3-4-1-36-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-36-05

Otsuse kuupäev

5. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaan Pööri, Valeri Kozlovi, Jelena Štšepelina, Tamara Heina,

Mihhail Mišini ja Hilleri Treisalti kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 24. novembri 2005. a otsuse nr 44 punkti 1

tühistamiseks

Kaebuse esitajad

Jaan Pöör, Valeri Kozlov, Jelena Štšepelina, Tamara Heina,

Mihhail Mišin ja Hilleri Treisalt

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Jaan Pööri, Valeri Kozlovi, Jelena Štšepelina, Tamara

Heina, Mihhail Mišini ja Hilleri Treisalti kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Loksa Linna Valimiskomisjon peatas 6. novembri 2005. a otsustega 14, 15, 16 ja 17 Loksa

Linnavolikogu asendusliikmete esitatud volituste peatamise avalduste alusel nende volikogu liikme

volitused. Volikogu liikmeteks said Ljubov Oksenenko, Juri Seroštanov, Tatjana Boitsova ja Roman

Sahharius.

2. L. Oksenenko, J. Seroštanov ja R. Sahharius esitasid 11. novembril 2005. a kaebuse Harju

Maakonna Valimiskomisjonile, milles palusid tühistada Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused nr 14,

15, 16 ja 17. Kaebajad leidsid, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei näe ette, et

isik, kes ei ole volikogu liige, saaks peatada oma volikogu liikme volitusi. Avaldused oma volituste

peatamiseks esitasid volikogu asendusliikmed. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad

KOKS § 20 lg 2 kohaselt valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Seetõttu oleks

linna valimiskomisjon pidanud asendusliikmete esitatud volikogu liikme volituste peatumise

avaldused jätma rahuldamata.

3. Harju Maakonna Valimiskomisjon rahuldas kaebuse 16. novembri 2005. a otsusega nr 13.

Maakonna valimiskomisjon tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni 6. novembri 2005. a otsused

nr 14, 15, 16 ja 17 ning tegi Loksa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse volikogu liikmete volituste

peatamise ja asendusliikmete määramise otsustamisel selgitada välja volikogu liikmeks saanud isiku

poolt KOKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt väljendatav tahe volikogu liikme volituste peatamise soovi kohta.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et KOKS § 19 lg 2 p 3 alusel saab volikogu liikme volituste

peatamise avalduse esitada üksnes volikogu liige. Asendusliikmel ei ole volikogu liikme õigusi, sest

ta omandab need õigused alles valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Alles

pärast volikogu liikmeks saamist tekib endisel asendusliikmel õigus ja võimalus kasutada volikogu

liikmele seadusega antud õigusi, s.h esitada oma volituste peatamise avaldust.

4. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt esitasid 21. novembril 2005. a

Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakonna Valimiskomisjoni

16. novembri 2005. a otsus nr 13. Kaebuses väideti järgmist:

1) Harju Maakonna Valimiskomisjoni vaidlusaluse otsuse õiguspärasusest sõltub see, kas nad on

Loksa Linnavolikogu liikmed või mitte;

2) KOKS § 20 lg 3 kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused ning asendusliikme volitused

volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu

liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. KOKS § 20 lg 4

näeb ette, et kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik

sellest, et käesoleva seaduse § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös

osaleda, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. KOKS § 20 lg 5 kohaselt, kui

esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, saab

volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud

kandidaat. KOKS § 20 lg 5 annab otseselt sellise võimaluse, et valimiskomisjon määrab ühe ja sama

otsusega asendusliikme avalduse korral järgmise asendusliikme, jättes avalduse esitanud

asendusliikme asendusliikmete nimekirja.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 24. novembri 2005. a otsuse esimese punktiga J. Pööri,

V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti kaebuse rahuldamata. Sama otsuse

punktidega 2 ja 3 tunnistas Vabariigi Valimiskomisjon järelevalve korras kehtetuks Loksa Linna

Valimiskomisjoni 4. novembri 2005. a otsuse nr 12 ja tegi Harju Maakonna Valimiskomisjonile

ettekirjutuse läbi viia kuu aja jooksul järelevalve Loksa Linna Valimiskomisjoni tegevuse üle

volikogu liikmetele asendusliikmete määramisel, sealhulgas kontrollida Loksa Linna

Valimiskomisjoni kõigi pärast 16. oktoobrit 2005. a vastuvõetud volikogu liikmete volituste

lõppemist, peatumist ning asendusliikmete määramist käsitlevate otsuste vastavust KOKS-is

sätestatud nõuetele.

Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas Vabariigi Valimiskomisjon järgmiselt:

1) asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad KOKS § 20 lg 3 kohaselt valimiskomisjoni

otsuse jõustumisest. Harju Maakonna Valimiskomisjon leidis õigesti, et enne volikogu liikme

volituste algamist ei ole võimalik § 19 lg 2 p 3 alusel volitusi peatada. See, et volikogu liikme

volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega, ei muuda volikogu

liikme volituste tekke ja peatumise või peatamise faktide ajalist järgnevust;

2) Harju Maakonna Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et KOKS § 19 lg 2 p 3 rakendamisel peab

valla või linna valimiskomisjon välja selgitama isiku tahte volikogu liikmena. Volituste peatamise

avaldust ei saa esitada tingimuslikult. Volitused peatatakse tähtajaliselt, arvestades seaduses

sätestatud vähimat, kolmekuulist peatamise kestust. Juhul kui avaldus on esitatud enne volituste

algust, ei olegi võimalik seda tähtaega kindlaks määrata ja seetõttu ka avaldust esitada, kuna tähtaja

arvutamine ongi olemuslikult seotud volikogu liikme volituste algusega;

3) Riigikohus on 19. juulil 2004. a asjas nr 3-4-1-18-04 leidnud, et "KOKS § 20 lg-st 6 tulenevalt

kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes

asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid." Valimiskomisjon ei saa enne volikogu

liikme volituste algust otsustada tema volituste üle valikuliselt ühe (praegusel juhul KOKS § 19 lg 2

p 3) asjaolu põhjal, samas kui isiku vastavust KOKS § 18 lg-le 1, kuid ka KOKS § 19 lg-le 2

kontrollitakse muus osas pärast volituste algust. Kui eeldada, et asendusliikme volitused tuleb alati

peatada KOKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud avalduse esitamisel muid asjaolusid arvestamata, ei ole

KOKS § 18 lg-s 1 sätestatud volituste lõppemise alused üldse rakendatavad, sest isik võiks nimetatud

asjaolude ilmnemisel alati ennetavalt esitada volituste peatamise avalduse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt esitasid Riigikohtule kaebuse,

milles paluvad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 24. novembri 2005. a otsuse nr 44 punkti 1,

millega Vabariigi Valimiskomisjon jättis nende kaebuse rahuldamata. Kaebuses väidetakse järgmist:

1) KOKS § 20 lg 5 järgi juhul, kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19

lg-s 2 märgitud alusel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas

valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda

KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, siis jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

Seega annab KOKS § 20 lg 5 otseselt võimaluse, et valimiskomisjon ühe ja sama otsusega määrab

asendusliikme avalduse korral järgmise asendusliikme, jättes avalduse esitanud asendusliikme

asendusliikmete nimekirja;

2) linna valimiskomisjon kinnitab pärast volikogu valimisi volikogu liikmed ja asendusliikmed.

Seega on kõik asendusliikmed teadlikud oma asetusest asendusliikmete nimekirjas. Kui volikogu

liige soovib peatada volitused volikogus ja tema asemele tulev asendusliige teab sellest ja esitab

valimiskomisjonile KOKS § 19 lg 2 alusel avalduse, siis määrab valimiskomisjon samas volikogu

liikmeks järgmise asendusliikme. Seadus ei sätesta avalduse vormi. Õigus saada volikogu liikmeks

tekib vahelejäänud asendusliikmel pärast kolme kuu või avalduses näidatud pikema tähtaja

möödumist;

3) Vabariigi Valimiskomisjon ei analüüsinud kaebuses esitatud ja seadusega sätestatud

asendusliikmete määramise korda, mistõttu volikogu asendusliikmetelt võetud õigus avaldada oma

tahet enne nende nimetamist volikogu liikmeks isegi juhul, kui asendusliikmel puudub reaalne

võimalus esitada avaldus pärast asendusliikme nimetamist volikogu liikmeks (näiteks komandeering);

4) oluline on tõlgendada KOKS § 20 lg-t 5. Kui linna valimiskomisjonil on teave asendusliikme

mitteasumise kohta volikogu liikmeks KOKS § 19 lg-s 2 nimetatud põhjustel, siis vormistab

valimiskomisjon volikogu liikmeks järgmise asendusliikme.

7. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuse juurde.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolev vaidlus on tekkinud sellest, et mitmed Loksa Linnavolikogu asendusliikmed esitasid

Loksa Linna Valimiskomisjonile avalduse peatada asendusliikme volitused. Loksa Linna

Valimiskomisjon rahuldas avaldused, peatas asendusliikmete volitused ja määras otsustega nr 14, 15,

16 ja 17 uued asendusliikmed. Sel viisil uuteks asendusliikmeteks saanud L. Oksenenko,

J. Seroštanov ja R. Sahharius esitasid 11. novembril 2005. a kaebuse Harju Maakonna

Valimiskomisjonile, milles palusid tühistada Loksa Linna Valimiskomisjoni nimetatud otsused. Harju

Maakonna Valimiskomisjon rahuldas kaebuse ja tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused

nr 14, 15, 16 ja 17.

Harju Maakonna Valimiskomisjoni selle otsusega taastusid asendusliikmeks oleku peatamise

avalduse esitanud J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti volitused

asendusliikmetena. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt vaidlustasid

maakonna valimiskomisjoni otsuse Vabariigi Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjon jättis

kaebuse rahuldamata ja jõus on maakonna valimiskomisjoni otsus, mille tulemusena J. Pööri,

V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti volitused Loksa Linnavolikogu

asendusliikmetena pole peatatud.

Riigikohtule esitatud kaebuses paluvad nad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja soovivad

saavutada olukorda, kus nende volitused Loksa Linnavolikogu asendusliikmetena oleksid peatatud.

J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt on seisukohal, et peatada saab

mitte ainult volikogu liikme volitusi, vaid ka asendusliikme volitusi. Vabariigi Valimiskomisjon on

seisukohal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette üksnes volikogu liikme volituste

peatamise.

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega.

Lisaks sellele märgib kolleegium järgmist.

10. Volikogu liikme volitused peatuvad KOKS § 19 lg-s 2 loetletud juhtudel. Lisaks sellele peatuvad

Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause järgi Riigikogu liikme valimisel valla- või

linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena.

Volikogu asendusliikme seisundit reguleerib KOKS § 20. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab:

"Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu

asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud

asendusliikmete nimekirja alusel." Kolleegium märgib, et hoolimata KOKS § 20 lg 1 sõnastusest

tuleb olla seisukohal, et asendusliige tuleb volikokku ka selle Riigikogu liikme asemele, kelle

volitused volikogus peatusid Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause alusel (vt ka

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2005. a otsust asjas nr 3-4-1-11-05,

punkt 15).

Kui volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, siis määratakse valimiskomisjoni otsusega

tema asemele asendusliige asendusliikmete nimekirja alusel.

Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et

KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös

osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe

asendusliikme (KOKS § 20 lg 4 teine lause). Kolleegium on seisukohal, et nimetatud sätet tuleb

kohaldada ka Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause rakendamiseks.

Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene

sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas,

milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu

töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine

sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat (KOKS § 20

lg 5). Kolleegium on seisukohal, et KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustega tuleb võrdsustada

Riigikogu liikmeks olek.

KOKS § 20 lg 6 järgi kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas, kui ta teatab

kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 märgitud põhjustel.

Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud

põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja (KOKS § 20 lg 7). Kolleegium on

seisukohal, et tulenevalt selle sätte ja Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause koosmõjust

säilitab oma koha asendusliikmete nimekirjas ka Riigikogu liige.

Volikogu liikme volituste taastumist reguleerib KOKS § 201. Volikogu liikme volituste taastumisel

lõpevad asendusliikme volitused.

Seega reguleerib seadus volikogu liikme volituste peatumist, asendusliikme poolt volikogu liikme

volituste omandamist, asendusliikmete nimekirjas koha kaotamist, volikogu liikme volituste

taastumist ja valikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volituste lõppemist. Asendusliikme

volituste peatamise võimalust seadus ette ei näe.

11. Ülalkirjeldatud regulatsioon, hoolimata selle ebatäpsusest Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2

teises lauses nimetatud isikute suhtes, on piisavalt tihe, et olla seisukohal, et asendusliige ei saa

esitada avaldust peatada oma volitused asendusliikmena. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast

asendusliige kas läheb volikokku, kaotab volikokku minemata jätmisel koha asendusliikmete

nimekirjas või jääb volikokku minemata jätmisel asendusliikmete nimekirja. Kolleegiumi arvates on

õiguslik regulatsioon suunatud eeskätt sellele, et asendusliige teeks valiku kas minna volikokku või

kaotada koht asendusliikmete nimekirjas.

12. J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti kaebus jääb rahuldamata.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Jüri Põld