Legislator Case Law & Legislation
3-3-3-2-05 ECLI:EE:RK:2005:3.3.3.2.05.475 AI generated

3-3-3-2-05 · Riigikohus

Case Number 3-3-3-2-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus, ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks

Legislator headnote

AI generated

3-3-3-2-05 · Riigikohus: mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus, ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks

Keywords

AI generated
vat fraud investigation value added tax purposes cost-recovery principle licensing royalty vat refund reimbursement of transport costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-3-2-05

Määruse kuupäev

5. detsember 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

XXXXXX XXXXX (XXXXX) kaebus Pärnu Linnavalitsuse

7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p, 2. mai 1997. a

korralduse nr 660-p, 10. novembri 1997. a korralduse nr 1695-p

ja 2. aprilli 2001. a korralduse nr 429 peale ning tekitatud kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-

49/2002

Menetluse alus Riigikohtus

XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks.

Tühistada Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-49/2002 ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus,

Aisa 70 kinnistu nr 664 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku Karl Antoni õetütar

XXXXXX XXXXX.

ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks

Pärnus, Aisa 72 (endine Aisa 70 A) kinnistu nr 628 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku

K. Antoni õetütar X. XXXXX.

2. Majavaldused Pärnus Aisa 70 ja Aisa 72 omandas K. Antoni pärijana tema abikaasa Maria Anton

1954. a. Samal aastal ostis Arseni Maripuu pool mõttelist osa majavaldusest. 1955. a omandas

M. Antoni pärijana pool mõttelist osa majavaldusest tema õde Helene Mandre. 1957. a jagati

majavaldused kaasomanike vahel ? H. Mandre omandiks jäi majavaldus Aisa 70 ja A. Maripuu

omandiks majavaldus Aisa 70A (uus aadress Aisa 72). Aisa 70 majavalduse omandas H. Mandre

pärijana Matti Mandre 1969. a ja samal aastal ostis majavalduse Hilda Sepp. Aisa 72 majavalduse

omandas A. Maripuu pärijana Arvo Maripuu 1985. a.

3. Pärnu Linnavalitsuse 7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa

70 maa 976 m2 H. Sepale ja kanti kinnistusraamatusse.

Pärnu Linnavalitsuse 2. mai 1997. a korralduse nr 660-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa 72 maa

732 m2 A. Maripuule ja kanti kinnistusraamatusse.

4. Pärnu Linnavalitsuse 10. novembri 1997. a korraldusega nr 1695-p otsustati mitte tagastada

X. XXXXXle Aisa 70 maad ja määrati talle 1263 m2 eest kompensatsioon. Mittetagastamise

põhjusena märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina.

Pärnu Linnavalitsuse 2. aprilli 2001. a korraldusega nr 429 otsustati mitte tagastada X. XXXXXle

Aisa 72 maad ja määrati talle 1715 m2 maa eest kompensatsioon. Mittetagastamise põhjusena

märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina.

5. X. XXXXX esitas 4. septembril 2001 kaebuse Pärnu Halduskohtule, paludes tühistada

kinnistusraamatu kanded Pärnus Aia 70 ja 72 kruntide kohta ning taastada tema õigused; välja mõista

maksmata maarent ja tasu viljapuuaia kasutamise eest; hüvitada loomalauda, kuuride ja lehtlate

maksumus. Kaebaja leidis, et tema onu K. Antoni naine päris nõukogude seaduste järgi kogu vara ja

pärandas oma õele lahusvara. Õige pärija ja omanik on tema. Ta on tunnistatud omandireformi

õigustatud subjektiks onule kuulunud kinnistu suhtes. Ta soovib õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamist. Maa tagastamata jätmiseks ja kompenseerimiseks ei ole alust, maa erastamine on

õigustühine. Ta palus määrata advokaat riigi kulul ning vabastada ta riigilõivust ja kohtukuludest.

Pärnu Halduskohtu 22. jaanuari 2002. a määrusega jäeti taotlus riigilõivu ja õigusabi eest tasumisest

rahuldamata. Halduskohtu 23. jaanuari 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohtu 8. veebruari 2002. a määrusega kaebus tagastati, sest puudusi ei

kõrvaldatud tähtajaks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2002. a määrusega

tühistati halduskohtu määrus ja asi saadeti tagasi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise

jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus peab välja selgitama, milliseid haldusakte või

toiminguid kaebaja soovib vaidlustada. Ringkonnakohus arvates soovis kaebaja vaidlustada Pärnu

Linnavalitsuse korraldusi, millega talle maad ei tagastatud, vaid kompenseeriti, ja erastati

ostueesõigusega H. Sepale ja A. Maripuule. Samuti taotleb ta kahju hüvitamist. Kaebaja

maksejõuetuse korral tuleb kaaluda riigi arvel advokaadi määramist.

Pärnu Halduskohtu 23. aprilli 2002. a määrustega selgitati kaebajale kaebuse vastuvõetavuse

tingimusi, anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, vabastati ta õigusabi eest tasumisest ja määrati

esindajaks advokaat riigi kulul.

Tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, sest X. XXXXX saatis advokaadi koostatud ja X. XXXXX

allkirjastatud kaebuse kohtule pärast tähtaja möödumist. Kaebuses taotleti Pärnu Linnavalitsuse

korralduste tühistamist. Halduskohtu 17. juuni 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti uus

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Advokaat taotles kohtult tähtaja pikendamist, sest tal ei ole olnud

võimalik esindatavaga kokku saada. 12. juulil 2002 saatis X. XXXXX kohtule uue, advokaadi

koostatud, kuid X. XXXXX paranduste ja täiendustega kaebuse. Halduskohtu 23. augusti 2002. a

määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg. 27. augustil 2002. a tegi

advokaat taotluse kutsuda X. XXXXX kohtusse, et saada asja lahendamiseks vajalikke selgitusi, sest

ta ei ole esindatavaga kokku saanud. Halduskohus kutsus X. XXXXX kohtusse 6. septembriks 2002.

X. XXXXX saatis kohtule 4. septembril 2002 enda koostatud avalduse-kaebuse ning 5. septembril

2002 ja 10. septembril 2002 kirjad selgitustega.

6. Pärnu Halduskohtule sai teatavaks, et Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsusega on

X. XXXXX tunnistatud teovõimetuks, ta ei või iseseisvalt tehinguid teostada ja talle on määratud

eestkostjaks Tallinna linn. Halduskohus saatis Tallinna linnale haldusasja materjalid seisukoha

võtmiseks ning esitas nõude, et eestkostja kaaluks tühistamiskaebuste esitamise tähtaja võimalikkust

ja kui on rikutud X. XXXXX õigusi ja piiratud vabadusi, siis esitada uus terviklik kaebus või kaaluda

menetluse lõpetamist. Halduskohus viitas TsÜS § 11 lg-le 1, mille kohaselt piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud,

kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab, ning §-le 113, mille kohaselt kui tehing on heaks

kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte

kokkuleppest ei tulene teisiti.

Tallinna linn teatas halduskohtule 1. oktoobril 2002, et juhindudes TsÜS §-st 11 ei kiida ta heaks

X. XXXXX tehinguid, mida viimane on teinud seoses Pärnu Halduskohtus menetletava haldusasjaga

ja juhindudes HKMS § 21 lg-st 1 loobub ta X. XXXXX nimel kaebusest Pärnu Linnavalitsuse

korralduste ning Pärnu Linnavalitsuse tegevuse peale vara tagastamisel ja erastamiskorralduste

tühistamise nõudes.

7. Pärnu Halduskohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel 1. oktoobri 2002. a määrusega haldusasja

menetluse, kuna võttis Tallinna linna kui X. XXXXX eestkostja loobumise vastu. Halduskohus leidis,

et HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise

lõpetamiseni kohtuistungil. Loobumise vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid

teiste isikute õigusi või vabadusi.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12,

127) rahuldati X. XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks ning tühistati Tallinna Linnakohtu

6. märtsi 2001. a otsus, millega oli tunnistatud X. XXXXX teovõimetuks ja tema eestkostjaks

määratud Tallinna linn. Asi saadeti linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tallinna Linnakohtu 15. septembri 2005. a määrusega lõpetati menetlus Tallinna linna avalduses

X. XXXXX teovõimetuks tunnistamises, kuna Tallinna linn loobus avaldusest ja linnakohus võttis

loobumise vastu. Kohus leidis, et X. XXXXX on tulnud toime määratud eestkostja abita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. X. XXXXX esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks, milles palub tühistada

Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruse tema kaebuse menetluse lõpetamise kohta ja saata asi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et tema ei ole kaebusest loobunud, vaid soovis

asja edasist menetlemist. Kohus ei kaasanud teda loobumisavalduse läbivaatamisse, loobumisest sai

ta teada alles hiljem Maa-ameti vastusest.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3

nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja

arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib

nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või

sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei

kaasatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (nt haldusasjades nr 3-3-3-1-04 ja 3-3-3-1-05)

märkinud, et see säte on imperatiivne ja ei anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse

kaasata või mitte. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada,

kas vaidlustatud Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrusega võidi otsustada X. XXXXX

õiguste üle.

11. X. XXXXX esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles ta ei nõustunud sellega, et Pärnu

Linnavalitsus ei tagastanud temale kui omandireformi õigustatud subjektile tema onult õigusvastaselt

võõrandatud vara, sh maad, vaid otsustas selle talle kompenseerida ja erastas maa ostueesõigusega

H. Sepale ja A. Maripuule. Asjas toimus kohtuliku läbivaatamise ettevalmistav menetlus, kaebuses

puuduste kõrvaldamine ja kohus määras X. XXXXXle ka esindaja ? advokaadi riigi kulul. Tallinna

linn kui X. XXXXX eestkostja aga teatas kohtule, et loobub X. XXXXX nimel kaebusest.

HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise

lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute

õigusi või vabadusi.

Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruses leiti, et eestkostja kaebusest loobumise

vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid teiste isikute õigusi ja vabadusi. Õiguste

ja vabaduste kahjustamise tuvastamiseks oleks kohus pidanud kaasama kaebusest loobumise

menetlusse ka X. XXXXX ja tema esindaja. Pärnu Halduskohtu toimikust ei nähtu, et X. XXXXXle

ja tema esindajale oleks saadetud Tallinna linna loobumisavaldust ja nad oleks kaasatud menetlusse.

Seadusest ei tulene, et X. XXXXXle ja tema esindajale ei oleks tulnud teatada Tallinna linna

avaldusest kaebusest loobumise kohta. Seega otsustas halduskohus loobumist vastu võttes

X. XXXXX õiguste üle, jättes samas tema õigused ja huvid kaitseta.

12. Pärnu Halduskohus selgitas 1. oktoobri 2002. a määruses tulenevalt HKMS § 21 lg-st 3 enne

kaebusest loobumise vastuvõtmist, et sama nõuet samal alusel protsessiosalised ega nende

õigusjärglased enam esitada ei saa.

HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja

nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende

õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

Kui jõustunud kohtulahend on jätnud isiku õigused ja huvid kaebuse menetlemisel kaitseta, ei välista

see kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt, sest vastasel juhul oleks

HKMS § 81 lg 1 p 2 sisutu.

13. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Pärnu

Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus tuleb tühistada ja asi saata samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann