3-3-1-70-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-70-05 Määruse kuupäev 30. november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Ege Hirve (Hirv) kaebus Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 ja 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamise ning vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 Menetluse alus Riigikohtus Ege Hirve erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Ege Hirve erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määruse haldusasjas nr 3- 412/2005 punkt 2 käesoleva määruse motiividel. Mõista Rae Vallavalitsuselt täiendavalt E. Hirve kasuks välja tema poolt Tallinna Ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 4248 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maatükil asub elamu, laut ja kaev, millest E. Hirvele kuulub pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae Vallavalitsusele avalduse 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub osaliselt endise talu maal, mille õigustatud subjekt soovib maa tagastamist. Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korraldusega nr 1779 määrati erastatava maa suuruseks 2 ha. E. Hirv esitas vaide, paludes korraldus tühistada, sest ta soovib erastada maad rohkem kui 2 ha. Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korraldusega nr 254 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus leidis, et teine kaasomanik ei ole esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu saab maad erastada kuni 2 ha. 2. E. Hirv esitas 4. aprillil 2005. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamiseks ja hiljem kaebuse täienduse vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 tühistamiseks. 3. E. Hirv esitas avalduse Maa-ametile, et see kontrolliks Rae Vallavalitsuse tegevuse õiguslikkust maa ostueesõigusega erastamisel. Maa-amet tegi 15. aprillil 2005 vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada mõlemad korraldused kehtetuks, sest ei ole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest ja E. Hirvel on aega esitada täiendav avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks teise kaasomaniku seadusliku esindajana ning on ka vabu piirnevaid maid erastamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-70-05 · Riigikohus: november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Ege Hirve (Hirv) kaebus Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 ja 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamise ning vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 Menetluse alus Riigikohtus Ege Hirve erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Ege Hirve erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määruse haldusasjas nr 3- 412/2005 punkt 2 käesoleva määruse motiividel. Mõista Rae Vallavalitsuselt täiendavalt E. Hirve kasuks välja tema poolt Tallinna Ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 4248 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maatükil asub elamu, laut ja kaev, millest E. Hirvele kuulub pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae Vallavalitsusele avalduse 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub osaliselt endise talu maal, mille õigustatud subjekt soovib maa tagastamist. Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korraldusega nr 1779 määrati erastatava maa suuruseks 2 ha. E. Hirv esitas vaide, paludes korraldus tühistada, sest ta soovib erastada maad rohkem kui 2 ha. Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korraldusega nr 254 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus leidis, et teine kaasomanik ei ole esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu saab maad erastada kuni 2 ha. 2. E. Hirv esitas 4. aprillil 2005. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamiseks ja hiljem kaebuse täienduse vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 tühistamiseks. 3. E. Hirv esitas avalduse Maa-ametile, et see kontrolliks Rae Vallavalitsuse tegevuse õiguslikkust maa ostueesõigusega erastamisel. Maa-amet tegi 15. aprillil 2005 vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada mõlemad korraldused kehtetuks, sest ei ole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest ja E. Hirvel on aega esitada täiendav avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks teise kaasomaniku seadusliku esindajana ning on ka vabu piirnevaid maid erastamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-70-05 Määruse kuupäev 30. november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Ege Hirve (Hirv) kaebus Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 ja 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamise ning vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 Menetluse alus Riigikohtus Ege Hirve erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Ege Hirve erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/852/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määruse haldusasjas nr 3- 412/2005 punkt 2 käesoleva määruse motiividel. Mõista Rae Vallavalitsuselt täiendavalt E. Hirve kasuks välja tema poolt Tallinna Ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 4248 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maatükil asub elamu, laut ja kaev, millest E. Hirvele kuulub pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae Vallavalitsusele avalduse 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub osaliselt endise talu maal, mille õigustatud subjekt soovib maa tagastamist. Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korraldusega nr 1779 määrati erastatava maa suuruseks 2 ha. E. Hirv esitas vaide, paludes korraldus tühistada, sest ta soovib erastada maad rohkem kui 2 ha. Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korraldusega nr 254 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus leidis, et teine kaasomanik ei ole esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu saab maad erastada kuni 2 ha. 2. E. Hirv esitas 4. aprillil 2005. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254 tühistamiseks ja hiljem kaebuse täienduse vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 tühistamiseks. 3. E. Hirv esitas avalduse Maa-ametile, et see kontrolliks Rae Vallavalitsuse tegevuse õiguslikkust maa ostueesõigusega erastamisel. Maa-amet tegi 15. aprillil 2005 vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada mõlemad korraldused kehtetuks, sest ei ole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest ja E. Hirvel on aega esitada täiendav avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks teise kaasomaniku seadusliku esindajana ning on ka vabu piirnevaid maid erastamiseks.
4. Rae Vallavalitsus tunnistas ettekirjutuse alusel 10. mai 2005. a korraldusega nr 590 vaidlustatud korraldused kehtetuks ning saatis halduskohtule vastuse, paludes menetluse lõpetada. Vallavalitsus möönis, et korraldus nr 1779 oli algusest peale õigusvastane ning E. Hirvel ja tema alaealisel pojal on õigus erastada maad rohkem kui 2 ha. E. Hirv teatas kohtule, et ta on nõus menetluse lõpetamisega ja taotles õigusabikulu 9440 krooni väljamõistmist. 5. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määrusega lõpetati menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Kohus märkis õigusabikulude kohta, et kulud on põhjendatud, puudub alus pidada neid ülemääraseks ja mõistis Rae Vallavalitsuselt E. Hirve kasuks välja kantud õigusabikulud 9440 krooni. E. Hirv oli esitanud õigusabikulude põhjenduseks Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ 6. mai 2005. a arve nr VK-193 05 summas 2360 krooni (teenuseks konsultatsioon maaõigusest), OÜ Maatehingute Õigusbüroo 4. mai 2005. a arve nr 246 summas 4720 krooni (teenuseks hagiavalduse koostamine ja muutmine, vallavalitsuses toimikuga tutvumine), OÜ Maatehingute Õigusbüroo 4. mai 2005. a arve nr 247 summas 2360 krooni (teenuseks konsultatsioon maaküsimuses), samuti maksekorraldused arvete tasumise kohta. 6. Rae Vallavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, paludes tühistada halduskohtu määruse punkti 2 ja jätta õigusabikulud E. Hirve kanda. Erikaebuse põhjendused olid järgmised. 1. Halduskohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest ei nähtu, et selle oleks koostanud advokaadivõi õigusbüroo. E. Hirv kasutas esindajat vaidemenetluses, ta taotleb väljaspool kohtumenetlust kantud õigusabikulude hüvitamist. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei hüvita haldusorgan vaide esitamisega kantud õigusabikulusid. Kohtule esitati OÜ Maatehingute Õigusbüroo arve selgitusega: hagiavalduse koostamine ja muutmine, Rae Vallavalitsuses toimikuga tutvumine. Selle kohtumenetlusega seoses ei ole keegi volikirja või lepingu alusel vallavalitsuses toimikuga tutvumas käinud. 2. E. Hirv pöördus kahe õigusbüroo poole ja samal ajal taotles Maa-ameti järelevalvet. Halduskohus oleks pidanud hindama, kas sellega kaasnenud kulud olid põhjendatud. Arvestades asja mitte erilist keerukust ja kohtuvaidluse puudumist, on õigusabikulud põhjendamatult suured. 7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrusega rahuldati Rae Vallavalitsuse erikaebus osaliselt, muudeti Tallinna Halduskohtu määruse punkti 2 ja vähendati vallavalitsuselt E. Hirve kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid 4000 kroonile. Seoses vallavalitsuse väitega, et õigusabikulu 9440 krooni on põhjendamatult suur, märkis ringkonnakohus järgmist. E. Hirv esitas halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse. Rae Vallavalitsuse saadetud vastusest kohtule nähtus, et kohtuvaidlus on sisuliselt lõppenud. Kohtuistungit asjas ei peetud. Arveid õigusabi eest esitasid nii Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ kui ka OÜ Maatehingute Õigusbüroo. OÜ Maatehingute Õigusbüroo esindaja osales ka vaidemenetluses. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmine 9440 krooni suuruses summas ei ole asja keerukust arvestades põhjendatud. Põhjendatuks tuleb pidada 4000 krooni väljamõistmist. E. Hirv esitas ringkonnakohtule taotluse täiendavate õigusabikulude väljamõistmiseks seoses vastuse
koostamisega Rae Vallavalitsuse erikaebusele ? 4248 krooni vastavalt Advokaadibüroo Hansa Law Offices 6. mai 2005. a arvele. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et need õigusabikulud ei ole põhjendatud, sest vastuse koostamine erikaebusele õigusabikulude väljamõistmise küsimuses ei ole keeruline ega aeganõudev. Arvestades Rae Vallavalitsuse erikaebuse osalist rahuldamist, ei ole taotletud õigusabikulude väljamõistmine vajalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 8. E. Hirve erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määruse punkt 2. Ka palutakse mõista Rae Vallavalitsuselt välja täiendav õigusabikulu 4248 krooni, mille ta kandis ringkonnakohtus vastuse koostamise eest vallavalitsuse erikaebusele. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei põhjendanud oma seisukohta väljamõistetavate õigusabikulude suuruse vähendamiseks. Piirduti vaid väitega, et asja keerukust arvestades ei ole 9440 krooni põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski möönnud, et E. Hirv kandis selles summas kulutusi ja need on seotud antud kohtumenetlusega. Jääb arusaamatuks, millest lähtudes hinnati asja keerukust. Kohtumenetlus vallavalitsusega oli kaebaja jaoks olulise tähtsusega. Asjaolu, et vallavalitsus tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks enne, kui määrati kohtuistung, ei saa olla kriteeriumiks asja keerukuse määramisel. Õigusabi osutamisel arvestatakse ka kujuneva kohtumenetluse keerukust. E. Hirv esitas vaide, kuid vallavalitsus jättis selle rahuldamata ja alles pärast kohtusse pöördumist tühistas korraldused. Vallavalitsuse ebaseaduslik tegevus põhjustas õigusabikulude tekke. Halduskohus mõistis õigesti vallavalitsuselt E. Hirve kasuks välja õigusabikulud. 9. Rae Vallavalitsuse vastuses erikaebusele ei nõustuta erikaebusega ja leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus on seaduslik ja põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Rae Vallavalitsus tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks ja esitas halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist. Kuna E. Hirv ei taotlenud asja läbivaatamist, siis halduskohus lõpetaski menetluse. HKMS § 93 lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Halduskohus mõistis E. Hirve kasuks välja kõik tema poolt kantud õigusabikulud. 11. HKMS § 83 järgi kuuluvad kohtukulude hulka asja läbivaatamise kulud ja HKMS § 85 lg 3 järgi on asja läbivaatamise kuludeks ka õigusabikulud. HKMS § 87 lg 1 kohaselt on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Seega peab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja kas
nende kulude väljamõistmine on põhjendatud. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Kohtud on tuvastanud, et E. Hirvele osutasid õigusabi OÜ Maatehingute Õigusbüroo ja Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, kes esitasid arveid kokku summas 9440 krooni ning need arved on tasutud, s.t õigusabikulud on kantud. Asjas on toimunud vaidemenetlus, kus Rae Vallavalitsus jättis vaide rahuldamata. E. Hirv esitas seepeale kaebuse halduskohtule. Kohtuistungit asjas ei toimunud, sest vallavalitsus taotles menetluse lõpetamist, kuna tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks. Halduskohus mõistis vallavalitsuselt E. Hirve kasuks välja kõik tema poolt kantud õigusabikulud 9440 krooni. Ringkonnakohus vähendas vallavalitsuse erikaebuse alusel E. Hirvele hüvitatavaid õigusabikulusid 4000 kroonile. Vaidlus on selles, kas E. Hirve kasuks tuleks välja mõista kõik tema poolt kantud õigusabikulud või oli põhjendatud nende osaline hüvitamine. 12. Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. E. Hirve kaebuse eesmärgiks oli, et vallavalitsus tühistaks Rae Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 ja hakkaks lahendama tema avaldust kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja tegevuse tulemuseks oli see, et vallavalitsus tunnistaski vaidlustatud korraldused kehtetuks enne kohtuistungi määramist. 13. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulud olid põhjendamatult suured, sest asjas kohtuistungit ei peetud ja OÜ Maatehingute Õigusbüroo esindaja osales ka vaidemenetluses. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et nimetatud asjaolud ei mõjuta üldjuhul kohtukulude väljamõistmist. Õigusabikulude kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata jätmine ringkonnakohtu nendel põhjendustel tähendaks sisuliselt seda, et kaebuse esitaja on kandnud põhjendamatult suuri õigusabikulusid, sest kaebaja esindajate poolt osutatud õigusabi hind oli ülemäärane. Kolleegiumi arvates ei saa aga eeldada, et kaebuse esitajal oleks õigusabi teenuse ostmisel võimalik arvestada ringkonnakohtu poolt osundatud asjaoludega või siis nende asjaolude alusel õigusabiteenuse lepingut muuta. Ringkonnakohtu selline seisukoht viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda. 14. Ringkonnakohus leidis, et antud asi ei olnud keeruline. E. Hirv leiab, et vallavalitsuse õigusvastane tegevus muutis asja keeruliseks ja kaebuse koostamisel tuli arvestada ka kohtumenetluse keerukusega. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Kuid käesolevat kohtuasja, kus Rae Vallavalitsus menetles kaebaja esitatud avaldust enam kui viis aastat, jättis kaebuse esitaja vaide rahuldamata ja alles kaebuse esitaja tegevuse tulemusel tunnistas vaidlustatud korraldused kui õigusvastased kehtetuks, ei saa kohus põhjendusi esitamata nimetada lihtsaks. 15. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu määrus õigusabikulude vähendamise osas tühistada ja jõusse tuleb jätta halduskohtu määruse punkt 2 käesolevas määruses toodud motiividel.
16. Erikaebuses taotletakse täiendavate õigusabikulude 4248 krooni väljamõistmist, mis E. Hirv kandis Tallinna Ringkonnakohtus Rae Vallavalitsuse erikaebusele vastuse koostamise eest vastavalt Advokaadibüroo Hansa Law Offices esitatud 25. juuli 2005. a arvele. Samasisuline taotlus esitati ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et vastuse koostamine ei ole keeruline ja aeganõudev. Arvestades vallavalitsuse erikaebuse osalist rahuldamist, ei pidanud ringkonnakohus nende kulude väljamõistmist põhjendatuks ja vajalikuks. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust, lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja mõistis kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt halduskohtus kantud õigusabikulud. Kuna Riigikohtu halduskolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse, millega rahuldati osaliselt Rae Vallavalitsuse erikaebus, ja jätab jõusse halduskohtu määruse punkti 2 õigusabikulude väljamõistmise osas, siis tuleb E. Hirve taotlus rahuldada ja mõista tema kasuks Rae Vallavalitsuselt välja täiendavalt õigusabikulud 4248 krooni.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann