Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-109-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.109.05.457 AI generated

3-1-1-109-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-109-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talitus koostas 20. veebruaril 2005. a L. K. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et tema, juhtides 13. veebruaril 2005. a Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 13.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-109-05 · Riigikohus: veebruaril 2005. a L. K. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et tema, juhtides 13. veebruaril 2005. a Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 13.

Keywords

AI generated
excessive speed hit-and-run extreme speeding offence traffic violation motor vehicle liability insurance minor traffic violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-109-05

Otsuse kuupäev

29. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

L. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsus nr 4-67/2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2005

Istungil osalenud isikud

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel

Hillar Leet

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsus L. K. väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks

arutamiseks Tartu Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talitus koostas 20. veebruaril 2005. a L. K. suhtes

väärteoprotokolli selle kohta, et tema, juhtides 13. veebruaril 2005. a Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 13.

kilomeetril mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud teeolusid ja

ilmastikutingimusi. Sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai

L. K. tervisekahjustuse ja sõiduauto omanikule Hansa Liising Eesti AS-le põhjustati varaline kahju.

2. Lõuna Politseiprefektuuri 14. märtsi 2005. a otsusega karistati L. K.-it liikluseeskirja (LE) § 123

rikkumise tagajärjel varalise kahju põhjustamise eest liiklusseaduse (LS) § 7417 järgi rahatrahviga 50

trahviühikut summas 3000 krooni.

3. L. K. esitas Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist.

Kaebuses märgiti, et väärteomenetluse esemeks oleva liiklusõnnetuse põhjustasid tugev tuulekiirus,

tuulekeeris ja lumevaal sõiduteel. Väärteoprotokollis ei kajastu, millele põhineb väide valesti valitud kiiruse

kohta. Õnnetuse hetkel oli sõiduki kiirus 50 km/h ja puudus võimalus ette näha, et selline kiiruse valik oli

vale.

4. Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati

seoses väärteotunnuste puudumisega L. K.-i käitumises.

Kohus leidis, et L. K.-i teo ja talle süüksarvatud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Karistusseadustiku

§ 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu. Väärteoasjas on tuvastatud, et teelt

väljasõit toimus valgel ajal, tuisu või tormi tõttu piiratud nähtavusega libedal teel, kus on lubatud

sõidukiiruseks 90 km/h. L. K., vähendades teeolude järsul halvenemisel kiirust, tegi liiklusõnnetuse

vältimiseks kõik endast oleneva. Arvestades asjaolu, et eelnevalt läbitud tee oli liiklemiseks normaalses

seisundis, ei võinud L. K. ette näha tuisukeerisest teele tekkinud suuremõõtmelist takistust ega seda, et

lumevaal võib auto teelt välja paisata. Seega puudus L. K.-il võimalus valida kohasemat kiirust. Järelikult ei

saa väita, et L. K. oli tähelepanematu ja kohusetundetu.

L. K. vastutus LS § 7417 järgi on välistatud ka seetõttu, et ainukene isik, kes sai liiklusõnnetuses

tervisekahjustusi, oli menetlusalune isik ise. Auto omanikule, SA-le Virumaa Muuseumid, tekkinud varalise

kahju on kindlustus hüvitanud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Politseiprefektuur, kes palub maakohtu otsuse

tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja 14. märtsi 2005. a otsus.

Kassaatori arvates on maakohus ekslikult välistanud L. K. teo ja aset leidnud liiklusõnnetuse vahelise

põhjusliku seose. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajadusel peatuma, kui

tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

L. K. põhjustas varalist kahju SA-le Virumaa Muuseumid. Asjaolul, et kindlustusselts on kannatanule kahju

hüvitanud ei oma LS §-s 7417 sätestatud väärteokoosseisu täitmise aspektist tähtsust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtuväline menetleja esitatud kassatsiooni.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maa või linnakohus väärteoasja täies ulatuses ja peab seega

sõltumata kaebuse piiridest kontrollima kõiki neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis olid kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks.

8. Vastavalt Liikluseeskirja §-le 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et arvestades

sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja

muid liiklusolusid, oleks tal võimalik peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava

mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja kui halb nähtavus või tingimused seda nõuavad, siis

peatuma.

Järgnevalt tulebki analüüsida, kas ja kuidas on väärteoasja menetlemisel tuvastatud esiteks kõnealuse

liiklusõnnetuse ajal valitsenud ilmastikutingimused, aga ka teised tingimused, millega LE § 123 kohaselt

tuleb sõidukiiruse valikul arvestada ja teiseks - kas ja kuidas on tuvastatud L. K. sõidukiiruse vastavus

eelnimetatud tingimustele.

9. 20. veebruaril 2005. a koostatud ülekuulamise protokolli kantud L. K.-i ütluste kohaselt oli 13. veebruaril

2005. a Tartust Jõgeva poole sõites " tee kogu aeg väga ilus, kuid tekkis äkki tuulekeeris, pidurdasin ja oligi

teel ees üle tee kulgev 40 cm paksune lumevaal. Lumevaalu sisse sõites oli auto kiirus umbes 70 km/h."

Edasiselt on L. K. protokollis märkinud, et ta peab liiklusõnnetuse põhjuseks eriti tugevat tuult, tuisku ja

teeolusid, kuna teel oli lumelaviin (tl 18).

Maakohtule esitatud kaebuses märgib L. K., et avarii põhjustas halb ilm - tugev tuulekiirus, tuulekeeris antud

kohas ning halvad teeolud. Autoteel oli 5-6 m pikkune ja 40-50 cm paksune lumevaal.

Tartu Maakohtu 12. mai 2005. a istungil aga ütles L. K., et "antud õnnetus oli tingitud just halbadest

ilmastikutingimustest. Seitsme meetri ulatuses oli tuisuvaal. Mäe all oli ideaalne, kui jõudsin mäe otsa, siis

ma pidurdasin, nägin et seal on tuisk, ma sõitsin muidu 70 km/h ja siis võtsin kiiruse maha 50 km/h ja sõitsin

sinna tuisuvaalu ja ta ikka viskas mind risti. Tol päeval oli raadiost tormihoiatus" (tl 23).

10. Liiklusõnnetusaktist ja skeemist, millega ka L. K. on oma allkirjaga nõustunud nähtub, et ta sõitis

kiirusega 70-80 km/h, sõidutee oli sirge, kuid libe ja märg, tuiskas, nähtavus oli piiratud. Mingeid takistusi

teel pole fikseeritud (tl 16).

11. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel olid ilmastikutingimused 13. veebruaril 2005. a

Tartumaal Tartu vallas järgmised. Ajavahemikus kella 11.10 kuni 14.00 oli madaltuisk, mis seejärel kasvas

üle kuni kella 21.00 väldanud tuisuks ja lumetormiks. Hooti sadas lund - sealhulgas ka ajavahemikus 13.15-

17.00. Nähtavus oli keskmine, õhutemperatuur -2,8 C, maapinnatemperatuur -2,4 C, tuule kiirus 10,4 m/s

(tl 27-28).

12. Riigikohus leiab, et Tartu Maakohus pole igakülgselt analüüsinud kõiki ülalkirjeldatud asjaolusid ega

tuvastanud - milline oli siis täpselt ilm, aga ka muud LE §-s 123 loetletavad tingimused; milliseid nõudeid

see esitas liiklejale ja millise kiirusega tegelikult liikus L. K. lumevaalu sissesõitmisel, mis kohtu arvates

põhjustaski sõiduki teelt väljapaiskumise. Kohus on märkinud üldsõnaliselt vaid seda, et L. K. vähendas

teeolude järsul halvenemisel kiirust ja tegi kõik endast oleneva vältimaks liiklusõnnetust. Seejuures on kohus

tõeseks lugenud L. K.-i ütlustest lähtuvalt asjaolu, et tema poolt eelnevalt läbitud tee oli liiklemiseks

normaalses seisundis ja ta ei võinud ette näha tuisukeerisest teele tekkinud suuremõõtmelist takistust ega

seda, et lumevaal võib auto teelt välja paisata.

13. Lähtudes LE § 123 mõttest on vastuoluline ja mitmeti mõistetav maakohtu otsuses sisalduv lause, mille

kohaselt "toimus teelt väljasõit valgel ajal, tuisu või tormi tõttu piiratud nähtavusega, libedal püsikattega teel,

kus on lubatud sõidukiiruseks 90 km/h". Vastuolu on selles, et kooskõlas LE §-s 123 sätestatuga ei ole

halbade ilmastiku- ja teeolude tuvastamise järgselt mingit tähendust asjaolul, et üldiselt on vastaval teelõigul

lubatud kiiruseks 90 km/h.

14. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki asjas leiduvaid tõendeid ega tuvastanud

õiguslike järelduste tegemiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Vastavalt VTMS § 150 lg-le 2 tunnistab

Riigikohus selle väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest see on kaasa toonud põhjendamatu

kohtuotsuse. Alles pärast faktiliste asjaolude tuvastamist saab kohus asuda hindama, kas isik on rikkunud

hoolsuskohustust või mitte. Kohtul tuleb anda hinnang ka selle kohta, kas tuvastatud ilmastiku- ja

teetingimuste korral keskmine mõistlik sõidukijuht võis ja pidi ette nägema lumevaalude teket sõiduteel ning

milline oleks olnud mõistlik käitumine - millise kiirusega võis lumevaalu sisse sõita, et oleks tagatud kontroll

sõiduki üle, s.h ka võimalus pidurdada ja takistuse eest peatuda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab oma varasemas lahendis avaldatud seisukohta ja leiab, et halbade

teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või

piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda

ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse

varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-76-03, RT III 2003, 21, 202).

15. Tartu Maakohtu järeldus, et kuna liiklusõnnetuse tagajärjel pole varalist kahju tekitatud, sest kindlustus

on kahju heastanud ja seetõttu pole L. K. väärtegu toime pannud, on samuti ekslik. L. K. põhjustas

liiklusõnnetusega varalise kahju auto omanikule Hansa Liising Eesti AS. Kindlustuse poolt kahju hüvitamine

tähendab üksnes seda, et kahju on heastatud, mitte aga seda, et varalist kahju liiklusõnnetuse tagajärjel pole

tekkinud.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohus Tartu

Maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher