3-3-3-2-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus, ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks
Legislator headnote
AI generated3-3-3-2-05 · Riigikohus: mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus, ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-3-2-05
Määruse kuupäev
5. detsember 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
XXXXXX XXXXX (XXXXX) kaebus Pärnu Linnavalitsuse
7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p, 2. mai 1997. a
korralduse nr 660-p, 10. novembri 1997. a korralduse nr 1695-p
ja 2. aprilli 2001. a korralduse nr 429 peale ning tekitatud kahju
hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-
49/2002
Menetluse alus Riigikohtus
XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks.
Tühistada Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-49/2002 ja saata asi
samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus,
Aisa 70 kinnistu nr 664 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku Karl Antoni õetütar
XXXXXX XXXXX.
ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks
Pärnus, Aisa 72 (endine Aisa 70 A) kinnistu nr 628 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku
K. Antoni õetütar X. XXXXX.
2. Majavaldused Pärnus Aisa 70 ja Aisa 72 omandas K. Antoni pärijana tema abikaasa Maria Anton
1954. a. Samal aastal ostis Arseni Maripuu pool mõttelist osa majavaldusest. 1955. a omandas
M. Antoni pärijana pool mõttelist osa majavaldusest tema õde Helene Mandre. 1957. a jagati
majavaldused kaasomanike vahel ? H. Mandre omandiks jäi majavaldus Aisa 70 ja A. Maripuu
omandiks majavaldus Aisa 70A (uus aadress Aisa 72). Aisa 70 majavalduse omandas H. Mandre
pärijana Matti Mandre 1969. a ja samal aastal ostis majavalduse Hilda Sepp. Aisa 72 majavalduse
omandas A. Maripuu pärijana Arvo Maripuu 1985. a.
3. Pärnu Linnavalitsuse 7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa
70 maa 976 m2 H. Sepale ja kanti kinnistusraamatusse.
Pärnu Linnavalitsuse 2. mai 1997. a korralduse nr 660-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa 72 maa
732 m2 A. Maripuule ja kanti kinnistusraamatusse.
4. Pärnu Linnavalitsuse 10. novembri 1997. a korraldusega nr 1695-p otsustati mitte tagastada
X. XXXXXle Aisa 70 maad ja määrati talle 1263 m2 eest kompensatsioon. Mittetagastamise
põhjusena märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina.
Pärnu Linnavalitsuse 2. aprilli 2001. a korraldusega nr 429 otsustati mitte tagastada X. XXXXXle
Aisa 72 maad ja määrati talle 1715 m2 maa eest kompensatsioon. Mittetagastamise põhjusena
märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina.
5. X. XXXXX esitas 4. septembril 2001 kaebuse Pärnu Halduskohtule, paludes tühistada
kinnistusraamatu kanded Pärnus Aia 70 ja 72 kruntide kohta ning taastada tema õigused; välja mõista
maksmata maarent ja tasu viljapuuaia kasutamise eest; hüvitada loomalauda, kuuride ja lehtlate
maksumus. Kaebaja leidis, et tema onu K. Antoni naine päris nõukogude seaduste järgi kogu vara ja
pärandas oma õele lahusvara. Õige pärija ja omanik on tema. Ta on tunnistatud omandireformi
õigustatud subjektiks onule kuulunud kinnistu suhtes. Ta soovib õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamist. Maa tagastamata jätmiseks ja kompenseerimiseks ei ole alust, maa erastamine on
õigustühine. Ta palus määrata advokaat riigi kulul ning vabastada ta riigilõivust ja kohtukuludest.
Pärnu Halduskohtu 22. jaanuari 2002. a määrusega jäeti taotlus riigilõivu ja õigusabi eest tasumisest
rahuldamata. Halduskohtu 23. jaanuari 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste
kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohtu 8. veebruari 2002. a määrusega kaebus tagastati, sest puudusi ei
kõrvaldatud tähtajaks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2002. a määrusega
tühistati halduskohtu määrus ja asi saadeti tagasi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise
jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus peab välja selgitama, milliseid haldusakte või
toiminguid kaebaja soovib vaidlustada. Ringkonnakohus arvates soovis kaebaja vaidlustada Pärnu
Linnavalitsuse korraldusi, millega talle maad ei tagastatud, vaid kompenseeriti, ja erastati
ostueesõigusega H. Sepale ja A. Maripuule. Samuti taotleb ta kahju hüvitamist. Kaebaja
maksejõuetuse korral tuleb kaaluda riigi arvel advokaadi määramist.
Pärnu Halduskohtu 23. aprilli 2002. a määrustega selgitati kaebajale kaebuse vastuvõetavuse
tingimusi, anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, vabastati ta õigusabi eest tasumisest ja määrati
esindajaks advokaat riigi kulul.
Tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, sest X. XXXXX saatis advokaadi koostatud ja X. XXXXX
allkirjastatud kaebuse kohtule pärast tähtaja möödumist. Kaebuses taotleti Pärnu Linnavalitsuse
korralduste tühistamist. Halduskohtu 17. juuni 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti uus
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Advokaat taotles kohtult tähtaja pikendamist, sest tal ei ole olnud
võimalik esindatavaga kokku saada. 12. juulil 2002 saatis X. XXXXX kohtule uue, advokaadi
koostatud, kuid X. XXXXX paranduste ja täiendustega kaebuse. Halduskohtu 23. augusti 2002. a
määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg. 27. augustil 2002. a tegi
advokaat taotluse kutsuda X. XXXXX kohtusse, et saada asja lahendamiseks vajalikke selgitusi, sest
ta ei ole esindatavaga kokku saanud. Halduskohus kutsus X. XXXXX kohtusse 6. septembriks 2002.
X. XXXXX saatis kohtule 4. septembril 2002 enda koostatud avalduse-kaebuse ning 5. septembril
2002 ja 10. septembril 2002 kirjad selgitustega.
6. Pärnu Halduskohtule sai teatavaks, et Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsusega on
X. XXXXX tunnistatud teovõimetuks, ta ei või iseseisvalt tehinguid teostada ja talle on määratud
eestkostjaks Tallinna linn. Halduskohus saatis Tallinna linnale haldusasja materjalid seisukoha
võtmiseks ning esitas nõude, et eestkostja kaaluks tühistamiskaebuste esitamise tähtaja võimalikkust
ja kui on rikutud X. XXXXX õigusi ja piiratud vabadusi, siis esitada uus terviklik kaebus või kaaluda
menetluse lõpetamist. Halduskohus viitas TsÜS § 11 lg-le 1, mille kohaselt piiratud teovõimega isiku
poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud,
kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab, ning §-le 113, mille kohaselt kui tehing on heaks
kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte
kokkuleppest ei tulene teisiti.
Tallinna linn teatas halduskohtule 1. oktoobril 2002, et juhindudes TsÜS §-st 11 ei kiida ta heaks
X. XXXXX tehinguid, mida viimane on teinud seoses Pärnu Halduskohtus menetletava haldusasjaga
ja juhindudes HKMS § 21 lg-st 1 loobub ta X. XXXXX nimel kaebusest Pärnu Linnavalitsuse
korralduste ning Pärnu Linnavalitsuse tegevuse peale vara tagastamisel ja erastamiskorralduste
tühistamise nõudes.
7. Pärnu Halduskohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel 1. oktoobri 2002. a määrusega haldusasja
menetluse, kuna võttis Tallinna linna kui X. XXXXX eestkostja loobumise vastu. Halduskohus leidis,
et HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise
lõpetamiseni kohtuistungil. Loobumise vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid
teiste isikute õigusi või vabadusi.
8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12,
127) rahuldati X. XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks ning tühistati Tallinna Linnakohtu
6. märtsi 2001. a otsus, millega oli tunnistatud X. XXXXX teovõimetuks ja tema eestkostjaks
määratud Tallinna linn. Asi saadeti linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Tallinna Linnakohtu 15. septembri 2005. a määrusega lõpetati menetlus Tallinna linna avalduses
X. XXXXX teovõimetuks tunnistamises, kuna Tallinna linn loobus avaldusest ja linnakohus võttis
loobumise vastu. Kohus leidis, et X. XXXXX on tulnud toime määratud eestkostja abita.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
9. X. XXXXX esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks, milles palub tühistada
Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruse tema kaebuse menetluse lõpetamise kohta ja saata asi
halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et tema ei ole kaebusest loobunud, vaid soovis
asja edasist menetlemist. Kohus ei kaasanud teda loobumisavalduse läbivaatamisse, loobumisest sai
ta teada alles hiljem Maa-ameti vastusest.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3
nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja
arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib
nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või
sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei
kaasatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (nt haldusasjades nr 3-3-3-1-04 ja 3-3-3-1-05)
märkinud, et see säte on imperatiivne ja ei anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse
kaasata või mitte. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada,
kas vaidlustatud Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrusega võidi otsustada X. XXXXX
õiguste üle.
11. X. XXXXX esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles ta ei nõustunud sellega, et Pärnu
Linnavalitsus ei tagastanud temale kui omandireformi õigustatud subjektile tema onult õigusvastaselt
võõrandatud vara, sh maad, vaid otsustas selle talle kompenseerida ja erastas maa ostueesõigusega
H. Sepale ja A. Maripuule. Asjas toimus kohtuliku läbivaatamise ettevalmistav menetlus, kaebuses
puuduste kõrvaldamine ja kohus määras X. XXXXXle ka esindaja ? advokaadi riigi kulul. Tallinna
linn kui X. XXXXX eestkostja aga teatas kohtule, et loobub X. XXXXX nimel kaebusest.
HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise
lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute
õigusi või vabadusi.
Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruses leiti, et eestkostja kaebusest loobumise
vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid teiste isikute õigusi ja vabadusi. Õiguste
ja vabaduste kahjustamise tuvastamiseks oleks kohus pidanud kaasama kaebusest loobumise
menetlusse ka X. XXXXX ja tema esindaja. Pärnu Halduskohtu toimikust ei nähtu, et X. XXXXXle
ja tema esindajale oleks saadetud Tallinna linna loobumisavaldust ja nad oleks kaasatud menetlusse.
Seadusest ei tulene, et X. XXXXXle ja tema esindajale ei oleks tulnud teatada Tallinna linna
avaldusest kaebusest loobumise kohta. Seega otsustas halduskohus loobumist vastu võttes
X. XXXXX õiguste üle, jättes samas tema õigused ja huvid kaitseta.
12. Pärnu Halduskohus selgitas 1. oktoobri 2002. a määruses tulenevalt HKMS § 21 lg-st 3 enne
kaebusest loobumise vastuvõtmist, et sama nõuet samal alusel protsessiosalised ega nende
õigusjärglased enam esitada ei saa.
HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja
nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende
õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.
Kui jõustunud kohtulahend on jätnud isiku õigused ja huvid kaebuse menetlemisel kaitseta, ei välista
see kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt, sest vastasel juhul oleks
HKMS § 81 lg 1 p 2 sisutu.
13. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Pärnu
Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus tuleb tühistada ja asi saata samale kohtule uueks
läbivaatamiseks.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann