3-3-1-62-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-62-05

Otsuse kuupäev

29. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Olga Larina kaebus kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3/174/05

Menetluse alus Riigikohtus

Olga Larina kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Olga Larina kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 3-128/2004 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/174/05 osas, millega mõisteti Olga

Larinalt kohtutäitur Mati Kadaku kasuks välja õigusabikulud.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. septembril 2002 jättis kohtutäitur Mati Kadak rahuldamata Olga Larina taotluse täitemenetluse

peatamiseks. Täitemenetluse peatamist taotles O. Larina põhjusel, et ta oli esitanud kaebuse Euroopa

Inimõiguste Kohtusse.

O. Larina vaidlustas M. Kadaku täitemenetluse peatamisest keeldumise Tallinna Linnakohtus.

5. novembril 2002 keeldus Tallinna Linnakohus oma määrusega kaebust menetlusse võtmast.

12. veebruaril 2003 tühistas Tallinna Ringkonnakohus linnakohtu määruse ja saatis asja samale

kohtule uueks läbivaatamiseks.

31. jaanuaril 2003 koostas kohtutäitur M. Kadak vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti,

mille tulemusena on O. Larina kontol alates 10. veebruarist 2003 inkassonõue. 4. veebruaril 2003

teatas kohtutäitur M. Kadak O. Larinale, et täitemenetlust ei ole võimalik peatada. 22. aprillil 2003

lõpetas Tallinna Linnakohus O. Larina kaebuse suhtes menetluse kaebusest loobumise tõttu.

30. aprillil 2003 esitas O. Larina linnakohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikeks

kohtutäitur M. Kadaku poolt kohtumenetluse kestel tehtud toimingud võlgnevuse sissenõudmiseks.

Tallinna Linnakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jättis linnakohtu

määruse muutmata ning erikaebust ringkonnakohtu määrusele ei võtnud Riigikohus menetlusse.

2. O. Larina esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohtutäitur M. Kadakult mõista välja kahju

summas 27 500 krooni. Kaebuse kohaselt pidi täitur täitemenetluse peatama, kuna kohtutäituri

tegevus oli kohtus vaidlustatud. Samuti peeti kaebuses ebaseaduslikuks arve blokeerimist. Oma

tegevusega põhjustas vastustaja kaebaja tervise halvenemise. Vastustaja tegevus oli ka

psühholoogilise stressi põhjuseks, mille tagajärjel jäi ära ärireis Lätisse. Hüvitisena taotleti tulude

vähenemise eest 25 000 krooni ning tervisele tekitatud kahju eest 2500 krooni.

3. Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-128/2004 jäeti O. Larina

kaebus rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuna Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on

kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ja täidab seega avalik-õiguslikke

ülesandeid, kuulub kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidlus halduskohtu pädevusse.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 on teistsuguse menetluskorra ette näinud üksnes kohtutäituri

toimingute vaidlustamiseks. Kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisel

tuleb kohaldada Riigivastutuse seadust. KTS § 6 lg 2 sätestab, et riik ei vastuta kohtutäituri poolt

tekitatud kahju eest. Järelikult peab tekitatud kahju hüvitama kohtutäitur ise.

Küsimust, kas kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse 30. septembril 2002 peatama, kohus sisuliselt

ei käsitlenud. Kuna kaebaja vaidlustas selle toimingu üldkohutus, kuid loobus kaebusest, siis leidis

halduskohus, et HKMS § 24 lg-st 2 tulenevalt ei saanud kaebaja samas asjas enam uuesti kohtusse

pöörduda, hoolimata sellest, et menetlus toimus nii üldkohtus kui halduskohtus.

Halduskohus ei pidanud õigusvastaseks arvelduskonto arestimist kohtutäituri poolt. TMS § 34 lg 2

p 5 kohaselt kohtutäitur võib, kuid ei pea oma tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetluse

peatama. 31. jaanuaril 2003, mil arve arestiti, ei olnud üldkohtule esitatud kaebust aga veel

menetlussegi võetud. Kaebuse esitajal oli endal võimalus taotleda kohtult hagi tagamise vahendite

kohaldamist.

Kohtutäitur M. Kadak taotles halduskohtus kohtukulude, 38 082 krooni 14 sendi väljamõistmist enda

kasuks. Halduskohus leidis, et kuna vastustaja on avalik-õiguslikke ülesandeid täitev füüsiline isik,

oli lepingulise esindaja võtmine põhjendatud. Kohtukulusid pidas kohus aga liiga suureks ning

vähendas neid, mõistes kaebajalt vastustaja kasuks välja 7500 krooni.

4. O. Larina esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus, lõpetada menetlus

HKMS § 24 alusel lg 1 p 1 alusel ja vabastada kaebaja kohtukulude tasumisest. Apellatsioonkaebuses

leiti, et kuna materiaalse kahju küsimus ei saanud olla läbi vaadatud linnakohtus eraldi kohtutäituri

tegevuse seaduslikkuse kontrollimisest, ei kuulu käesoleva asja läbivaatamine halduskohtu pädevusse

ja asja menetlus tuleks seetõttu HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus ignoreeris TsMS § 61 lg 1

p 1 ja 2, määrates väljamõistetavaks kohtukuluks 7500 krooni, mis on rohkem kui 5% nõude

suurusest.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsusega jäeti O. Larina apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu seisukohta, et kaebused kohtutäituri

tegevuse peale kuuluvad TMS § 77 kohaselt üldkohtute pädevusse ja kuna kohtutäituri poolt tekitatud

kahju väljamõistmise menetlusele ei ole erikorda ette nähtud, siis kuuluvad kaebused kohtutäituri kui

avalik-õiguslikku ametit pidava sõltumatu isiku poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtu

pädevusse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja Halduskohtumenetluse seadustikus on õigusabikulude

väljamõistmine reguleeritud erinevalt. TsMS § 61 lg 1 p 1 näeb ette, et poolele, kelle kasuks otsus

tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud

õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis

protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Halduskohus võib HKMS § 87 lg 2 alusel vähendada

asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid, kui need on

põhjendamatult suured. Seega võib halduskohus õigusabikulude põhjendatuse hindamisel arvestada

muuhulgas ka nõude suurust. Halduskohus on seda ka teinud, kuid halduskohus ei saa mõista poole

kasuks välja õigusabikulusid tuginedes TsMS § 61 lg 1 p-le 1 üksnes nõude suurusest lähtudes ja kuni

viie protsendi ulatuses. Riigikohtu halduskolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-

28-03 kinnitab seda, et haldusasjades kohtukulude väljamõistmisel ei ole õige tsiviilkohtumenetluse

normide kohaldamine ja lähtuda tuleb Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud regulatsioonist.

Ringkonnakohtus taotles vastustaja 10 345 krooni 5 sendi suuruse õigusabikulu väljamõistmist.

Ringkonnakohus leidis, et arvestades asja keerukust, apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ja

esindamist ringkonnakohtu istungil, on põhjendatud 5000 krooni õigusabikulu väljamõistmine

kohtutäitur M. Kadaku kasuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. O. Larina esitas kassatsioonkaebuse, milles taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kohtuasja

menetlemise lõpetamist. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist.

1. Tallinna Linnakohtus ei vaadatud läbi kaebust kohtutäitur M. Kadaku tegevuse peale. Seejuures on

ilmne, et vastutust tagajärgede eest ei saanud vaadelda lahus hinnangust nende õiguspärasuse kohta.

See tähendab, et pärast Tallinna Linnakohtu keeldumist M. Kadaku tegevuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisest, oli halduskohus kohustatud asja menetluse lõpetama. Kohtud rikkusid põhjuse-

tagajärje seose loogikat, tahtlikult eraldades kahju sissenõudmise tegude õiguspärasusest, mis tõid

kaasa kahju tekkimise. On ilmne, et õiguspärasuse ja kahju tekitamise küsimused on lahutamatult

vastastikku seotud ja seetõttu ei võinud halduskohus käsitleda kahju tekitamise küsimust ilma

linnakohtu otsuseta kohtutäituri toimingute õiguspärasuse kohta.

2. Kuna Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri õigusabikulude piirmäära, siis peab HKMS § 5

lg-st 1 tulenevalt halduskohus juhinduma TsMS § 61 lg-st 1, mis määrab õigusabikulude piirmäära

(kuni 5% hinnaga hagi korral).

7. Kohtutäitur M. Kadaku kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta O. Larina

kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et füüsiline isik võib ja peab ette nägema, et kui

vaidlustatakse kohtutäituri tegevust, siis võib sellega kaasneda kohtukulude tasumise kohustus.

Kohtute lahendid käesolevas asjas soosivad pigem kassaatorit, kuna vastustajale on jäetud välja

mõistmata tema poolt asjas reaalselt kantud kulu 25 582 krooni. Samuti leitakse vastuses, et

kassaatori kaebeõiguse tagamine ja kohtukulude väljamõistmata jätmine vastustajale summas 25 582

krooni ei kaalu üles vastustaja PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse riivet, mistõttu kohtukulude

väljamõistmata jätmine täies ulatuses oleks ebaproportsionaalne.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium rahuldab O. Larina kaebuse osaliselt. Kolleegium ei pea õigeks

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste seda osa, millega mõisteti O. Larinalt kohtutäitur M. Kadaku

kasuks välja kohtukulud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus kaebaja on maksejõuetuse tõttu vabastatud

riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning sealjuures on tuvastamata protsessiosalise

pahatahtlikkus oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole kaebajalt haldusorgani kasuks kohtukulude

väljamõistmine põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-49-04 ja 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05).

Ehkki käesolevas asjas ei ole O. Larina olnud õigusabi eest tasumisest vabastatud, vabastas

halduskohus ta osaliselt riigilõivu tasumisest - 825 krooni asemel kohustati teda maksma riigilõivu 50

krooni (halduskohtu toimiku lk 16). Samuti on halduskohus vabastanud O. Larina täielikult

maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (ringkonnakohtu toimiku

lk 10). Kassatsioonkaebusega koos on O. Larina esitanud taotluse kassatsioonikautsjoni tasumisest

vabastamiseks raske majandusliku olukorra tõttu (ringkonnakohtu toimiku lk 45). Taotluses

märgitakse, et peres on üks ülalpeetav ja abikaasa on registreeritud töötuna ning saab töötu abiraha.

Ringkonnakohtu toimiku lehel 46 on tõend, mille kohaselt on O. Larina kuupalk 2000 krooni.

Ringkonnakohtu nõudel on O. Larina esitanud ka väljavõtte oma pangaarvest ja selgituse selle kohta,

et ta omab kinnisvarana 3-toalist korterit, maatükki Kiisal ja et tal puudub hinnaline vallasvara

(ringkonnakohtu toimiku lk-d 50-55). Ehkki ringkonnakohus O. Larina taotlust sisuliselt ei

lahendanud ning O. Larina hiljem kautsjoni siiski tasus, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kõike

eeltoodut arvestades ei ole O. Larinalt põhjendatud kohtukulude väljamõistmine. Halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada osas, milles mõisteti O. Larinalt kohtutäitur M. Kadaku

kasuks välja õigusabikulud.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei oma selles asjas tähtsust asjaolu, et kohtutäitur ei ole

haldusorganiks selle mõiste tavapärases tähenduses. KTS § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur avalik-

õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates pole põhjendatud

halduskohtumenetluses vastustajaks olevat kohtutäiturit või mõnda muud avalik-õiguslikku ametit

pidavat sõltumatut isikut kohelda kohtukulude jagamisel teistmoodi kui tavapäraseid

halduskohtumenetluses vastustajana osalevaid haldusorganeid.

HKMS § 87 lg-st 2 tulenevalt võib kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada, kui need on

põhjendamatult suured. Õigusabikulude vähendamine hõlmab muuhulgas ka nende täielikult

väljamõistmata jätmise.

10. Ülejäänud osas nõustub Riigikohtu halduskolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste

motiividega ega pea vajalikuks neid korrata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque