3-3-1-67-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-67-05

Määruse kuupäev

1. detsember 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Janek Pälli kaebus Eesti Põllumajandusülikooli akadeemilisele

puhkusele lubamisest keeldumise ja teda eksmatrikuleerimast

hoidumiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2005. a määrus haldusasjas

nr 2-3-333/05

Menetluse alus Riigikohtus

Janek Pälli erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada erikaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2005. a määrus haldusasjas nr 3-212/05 ja Tartu

Ringkonnakohtu 25. augusti 2005. a määrus haldusasjas 2-3-333/05 ning saata asi Tartu

Halduskohtule menetlemiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. augustil 2000 sõlmisid Janek Päll ja Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ)

koolitustellimuslepingu, mille alusel asus Janek Päll õppima metsatööstuse erialal väljaspool riiklikku

koolitustellimust kaugõppes. 2003./2004. õ-a viibis Janek Päll majanduslikel põhjustel akadeemilisel

puhkusel. 2004./2005. õ-a taotles Janek Päll korduvalt enda lubamist akadeemilisele puhkusele

tervislikel põhjustel, millest EPMÜ keeldus 20. septembri 2004. a, 20. jaanuari 2005. a, 28. veebruari

2005. a ja 17. märtsi 2005. a kirjadega. 21. aprilli 2005. a kirjas teatas EPMÜ, et koolitustellimuse

leping öeldakse üles alates 12. maist 2005, kui Janek Päll ei ole selleks ajaks täitnud oma kohustusi.

2. Janek Päll esitas 11. mail 2005 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles EPMÜ 21. aprilli

2005. a kirjas väljenduva otsuse lepingu ülesütlemise kohta tühistamist ning EPMÜ kohustamist

uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt toob lepingu ülesütlemine kaasa kaebaja

eksmatrikuleerimise. Kaebaja põhjendas, miks ta pidas keeldumist akadeemilisele puhkusele

lubamisest ja eksmatrikuleerimist õigusvastaseks.

EPMÜ 16. mai 2005. a käskkirjaga nr 76-OK p 5 Janek Päll eksmatrikuleeriti. 25. mail 2005. a

täpsustas Janek Päll kaebust ja leidis, et EPMÜ 21. aprilli 2005. a kirjas sisalduva koolitustellimuse

lepingu ülesütlemise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemine on vajalik, kuna koolitustellimuse

lepingu ülesütlemisega kaasnes tema eksmatrikuleerimine. EPMÜ oli lepingu ülesütlemise

otsustamisel jätnud kogumata tõendid, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja kaalunud asjaolusid valesti.

Tartu Halduskohtu määrusega lõpetati kohtuasjas menetlus. Halduskohus leidis, et tegemist on

tsiviilvaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

3. Janek Päll esitas erikaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et lepingu

ülesütlemise otsus tulenes tsiviilõigussuhtest, mitte avaliku võimu teostamisest. Akadeemilisele

puhkusele lubamisest keeldumine oli lahendatud varasemate kirjadega, mida ei olnud vaidlustatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Erikaebuses jääb Janek Päll oma varasema seisukoha juurde ning taotleb haldus- ja

ringkonnakohtu määruste tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

5. Vastuses leiab EPMÜ, et tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kohtu ülesanne on aidata kaasa kaebuse täpsustamisele. Kohus peab selgitama välja kaebuse

eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus

vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-05). Kuid ainuüksi kaebajal on õigus

määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu

võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2005. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-54-05).

7. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et J. Päll on esitanud lepingu ülesütlemise otsuse tühistamise

kaebuse. Kaebuse põhjendustest aga nähtub, et kaebuse eesmärk oli mitte üksnes vältida

eksmatrikuleerimist, vaid saada ka akadeemilist puhkust. Kaebaja on kaebuses selgesõnaliselt

väljendanud, et ta peab oma õiguste rikkumiseks eksmatrikuleerimist ning akadeemilisele puhkusele

lubamisest keeldumist. Selles kohtuasjas võivad akadeemilisele puhkusele lubamine ja

eksmatrikuleerimine olla omavahel seotud. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks võis kaebaja taotleda

eksmatrikuleerimisest hoidumist (RVastS § 5) ja akadeemilisele puhkusele lubamiseks ettekirjutuse

tegemist (RVastS § 6). Mõlemad taotlused on liigilt kohustamiskaebused. Kohtuasja materjalidest

nähtub, et halduskohus ei ole selgitanud piisavalt täpselt välja kaebuse eesmärki ega selgitanud

kaebajale kaebuse täpsustamise vajadust. Sellega rikkus halduskohus protsessinorme.

8. Üliõpilase eksmatrikuleerimine on haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 1994. a

otsus haldusasjas nr III-3/1-10/94). Eksmatrikuleerimise õiguspärasuse hindamisel saab halduskohus

hinnata ka selle eelduseks oleva koolitustellimuslepingu ülesütlemise kehtivust (Riigikohtu

halduskolleegiumi 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05).

9. Ülikooliseaduse § 42 lg 1 p 8 kohaselt on üliõpilasel õigus saada kord igas kõrgharidusastmes

ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta. Ülikool võib

lubada üliõpilase akadeemilisele puhkusele enam kui üheks aastaks, kui erandlikud asjaolud seda

õigustavad. Keeldumisega reguleeriti õiguse - saada akadeemilist puhkust - kasutamist. Keeldumine

on vastavalt HMS § 43 lg-le 2 haldusakt.

10. Haldusasja toimikust nähtub, et akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumine on vormistatud

kirjadena. Kirjades ei ole märgitud vaidlustamisviidet. Kirjades on antud soovitusi, sealhulgas omal

algatusel eksmatrikuleerimise taotlemiseks. Kirjavahetusest võis adressaadile jääda mulje, et tema

asja veel arutatakse. Halduskohus peab hindama, kas akadeemilise puhkuse osas on tehtud lõplikult

keelduv otsus, kas selle vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud ning kas on alus tähtaja

ennistamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld