3-1-2-3-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-3-05

Otsuse kuupäev

2. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

M.J. süüdistusasi KarS § 422 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.J. kaitsja vandeadvokaadi abi Urmas Simon,

teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. november 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsus M.J. süüdimõistmises ja karistamises KarS § 422

lg 1 järgi jätta tühistamata.

2. Teistmisavaldus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J-le esitati süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et juhtides 18. septembril 2003. a kella 10.30 ajal

Jõhvi - Tartu - Valga maanteel mootorsõidukit alkoholijoobes, kaldus ta vastassuunavööndisse ja põrkas

kokku vastutuleva sõiduautoga, mida juhtis S.B., kes sai selle tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi.

2. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Margus Ingver tunnistas

9. märtsi 2004. a määrusega S.B. kannatanuks ja tsiviilhagejaks. Määruse kohaselt kandis kannatanu M.J.

põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu nii varalist kui ka moraalset kahju järgmises ulatuses: uue auto

soetamiskulu (vana auto maksumus 18 000 krooni on kindlustuse poolt hüvitatud, uue auto maksumus on 48

000 krooni) vahesumma 30 000 krooni; kaluri töökoha kaotusega seoses saamata jäänud töötasu 2003. aasta

sügisest kuni 2004. a kevadeni summas 80 000 krooni; moraalne kahju 40 000 krooni. Määruse kohaselt

esitas kannatanu tsiviilhagi kokku summas 150 000 krooni.

3. Tartu Maakohtu kohtuniku 31. mai 2004. a määrusega anti M.J. eeltoodud süüdistuses kohtu alla. Lõuna

Ringkonnaprokurör Alar Häidberg tegi 13. septembril 2004. a kohtule taotluse lihtmenetluse kohaldamiseks.

Nii kohtualune kui ka kannatanu nõustusid lihtmenetlusega. Lihtmenetlusega nõustumise protokollides on

kirjas, et M.J. põhjustas S.B-le kuriteoga materiaalse kahju 150 000 krooni ja selles osas on ka esitatud

tsiviilhagi.

Juhindudes KrMK §-st 372 sõlmisid prokurör, M.J. ja tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas

13. septembril 2004. a lihtmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt võttis M.J. õigeks talle esitatud süüdistuse

KarS § 422 lg 1 järgi ja nõustus prokuröri poolt pakutud karistusega.

4. Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsusega tunnistati M.J. süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja teda

karistati vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M.J-lt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. Kannatanu kasuks mõisteti süüdlaselt välja 150 000 krooni

kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Kohus tuli järeldusele, et lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuse tõelise tahte avaldus ja selle

sõlmimisel ei ole rikutud lihtmenetlust reguleerivaid sätteid.

Kohus leidis, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuriteoga tekitatud kahju peab süüdlane hüvitama.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tartu Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas M.J. kaitsja U. Simon teistmisavalduse KrMS § 366 p 5

alusel. Avaldaja käsitab teistmisalusena asjaolu, et Tartu Maakohtul ei olnud 13. septembril 2004. a

kohtuotsust tehes teada oluline asjaolu tsiviilhagi õigeks lahendamiseks kohtualuse olukorra kergendamiseks.

Muude oluliste asjaoludena viitab kaitsja lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumisele kohtu poolt.

6. Teistmisavaldusele on lisatud Tartu Maakohtu 9. mai 2005. a kohtuotsus, millega mõisteti M.J-lt välja

tagaselja AS-i If Kindlustuse kasuks 125 016 krooni tema poolt 18. septembril 2003. a põhjustatud

liiklusavariiga tekitatud liikluskahju katteks.

Kohus luges tõendatuks S.B-le tekitatud varakahju kokku 21 023 krooni. Kohus mõistis M.J-lt hageja kasuks

välja ka hageja poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile tasutud raviteenuste kulu 74 290 krooni, Eesti

Haigekassa Tartu osakonnale S.B-le ajutise töövõimetuse hüvitisena makstud 9053 krooni, abivahendite ja

ravimite soetamise hüvitise ning voodipäevade- ja visiiditasude ja raviasutuse külastamiseks tehtud

transpordikulude hüvitise kokku 6856 krooni, isikukahjuga seotud valu ja vaeva eest 3500 krooni, ajutisest

töövõimetusest tuleneva kahju 7654 krooni ning lõpuks hageja käsitluskulud 2640 krooni.

Kohus tuvastas, et M.J. poolt liiklusõnnetusega tekitatud ja hageja poolt seaduse alusel hüvitatud kahju

suurus on 125 016 krooni. Liikluskindlustusseaduse § 48 g 2 p 2 alusel tuleb see kostjalt hageja kasuks välja

mõista, sest kostja põhjustas liiklusavarii alkoholijoobes.

7. Kaitsja leiab, et rikkudes KrMK § 274 p 9 sätteid, ei ole Tartu Maakohus 13. septembri 2004. a otsuses

põhjendanud tsiviilhagi rahuldamist. Kaitsja märgib sedagi, et kohus on rahuldanud kannatanu tsiviilhagi

olukorras, kus seda pole esitatudki. Samuti ei sisaldu lihtmenetluse kokkuleppes sõnagi M.J. poolt kahju

tekitamise ja selle suuruse kohta. Kaitsja hinnangul väljus kohus lihtmenetluse kokkuleppe raamidest ja

otsustas kokkuleppeväliselt tsiviilhagi rahuldamise aluste ja tõendatuse üle.

Kaitsja palub uuendada menetlus Tartu Maakohtus M.J. kriminaalasja süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi

tsiviilhagi otsustamise osas, sest eelnimetatud otsustega on M.J-lt nõutud ühes ja samas asjas kaks korda ühe

ja sama isiku kasuks kahjude hüvitamist.

8. Eeltoodu põhjal palub kaitsja Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsuse tühistada tsiviilhagi

rahuldamise osas ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

9. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm leiab oma vastuses, et teistmise alused

puuduvad ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Teistmismenetluses otsustatakse küsimus sellest, kas on põhjendatud ning seaduslik uuendada menetlus

jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas. Lähtudes õiguskindluse ning õigusrahu põhimõtetest, on

seadusandja KrMS §-s 366 kehtestanud teistmise alused, mis on rangelt konkretiseeritud.

Lisaks menetleja või menetlusosalise poolt toimepandud kuritegudele, mis peavad olema tuvastatud teise

kohtu otsusega (KrMS § 366 p-d 1-3) näeb seadus ette veel kolme liiki teistmise aluseid. Esiteks teistetavas

kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel aluseks olnud teise kohtuotsuse või kohtumääruse tühistamine, kui

sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra

kergendamine (KrMS § 366 p 4). Teiseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras selle

õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus

teistetavas kriminaalasjas (KrMS § 366 p 6) ning lõpuks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline

asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem

tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise

(KrMS § 366 p 5).

11. Kuigi teistmisavalduses viidatakse KrMS § 366 p-le 5, ei selgu avaldusest, millised on need "muud

olulised asjaolud", mis ei olnud kohtule otsuse tegemisel ajal teada. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt

on Tartu Maakohus kriminaalasjas rahuldanud tsiviilhagi asjaoludel, millised ei põhine faktilistel andmetel

ega tulene ka süüasja materjalidest. Edasi kirjeldatakse menetlusõiguse rikkumisi, mis maakohtus väidetavalt

on aset leidnud, muuhulgas ka seda, et kohus on väljunud lihtmenetluse kokkuleppe raamidest. Need

asjaolud võiksid vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 anda M.J-le apellatsiooniõiguse, kuid ei ole teistmise

aluseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2 p-st 4, § 373 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsuse tühistamata ja teistmisavalduse

rahuldamata.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher