3-1-1-130-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-130-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 28. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

A. L. süüdistusasi KrK § 155 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2005. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2005. a kohtumäärus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L.-le esitati süüdistus KrK § 155 lg 1 järgi selles, et:

- Raikküla valla X. küla S. kinnistu omanikuna raius ta vahendlikult ajavahemikul 1. kuni 3. juulini 2001. a

samas asuvalt maaüksuse eraldiselt ebaseaduslikult 220,6 tihumeetrit puitu ja realiseeris selle OÜ-le P. S.

Ebaseadusliku raiega tekitas ta looduskeskkonnale varalise kahju 162 450 krooni,

- ajavahemikul 12. kuni 20. novembrini 2001. a raiuti ebaseaduslikult A. L. juhendamisel talle kuuluvalt

Sarapiku kinnistult 103 tihumeetrit puitu. Ebaseadusliku raiega tekitas ta looduskeskkonnale kahju 50 589

krooni.

Kokku tekitas A. L. ebaseadusliku metsaraiega looduskeskkonnale kahju 213 039 krooni.

Rapla Maakohtu kohtuniku 8. märtsi 2004. a määrusega anti A. L. selles süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi ka

kohtu alla.

2. KrMK § 215 lg 2 alusel esitas ringkonnaprokurör A. Pruus maakohtus uue süüdistuse ja palus A. L. süüdi

tunnistada KrK § 155 lg 2 järgi põhjendusel, et süüdistatav tekitas süüdistuses märgitud asjaoludel

ebaseadusliku metsaraiega keskkonnale suure varalise kahju.

3. Rapla Maakohtu 21. veebruari 2004. a kohtuotsusega tunnistati A. L. süüdi KrK § 155 lg 2 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.

4. Süüdistatav A. L. ja tema kaitsja Kalver Agu esitasid apellatsioonid, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja A. L. õigeks mõista süütõendite puudumise tõttu.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2005. a määrusega tühistati Rapla Maakohtu otsus täies ulatuses.

Ringkonnakohus tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõistes, mille

kõrvaldamine ei ole apellatsiooniastmes võimalik ning saatis kriminaalasja samale kohtule uueks

arutamiseks.

Ringkonnakohus märkis, et A. L. pani KrK § 155 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime 2001. aasta

juunis-juulis ja novembris. Alates 4. maist 2000. a kehtestati KrK § 155 2. lõige kahepunktilisena, millest

esimene nägi ette kriminaalvastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega

põhjustati suur kahju keskkonnale ja teine luges karistamisväärseks sama teo toimepanemise isiku poolt, kes

on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo. A. L. on süüdi tunnistatud ja karistatud

KrK § 155 lg 2 järgi. Kvalifikatsioonist ei nähtu, kas isikule tuleb tema teod süüks arvata § 155 2. lõike

esimese, teise või hoopis mõlema punkti järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör juba maakohtus

eiranud KrMK § 121 lg 3 nõudeid ja KrMK § 215 lg 2 alusel esitanud A. L.-le konkretiseerimata süüdistuse.

Kohtuliku arutamise käigus jättis maakohus süüdistuse puudulikkuse tähelepanuta. Ringkonnakohus aga

käsitas eeltoodut kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõistes, millega kaasneb

või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

6. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Pruus esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles

palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja ringkonnakohtule esitatud apellatsioonid rahuldamata jätta.

Prokurör palub Riigikohtul täpsustada Rapla Maakohtu 21. veebruari 2005. a kohtuotsust ja tunnistada A. L.

süüdi KrK § 155 lg 2 p 1 järgi.

Kaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et maakohtu otsusest ei saa aru, millise KrK § 155 lg 2 punkti järgi A. L.

süüdistati ja kohtus süüdi tunnistati. Kohtuotsusega on tuvastatud, et A. L. põhjustas ebaseadusliku raiega

2001. a juulis keskkonnale suure varalise kahju summas 162 450 krooni ja 2001. a novembris olulise varalise

kahju summas 50 589 krooni.

Prokurör leiab, et juhul, kui ringkonnakohus ei saa aru, millise ebaseadusliku metsaraie kvalifitseeritud

koosseisu järgi A. L. süüdi tunnistati, jääb kohtule võimalus KrMS § 268 p 8 alusel otsustada A. L.

süüküsimus KrK § 155 lg 1, s.o lihtkoosseisu järgi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega ja leiab, et ringkonnakohtu määruse

tühistamiseks ei ole alust.

8. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et teo toimepanemise ajal ( 2001. a juunis-juulis ja novembris) kehtis

KrK § 155 2. lõige kahepunktilisena.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et prokurör, kes on ka kõnesoleva määruskaebuse esitaja,

esitas maakohtus A. L.-le muudetud, kuid konkretiseerimata süüdistuse KrK § 155 lg 2 järgi ja rikkus sellega

KrMK § 121 lg-test 2 ja 3 (KrMS § 154 lg 3 p 3) tulenevat nõuet määratleda isikule kriminaalkorras

etteheidetav tegu ja näidata täpselt, millisele paragrahvile, lõikele ja punktile see tegu vastab.

Rapla Maakohus tuvastaski A. L. süü KrK § 155 lg 2 järgi, kuid jättis lahendamata KrMK § 263 lg 1 p-s 3

(KrMS § 306 lg 1 p-s 3) nõutava küsimuse - milline kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt näeb ette

kriminaalvastutuse selle teo eest. Samuti eiras kohus süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosale KrMK § 275

lg 1 p-s 2 (KrMS § 313 lg 1 p-s 2) esitatud nõudeid, jättes ka siin konkretiseerimata A. L. karistamise aluseks

oleva ebaseadusliku metsaraie kvalifitseeritud kuriteokoosseisu raskendava(d) tunnuse(d) ehk teisisõnu, jättis

viitamata kõnesoleva paragrahvi 2. lõike ühele või mõlemale punktile.

9. Kriminaalkolleegium ei ole nõus määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude

kogumi põhjal oli ringkonnakohtul võimalus ise otsustada, millisele kriminaalseaduse paragrahvile, lõikele ja

punktile A. L. kuritegu tegelikult vastab.Kriminaalkolleegium kordab Riigikohtu 4. novembri 2005. a otsuses

3-1-1-24-05 väljendatud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja

täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning

olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse

eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.

Eeltoodu põhjal kriminaalkolleegium leiab, et A. L. anti kohtu alla ja mõisteti maakohtus süüdi puudulikus,

s. o konkretiseerimata süüdistuses, sest tema teole on antud ebatäpne õiguslik kvalifikatsioon.

Kriminaalkolleegium leiab, et sellega rikuti süüdistatava kaitseõigust, mille Riigikohus on ka varem lugenud

kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 (AKKS § 39 lg 4) mõttes (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2003. a kohtuotsus nr 3-1-1-122-03 punkt 11 - RT III, 2004, 7, 75).

10. Seoses määruskaebuse taotlusega, et Riigikohus jätaks rahuldamata ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonid ja konkretiseeriks ühtlasi maakohtu otsust, tunnistades A. L. süüdi KrK § 155 lg 2 p 1 järgi,

juhib kriminaalkolleegium määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Riigikohtul puudub seaduslik alus

ringkonnakohtule esitatud apellatsioone menetleda.

11. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 390 lg-st 4, jätab kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2005. a kohtumääruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse

rahuldamata.

Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris