3-1-1-119-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-119-05

Otsuse kuupäev

28. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

E. T. väärteoasi Riigipiiriseaduse § 171 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Valga Maakohtu 26. mai 2005. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valga Piirivalvepiirkond, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

26. oktoober 2005. a, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

E. T. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut ja kohtuväline

menetleja Tarmo Rebane

Resolutsioon

1. Tühistada Valga Maakohtu 26. mai 2005. a kohtuotsus E. T.-i väärteoasjas Riigipiiriseaduse § 171

järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Valga Maakohtule.

2. Valga Piirivalvepiirkonna kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Arvata menetluskuludesse valitud kaitsjale E. T.-i poolt tasutud 2500 krooni, mille hüvitamine tuleb

Valga Maakohtul lahendada väärteoasjas uue otsuse tegemisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Piirivalvepiirkonna infojaoskonna allohvitseri Tarmo Rebase (kohtuvälise menetleja tunnistus

nr 0857) 6. aprilli 2005. a otsusega karistati E. T.-i piirirežiimi rikkumise eest Riigipiiriseaduse (edaspidi

RiPS) § 171 järgi 200 trahviühiku, s.o 12 000 krooni suuruse rahatrahviga.

E. T.-i karistati selle eest, et 13. veebruaril 2005. a kella 23.00 paiku Valga linnas X pst 6 maja juures eiras ta

vormiriietuses piirivalveametniku suulist peatumismärguannet: "Seis, piirivalve!" ja põgenes/jooksis Y

tänavale, kus piirivalveametnikud ta kinni pidasid. Sellega rikkus E. T. Piirirežiimi eeskirja 48. punkti, mis

sätestab muuhulgas isikute kohustuse peatuda piirivalve tegevuspiirkonnas vormiriietuses piirivalveametniku

märguande peale.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Mart Sikut vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Valga Maakohtus, taotledes

otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist.

3. Valga Maakohtu 26. mai 2005. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus E. T.-i väärteoasjas

RiPS § 171 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus leidis sedagi, et kohtuväline menetleja on oluliselt

rikkunud väärteomenetlusõigust.

Kohus sedastas, et väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kes oli see vormiriietuses

piirivalveametnik, kelle peatumismärguannet E. T. eiras. Piirivalveseaduse § 24 lg 3 sätestab

piirivalveametniku kohustuse kanda teenistusülesannete täitmisel vormiriietust ning üksnes vormiriietust

kandva ametniku peatumismärguanne on isikule kohustuslik. Kohus luges usaldusväärseks E. T.-i ütlused, et

ta ei pidanud õigeks reageerida erariides isiku peatumismärguandele pimedas trepikojas. Enda julgeoleku

huvides otsustas ta hüüet eirata ja põgeneda. Kohtu arvates ei ühti tunnistajate R. T. (Valga piirivalvekordoni

ajateenija, kes kandis kaitseväe laigulist vormi) ja R. N. (Valga piirivalvepiirkonna infojaoskonna ülem, kes

oli erariides) ütlused E. T.-i ütlusega kinnipidamise asjaolude kohta ning seda arvesse võttes, tõlgendas

kohus tekkinud kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. R. N. ütlused, milles muuhulgas märgiti ka seda, et

ajateenija oli nõutavas vormiriietuses, jättis kohus tõendite hulgast välja põhjusel, et menetleja võib küll olla

tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja.

Kohus viitas siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele 3-1-1-113-96 (RT III 1996, 31, 399).

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus veendumusele, et E. T.-i kinnipidamisel ei kandnud ükski isik

piirivalveametniku riietust, mis vastaks Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1996. a määruses nr 57 antud täpsele

kirjeldusele.

Lisaks väärteotunnuste puudumisele E. T.-i tegevuses, tuvastas kohus, et kohtuväline menetleja on eiranud

VTMS § 5, § 21 lg 1, § 40, § 41, § 69 lg 3 ja § 41 lg 5 sätteid. Rikutud on nii menetlusaluse isiku

kaitseõigust kui ka kaitsja õigust menetlusest osa võtta. Kohus peab ebaõigeks seda, et menetleja ei

selgitanud E. T.-le väljakutsumise põhjust ning jättis saatmata kutse VTMS §-s 40 ja §-s 41 sätestatud korras.

Samuti ei teavitatud E. T.-i kaitsjat eesseisvast menetlustoimingust, kuigi väärteomaterjalidele oli lisatud

kokkuleppel kaitsja order nr 150 E. T.-i kaitsmiseks kohtuvälises menetluses.

Kohus leidis, et pärast E. T.-i sooviavaldust kaitsja osalemiseks oli menetleja kohustatud väärteoprotokolli

koostamise katkestama ja väljastama nii menetlusalusele isikule kui ka tema kaitsjale kutse VTMS § 41 lg-

s 5 sätestatud tingimustel, jättes menetlusosalistele piisava ajavaru sellele reageerimiseks. Kohtuotsuses on

kirjas, et kohus tunnistab eelkirjeldatud kaitseõiguse rikkumise oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Kohtuväline menetleja, Valga Piirivalvepiirkonna infojaoskonna allohvitser T. Rebane esitas kassatsiooni,

milles palub maakohtu otsuse E. T. väärteoasjas RiPS § 171 järgi tühistada täies ulatuses ja jõustada

kohtuvälise menetleja otsus.

4.1 Kassaator ei ole nõus kohtu järeldusega, et väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest ei

nähtu väärteo detailne kirjeldus, s.t, et ei ole kirjas, kes oli konkreetne piirivalveametnik, kelle märguannet

E. T. eiras. Kassaator selgitab, et kõnesoleva piirivalveametniku nimi on kindlakstehtav VTMS § 69 lg 2 p 4

alusel protokollile lisatud tunnistajate ütlustega.

4.2 Kassaator juhib tähelepanu, et kohtuotsuses sisalduvad ebatäpsed viited Piirivalveseaduse (edaspidi PVS)

§-le 4 sama seaduse paragrahv 7 lg 2 asemel. Samuti on otsuses vale osundus PVS § 4 lg 1 p-le 6 sama

paragrahvi ja lõike 8. punkti asemel, rõhutamaks piirivalve kohustust kontrollida dokumente riigipiiril.

Kassaator leiab, et kohus on jätnud hoopis tähelepanuta, et piirivalve üks ülesanne on PVS § 4 lg 3 kohaselt

piirirežiimi eeskirja täitmise tagamine.

4.3 Vastupidiselt maakohtu otsuses sisalduvale leiab kassaator, et E. T.-i kinnipidanud ajateenija R. Tammin

oli PVS § 25 kohaselt piirivalveametnik, kes kandis ettenähtud vormiriietust.

4.4 Kassaator ei ole nõus kohtu seisukohaga, et menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kätteandmine

kaitsja juureolekuta on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kassaator leiab, et väärteomenetluse

seadustik ei käsita kõnesoleva protokolli koostamist ja kätteandmist menetlustoiminguna, mille juurde tuleb

kaitsja kutsuda. E. T.-il oli kaitsja kokkuleppel, kellel oli vastavalt VTMS § 19 lg-le 2 õigus menetlusest osa

võtta.

5. Kohtuistungil jäi kassaator esitatud kassatsiooni juurde ja taotles selle rahuldamist.

Kaitsja leidis, et kassatsioon on põhjendamatu, ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kaitsja taotles

menetlusaluse isiku kasuks 2500 krooni väljamõistmist kaitsjatasu katteks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Sellest järeldub, et juhul, kui asja ei lahendata kirjalikus menetluses (VTMS § 120 lg 1 ja 3), peab

kohus kohtuistungil kontrollima ka kõiki tõendeid, sh kuulama vahetult üle tunnistajad ja uurima kirjalikke

tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Vajadusel tuleb kohtul kohtumenetluse

käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid (VTMS § 125 lg 1).

Käesolevas väärteoasjas on kohus kohtuotsuse tegemisel kasutanud tõenditena muuhulgas tunnistajate R. N.

ja R. T. ütlusi ilma, et ta oleks neid isikuid kohtus tunnistajatena üle kuulanud. Seejuures on kohus pärast

tunnistajate ütluste kirjeldamist viidanud kahtlustele, millised ta tõlgendab menetlusaluse isiku kasuks, kuid

kohtuotsusest ei nähtu, milles need kahtlused seisnevad ja miks ei ole neid kahtlusi võimalik kohtuliku

uurimise käigus kõrvaldada.

7. Kohus on asunud seisukohale, et R. Niiliski ütlusi ei saa tõendina arvestada, ning on viidanud seejuures

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 1996. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-113-96. Samas ei ole

kohus selles küsimuses olnud järjekindel, sest eespool on kohtuotsuses juba R. N. ütlustele viidatud ja neid

tõendina kasutatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtu põhjendus, mille kohaselt R. N. ütlusi ei saa kasutada

tõenditena, ei ole kooskõlas seadusega ega asja materjalidega. Asja materjalidest nähtub, et R. N. teostas

väärteoasjas üksnes E. T.-i kinnipidamist, vormistas selle kohta vastava protokolli ja teostas kinnipeetud

isiku esmase ülekuulamise, kus E. T. keeldus ütluste andmisest. Seejärel menetles väärteoasja Tarmo Rebane.

Seega ei ole välistatud R. N. tunnistajana ülekuulamine E. T.-i kinnipidamise asjaolude suhtes. Samasisulist

seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 28. aprilli 2005. a otsuse p-s 7 väärteoasjas

nr 3-1-1-29-05 (RT III 2005, 16, 163).

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et otsuse p-des 6 ja 7 kirjeldatud puudused tuleb VTMS § 150 lg 2

järgi tunnistada olulisteks väärteomenetlusõiguse rikkumisteks, sest need on toonud kaasa põhjendamatu

kohtuotsuse. Seetõttu tuleb maakohtu otsus VTMS § 175 p 2 alusel tühistada.

9. Põhjendatud on kassatsioonis esitatud väited, et maakohus on kohtuotsuses teinud viiteid ebaõigetele

materiaalõiguse normidele, mis on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine VTMS § 149 p-de 1 ja 2 mõttes.

Nii on kohtuotsuse kohaselt PVS §-s 4 sätestatud, et vormiriietuses piirivalveametniku märguandel on isikud

ja transpordivahendid kohustatud peatuma ning nõudmisel esitama isikut tõendava dokumendi, samuti

transpordivahendi ja veose dokumendid. Tegelikult on selline kohustus sätestatud PVS § 7 lg-s 2.

Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et tulenevalt PVS § 4 lg 1 p-st 6 on piirivalve õigustatud dokumente

kontrollima üksnes riigipiiril ja seetõttu ei olnud piirivalvel õigus kontrollida menetlusalust isikut tema

elukoha (mis asus Valga linnas) trepikojas. Kassaator on kassatsioonis õigesti märkinud, et esmalt on

dokumentide kontrollimine riigipiiril sätestatud PVS § 4 lg 1 p-s 8 (mitte p-s 6) ja teiseks on maakohus

jätnud tähelepanuta samas paragrahvis sisalduvad muud piirivalve kohustused, sh piirirežiimi eeskirjade

täitmise tagamine (lg 1 p 3) ja väärteoasjade (haldusõigusrikkumiste asjade) menetluse korraldamine oma

pädevuse piires (lg 1 p 6).

Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et PVS § 25 lg 1 kohaselt on lubatud piirivalve rea- ja

allohvitserkoosseisu komplekteerimine ajateenistuses olevate kaitseväelastega, kellele vastavalt sama

paragrahvi 3. lõikele laienevad vastava kategooria piirivalveametnike (rea- ja allohvitserkoosseisu) õigused

ja kohustused. Seega on ennatlik maakohtu järeldus, et ükski E. T.-i kinnipidanud isik ei kandnud

nõuetekohast vormiriietust. Sellise järelduse tegemiseks tuleb esmalt välja selgitada, millist vormi ja

eraldustunnuseid kandis E. T.-i kinnipidamisel R. T. .

Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on kohtuotsuse tühistamise aluseks VTMS § 175 p 1 järgi.

10. Kaitsja puudumine väärteoprotokolli koostamise ja menetlusalusele isikule tutvustamise juures ei ole

seaduse (VTMS § 150 lg 1) kohaselt väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Lähtudes asjaolust, et

väärteoprotokolli koostamine ja selle tutvustamine E. Tsirkovile 8. märtsil 2005. a ei toonud kaasa

ebaseaduslikku ega põhjendamatut otsust väärteoasjas, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks

tunnistada selle toimingu juures E. T.-i kaitsja puudumist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks ka

VTMS § 150 lg 2 alusel. Seda enam, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas tehti alles 6. aprillil 2005. a,

kuid selleks ajaks ei esitanud E. T. ega tema kaitsja vastuväiteid väärteoprotokolli koostamise osas.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium

rahuldab kassatsiooni osaliselt, tühistab Valga Maakohtu 26. mai 2005. a kohtuotsuse E. T.-i väärteoasjas

Riigipiiriseaduse § 171 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Valga Maakohtule. Kassaatori taotlust

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks ei rahuldata, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja

oleks vastuolus VTMS § 174 p-ga 8.

12. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium valitud

kaitsjale E. T.-i poolt tasutud 2500 krooni mõistliku suurusega kaitsetasuks ja arvab selle menetluskuludesse,

mille hüvitamise peab Valga Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher