-st 260 ja PKS § 92 lg-st 4 juhindudes, ning seadis eestkoste X. Xxxxx kui piiratud

teovõimega isiku üle ja määras tema eestkostjaks X. Xxxxx. Maakohus lubas X. Xxxxxx teha

iseseisvalt tehinguid sularahas või pangaülekandega oma pensioni ulatuses, keelas tehingud

kinnisasjadega ning registritesse kantavate vallasasjadega. X. Xxxx tuleb paigutada tema tahtest

olenemata üheks aastaks tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Kohtuotsus pöörati

viivitamatult täitmisele.

Maakohus leidis, et X. Xxxxx tuleb tema enda tahte vastaselt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19

lg-s 1 sätestatud alusel paigutada hoolekandeasutusse. X. Xxxx ei suuda juhtida oma tegusid ning ei

saa aru oma tegude tähendusest, sest tal esineb nõdrameelsus, mis on põhjustatud hapnikupuudusest

ja alkoholi kuritarvitamisest. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik

tema enda elule ja tervisele või naabrite varale ja tervisele. Teda pole võimalik kodus hooldada

halbade elamistingimuste tõttu. Seda tõendavad eestkosteasutuse esindaja M. Mägi kodukülastusest

antud ülevaade, X. ja X. Xxxxx seletused ja kohtupsühhiaatria eksperdi Ilmar Laasi arvamus. Kuna

kroonilist kopsuhaigust põdev X. Xxxx elab talvisel ajal pooleliolevas soojustamata majas, on see

ohtlik tema elule ja tervisele. Kopsukliiniku väljavõttega haigusloost on tõendatud, et X. Xxxx põeb

kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja kroonilist pulmokardiaalset puudulikkust. Olenemata

X. Xxxxx vastuväidetest, tuleb tema eestkostjaks määrata X. Xxxx. Kohus ei tuvastanud ka

perekonnaseaduse (PKS) §-s 96 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid X. Xxxxx määramise X. Xxxxx

eestkostjaks.

3. X. Xxxx esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist

ning X. Xxxxi avalduse rahuldamata jätmist.

Kaebuse kohaselt on tema teovõimet aluseta ja ebaseaduslikult piiratud. Tal ei ole vaimseid häireid.

Ta ei ole kunagi vajanud psühhiaatrilist ravi. Ka alkoholiga ei ole probleeme olnud. Ta elab küll

pooleliolevas majas, kuid seal on üks normaalse soojustusega tuba. Pension võimaldab tal küllaldase

äraelamise. Ta suhtleb lähemalt poeg Xxxx Xxxxxxx, kes teda ka vajadusel abistab ning kes on asjas

huvitatud isik, kelle kohus oleks pidanud TsMS § 249 lg 2 alusel menetlusse kaasama.

Kohus kohaldas vääralt SHS § 19 lg-t 1. Ei ole tõendatud, et ta oleks vaimuhaige või alkohoolik.

X. Xxxxx ohtlikkus endale või teistele ei ole tõendatud. Kopsuhaigus on krooniline, hooldekodu

kinnises osakonnas viibimine ei paranda tervist. Maakohus pole kaalunud muude SHS §-s 10

ettenähtud abinõude rakendamist. Isiku paigutamine erihooldekodusse peaks olema kõige viimane

võimalik valik.

Hageja esindaja palus jätta kohaldamata SHS § 19 tema vastuolu tõttu põhiseadusega ja algatada selle

sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

X. Xxxx taotles apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata jätmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 8. juuni 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, leides, et

X. Xxxxx teovõime piiramine on põhjendatud, kuid tema paigutamiseks tugevdatud järelevalvega

hoolekandeasutusse ei ole alus. Eeskostjaks määratud X. Xxxx ei ole eestkostjaks sobiv isik. Seetõttu

määras ringkonnakohus X. Xxxxx eeskostjaks Tartu linna. Ringkonnakohus keelas tehingud

kinnisasjadega ning registritesse kantavate vallasasjadega. SHS § 2 p 2 kohaselt on toimetulek isiku

või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. X. Xxxx ei

vaidlustanud asjaolu, et tema elukoht pole talvetingimustes elamiseks sobiv. Põhjendatud on

linnavalitsuse esindaja väide, et X. Xxxxx elukohas ei ole võimalik koduhooldust pakkuda, kuna

selleks puuduvad minimaalsemadki tingimused.

X. Xxxx oli nõus, et ta vajab vahel toimetulekuks kõrvalist abi, ja nõustus, et peab vähemalt

talveperioodil hooldekodus elama, kuid esitas vastuväite tema paigutamisele tugevdatud

järelevalvega hoolekandeasutusse. SHS §-dest 31 ja 32 tulenevalt tuleb isik ära kuulata ja tema

tahtega arvestada sotsiaalhoolekannet puudutavate küsimuste lahendamisel.

Ka asja materjalidest ei nähtu mõjuvad põhjused, miks peaks X. Xxxxx paigutama tugevdatud

järelevalvega hoolekandeasutusse. Menetluse käigus esitatud erinevad spetsialistide arvamused on

vastuolulised, ning pole tõendatud, et X. Xxxx oleks vaimuhaige. Kohtupsühhiaatria eksperdi I. Laasi

arvamuse kohaselt tuleb X. Xxxx paigutada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, kuna

tavalisel reþiimil X. Xxxx ei tarvita ettenähtud ravimeid ja kuritarvitab alkoholi. Nimetatud eksperdi

järeldused ei ole kooskõlas eksperdi kasutuses olnud materjalidega, vaid põhinevad avaldajalt saadud

suulisel informatsioonil. Ringkonnakohtule esitatud psühholoog S. Noppeli uuringu kohaselt ei ole

X. Xxxx dementne, kuid tõenäoliselt vajab ta igapäevaseks toimetuleks vähest kõrvalabi. Seda

kinnitavad ka Erastvere Erihooldekodu töötajate kirjalikud seletused. Ta allus korrale.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 ei ole vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Isiku

sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldus vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

hagita menetluse sätete alusel, mis tagavad isiku põhiõiguste kaitse kohtu algatusõiguse ja asjaolude

väljaselgitamise kohustuse kaudu.

Arvestades X. Xxxxx elutingimusi ja harjumusi ning tema vanust (80 a) ning tervislikku seisundit, on

tema teovõime piiramine põhjendatud. Kuid eeskostjaks ei ole sobivad X. Xxxxx pojad. X. Xxxx ei

avaldanudki selleks soovi, X. Xxxx avaldas küll soovi, kuid arvestades, et tema elukoht on Tallinnas,

ta ei ole isaga aastaid suhelnud ning tal puudub huvi oma isa elu korraldamiseks, samuti on tema

suhted isaga väga halvad, ei ole otstarbekas X. Xxxxi eeskostjaks määrata. Kuna X. Xxxx siiski vajab

eestkostet, tuleb eeskostjaks määrata X. Xxxxx elukohajärgne eestkosteasutus - Tartu linn. Tartu linna

eeskostjaks olemise õigus tuleneb seadusest, samuti väljendas sellekohast nõusolekut linna esindaja

ringkonnakohtu istungil.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X. Xxxx esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu otsuse osas, millega talle määrati eestkostjaks Tartu linn ja jäeti algatamata

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus SHS § 19 suhtes. Ta palus saata asi uueks läbivaatamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramine kõne alla

juhul, kui isikul on diagnoositud vaimuhaigus, psüühikahäire või nõrgamõistuslikkus. Hagejal ühtegi

sellist diagnoosi ei ole. Toimetulekuraskust saab leevendada SHS §-s 10 loetletud sotsiaalteenuste

abil.

Ringkonnakohus on omavoliliselt määranud eestkostjaks Tartu linna, kes ei ole PKS § 93 lg-s 1

sätestatud avaldust esitanud. Sellega rikkus kohus ka TsMS § 229 lg-t 1. Ringkonnakohus on loonud

olukorra, kus eestkostja ja eestkosteasutus on üks ja seesama isik, millega on rikutud avaliku võimu

teostamise läbipaistvuse põhimõtet.

Ringkonnakohus jättis kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 ja

põhiseaduse § 15 lg 2. Põhiseaduse § 15 lg 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab

põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses

sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. SHS § 19 lg-s 1 sisaldub

oluline riive isiku põhiõigustele ja vabadustele. Samuti on ringkonnakohus jätnud kohaldamata

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 5 ja 6 ning on rikkunud

konventsiooni artiklit 8.

X. Xxxx vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub seda menetlusse mitte võtta ning

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust mitte algatada.

Kolleegiumi istungil jäid X. Xxxx ja tema esindaja vandeadvokaat M. Tamme kassatsioonkaebuses

esitatud väidete juurde ja palusid kaebuse rahuldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

7. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendamatult asunud seisukohale, et X. Xxxxxx on tuvastatud

piiratud teovõime ning seetõttu on tal keelatud ilma eestkostja nõusolekuta teha tehinguid

kinnisasjade ning registrisse kantavate vallasasjadega.

8. Vastavalt TsÜS § 8 lg-le 2 on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada. Piiratud

teovõime kohtuliku tuvastamise eesmärgiks on sellise täisealise isiku kaitse tema tahteavalduste

õigusliku siduvuse eest, kes ei ole võimeline oma kestva vaimse või psüühilise seisundi tõttu

hakkama saama igapäevaelu toimingutes ning mõistma oma tahteavalduste ja otsustuste tagajärgi.

TsÜS § 8 lg-s 2 on alused isiku piiratud teovõime tuvastamiseks loetletud ammendavalt.

Ringkonnakohus isiku piiratud teovõime tuvastamisel aga ühelegi nimetatud alusele ei toetunud,

leides, et X. Xxxxx teovõime piiramine on põhjendatud, arvestades tema elutingimusi ja harjumusi,

samuti vanust ja tervislikku seisundit.

9. Ringkonnakohus toetus oma põhjendustes X. Xxxxx teovõime üle otsustamisel ka psühholoogi

arvamusele, mis aga üheselt fikseerib, et puudub alus X. Xxxxxx dementsuse diagnoosimiseks, ning

vastavalt nimetatud uuringule tuleks X. Xxxx väikese kõrvalabi toel ka igapäevaselt toime. X. Xxxxx

iseseisvat toimetulekut on kinnitanud ka Erastvere Erihooldekodu direktor (tlk 71). Ringkonnakohtu

otsuse järgi ei viibinud X. Xxxx hooldekodus pidevalt, vaid tal oli lubatud seal käia vastavalt

kokkulepitud korrale. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et X. Xxxx tuli ajal, mil ta hooldekodus ei

viibinud, oma elu korraldamisega toime. Seega on ringkonnakohtu otsus isiku teovõime tuvastamisel

oma põhjendustes vastuoluline.

10. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu kindlaks tehtud asjaolud ei saa olla piisavaks

aluseks X. Xxxxx piiratud teovõime tuvastamisel ning väljuvad TsÜS § 8 lg-s 2 sätestatud piiridest.

Kui lähtuda ringkonnakohtu otsuse põhjendustest, siis isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või

muu asjaolu tõttu lihtsalt ei ole võimeline kõikide oma igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama,

kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, on piiratud teovõimega. Selliste isikute

toetuseks on loodud sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste süsteem, mis peaks aitama toime tulla ilma, et

isiku võime iseseisvalt õiguskäibes osaleda oleks piiratud. Sellisele võimalusele on ringkonnakohus

ka ise oma otsuses viidanud, leides, et sotsiaalhoolekande seaduse mõtte kohaselt tuleb esmalt abi

vajavale isikule pakkuda teenuseid ja tuge, mis soodustaksid tema enesega toimetulekut. Asjaolu, et

X. Xxxxxxx ei ole võimalik koduhooldust pakkuda, sest tema elutingimused on äärmiselt halvad, ei

välista kolleegiumi arvates teisi, alternatiivseid toetuste võimalusi, mis abistaksid ja soodustaksid

X. Xxxxx igapäevaelus hakkamasaamist.

11. Ringkonnakohus on X. Xxxxxxx seadnud eestkoste ning määranud eestkostjaks Tartu linna kui

X. Xxxxx elukohajärgse eestkosteasutuse. Vastavalt PKS §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud

eestkostja. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendusega, et Tartu linna eestkostjaks

määramise õigus tuleneb seadusest. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks,

kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub. Eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt

aga olla vaid füüsiline isik (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05, RT

III, 2005, 37, 368). Seega ei näe seadus ette võimalust määrata Tartu linn isiku eestkostjaks.

Eestkosteasutus täidab vastavalt PKS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja

määramiseni. Eestkosteasutuse ülesannete hulka kuulub eestkoste seadmiseks vajalike andmete

kogumine ja ettevalmistamine ning eestkostjaks sobiva isiku leidmine ja vastava ettepaneku tegemine

kohtule.

12. Kolleegium on seisukohal, et kui ringkonnakohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et on alust

X. Xxxxx piiratud teovõime tuvastamiseks ning talle eestkostja määramiseks ja sobivat isikut leitud

ei ole, tuleb asjas menetlus peatada. Kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et X Xxxxx poegi ei ole

võimalik eestkostjaks määrata, on Tartu linnal kui X. Xxxxx elukohajärgsel eestkosteasutusel

ülesanne leida X. Xxxxxxx eestkostja. Tulenevalt PKS § 95 lg-st 5 lasub kuni eestkostja leidmiseni

Tartu linnal kohustus täita eestkostja ülesandeid.

13. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse X. Xxxxx tugevdatud järelevalvega

hoolekandeasutusse paigutamise osas ja selles osas ei ole ringkonnakohtu ostust vaidlustatud. Kuna

SHS § 19 ei ole kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv, siis ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 kohaselt alust selle põhiseadusepärasuse kontrollimiseks. Samal

põhjusel puudub kolleegiumil vajadus analüüsida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni kohaldamata jätmist ringkonnakohtu poolt, millele X. Xxxx on oma

kassatsioonkaebuses osutanud.

J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu