3-2-1-108-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-108-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja P. Jerofejev

Kohtuasi

Martinex OÜ hagi Saul Siku ja Peeter Tiiratsi vastu

töövaidluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

104/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Martinex OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2005. a otsus

osaliselt ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Martinex OÜ-le 9. mail 2005. a tasutud kautsjon

316 (kolmsada kuusteist) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saul Sikk ja Peeter Tiirats asutasid 2001. aastal osaühingu Martinex. Kummalegi kuulus

osaühingust osa, mis moodustas 50% osaühingu osakapitalist. Martinex OÜ põhitegevusalaks oli

ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük. Nii S. Sikk kui ka P. Tiirats olid samal ajal ka Martinex OÜ

juhatuse liikmed.

27. juunil 2001. a toimunud osanike koosoleku protokolli kohaselt otsustati sõlmida tööleping

S. Sikuga kaupluse juhataja ning P. Tiiratsiga müügijuhina tööleasumiseks. Samas protokollis

kajastati ka kaupluse juhataja ja müügijuhi tööülesanded.

Martinex OÜ majandustegevus kasu ei toonud ning S. Sikk ja P. Tiirats müüsid osaühingu osad

22. aprillil 2002. a T. Kriisale. Müügilepingu sõlmimise ajal oli kauplus suletud. Kuna T. Kriisa ei

soovinud kaupluse tööd jätkata, lõpetas ta osanikuna kaupluse müüjatega töölepingud alates

30. aprillist 2002. a.

31. mail 2002. a otsustas T. Kriisa kutsuda juhatuse liikmed S. Siku ja P. Tiiratsi tagasi ja Martinex

OÜ lõpetas viimastega töölepingud samast päevast.

2. S. Sikk esitas 28. mail 2003. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus Martinex OÜ-lt välja

mõista töötasu jaanuarist maini 2002. a 15 000 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 3285

krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise töötasu ja viivise palga maksmisega

viivitatud aja eest 1000 krooni.

3. P. Tiirats esitas 28. mail 2003. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus Martinex OÜ-lt välja

mõista töötasu 3000 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 3285 krooni, lõpparve

väljamaksmisega viivitamise eest keskmise töötasu ja viivise palga maksmisega viivitatud aja eest

2000 krooni.

4. Martinex OÜ ei tunnistanud avaldajate nõudeid. Martinex OÜ leidis, et tal puudus avaldajatega

töösuhe. Mõlemad avaldajad olid vastustaja juhatuse liikmeteks. Töölepingu seaduse (TLS) § 7 p 10

järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhtele juriidilise isikuga. Avaldajate

tegevusest ja töölepingute sisust on näha, et juhatuse liikmete kohustused ja töölepingu alusel töötaja

kohustused kattuvad. Juhatuse liikmeks olek välistab töösuhte äriühinguga. Avaldajatele töötasuna

väljamakstul ei ole õiguslikku alust.

5. Jõgevamaa Töövaidluskomisjon rahuldas 14. jaanuari 2004. a otsusega S. Siku ja P. Tiiratsi

avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti S. Sikule lõpparve koosseisus töötasu

15 000 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsioon 3285 krooni, lõpparve väljamaksmisega

viivitamise eest 3000 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest viivis 1000 krooni. Töötasu osas

6000 krooni pööras töövaidluskomisjon otsuse viivitamatule täitmisele.

6. P. Tiiratsi kasuks mõisteti välja lõpparve koosseisus töötasu 3000 krooni, kasutamata puhkuse

kompensatsioon 3285 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3000 krooni. Otsuse

väljamõistetud töötasu osas 3000 krooni pööras komisjon viivitamatult täitmisele.

7. Martinex OÜ ei nõustunud Jõgevamaa Töövaidluskomisjoni otsustega ja esitas 23. veebruaril

2004. a Jõgeva Maakohtule hagid S. Siku ja P. Tiiratsi vastu. Ta palus tunnustada õigust jätta

P. Tiiratsile välja maksmata lõpparve kokku 9285 krooni ning jätta S. Sikule välja maksmata lõpparve

kokku 22 285 krooni.

8. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 1. juulil 2001 töölepingud. Hageja leidis, et

vaatamata töölepingule poolte vahel töösuhet ei olnud, kuna kostjad olid hageja juhatuse liikmed.

TLS § 7 p 10 kohaselt ei ole töölepingu seadus kohaldatav juhatuse liikme ja juriidilise isiku suhetele.

Juhatuse liikmeks olek välistab töösuhte juhatuse liikme ja äriühingu vahel, kui tehtav töö kujutab

endast juhatuse liikme kohustuste täimist. Kostjate tööülesanded olid hõlmatud juhatuse liikme

kohustustega. Kuna töölepingud on vastuolus TLS § 7 p-ga 10, on need tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 66 lg-st 2 tulenevalt tühised.

Hageja palus kohaldada viivisenõuetele, kompensatsiooninõuetele lõpparve maksmisega viivitamise

eest aegumist, kuna kostjate nõuetele rakendub individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

(ITVS) § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuuline tähtaeg. Kostjate töösuhe lõppes 31. mail 2002. a, avaldus

töövaidluskomisjonile on esitatud aga 28. mail 2003. a.

Kostjate nõuded maksmata palga kohta on alusetud, kuna nad ise olid Martinex OÜ osanikud.

9. Kostjad P. Tiirats ja S. Sikk vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt oli P. Tiirats hageja

juhatuse liige ja töötas samal ajal ka lepingu alusel müügijuhina. S. Sikk oli samuti juhatuse liige ja

töötas samal ajal kaupluse juhatajana. P. Tiiratsi kui müügijuhi ning S. Siku kui kaupluse juhataja

kohustused olid erinevad juhatuse liikme töökohustustest. TLS § 7 p 10 ei välista võimalust, et

juhatuse liige teeb samas äriühingus ka töölepingu alusel tööd.

10. Jõgeva Maakohus rahuldas 23. novembri 2004. a otsusega hagi ja tunnustas Martinex OÜ õigust

jätta maksmata S. Sikule lõpparve kokku summas 22 285 krooni ning jätta maksmata P. Tiiratsile

lõpparve kokku summas 9285 krooni. Maakohus jättis kohaldamata aegumise, kuna hageja ei

esitanud taotlust aegumise kohaldamiseks enne asja sisulise arutamise algust.

Maakohus leidis, et P. Tiiratsiga ja S. Sikuga 1. juulil 2001. a sõlmitud lepingud ei ole töölepingud.

Töölepingutena pealkirjastatud lepinguid hageja ja kostjate vahel luges kohus lepinguteks, millega on

vormistatud äriühingu osanike 27. juuni 2001. a otsusest tulenev kohustuste jaotus juhatuse liikmete

vahel. Lepingus olev kanne lepingu lõpetamise kohta 31. mail 2002. a poolte kokkuleppel, on

kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega ega anna alust lepinguid kvalifitseerida töölepingutena.

Viidatud lepingud on tsiviilõiguslikud lepingud, millest ei tulene töölepingule omast palga,

palgaviivise ja puhkusekompensatsiooni maksmise kohustust. Äriühingu juhatuse liikmeks olemine

ei välista TLS § 7 p 10 järgi, et juhatuse liige täidab ülesandeid ka töölepingu alusel samas

äriühingus.

Kostjatel kui juhatuse liikmetel ja osanikel oli 11. juunini 2002. a endal õigus ja kohustus lahendada

töö eest tasu maksmise küsimused. Saamata jäänud tasu ja sellelt arvutatud viiviste nõude esitamine

perioodi eest, mil kostjad ise olid tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostjad, kes olid ise endale tööandjad ja juhatuse liikmed, ei fikseerinud lepingu

lõpetamisel 31. mail 2002. a töölepingus töötajale väljamakstavat summat kooskõlas TLS § 73 lg-

ga 1, mis viitab sellele, et kostjatel puudus tasu väljamaksmiseks alus. Pooled ei ole esitanud nõudeid

seoses töövaidluskomisjoni väljamõistetud summade suurusega. Nii palga väljamaksmise kohustus

kui ka lõpparve maksmise kohustus tulnuks täita kostjatel endil kui Martinex OÜ juhatuse liikmetel.

Kostjatel puudusid hagejaga tööõiguslikud suhted, seega puudus neil alus nõuda töösuhtest tulenevalt

saamata jäänud palka, viivist palga väljamaksmisega viivitamise eest ja puhkusekompensatsiooni,

samuti hüvitist lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.

11. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta Martinex OÜ hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. aprilli 2005. a otsusega maakohtu otsuse tõendite ebaõige

hindamise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse,

millega jättis Martinex OÜ hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendamatult ning asjas olemasolevaid tõendeid ebaõigesti

hinnates ja TLS § 7 p 10 ja § 73 lg-t 1 ning ÄS § 179-181, 183, 185-187 ebaõigesti kohaldades

jõudnud väärale seisukohale, et 1. juulil 2001 sõlmitud töölepingud ei ole töölepingud, vaid juhatuse

liikme kohustuste jaotamise lepingud. Töölepingu seaduse § 7 p-st 10 ei tulene, et osaühingu juhatuse

liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu

seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult

juhatuse liikme kohustuste täitmist.

13. 27. juunil 2001. a toimunud osanike koosolekul otsustasid osanikud (S. Sikk ja P. Tiirats), et

kaupluses luuakse kaupluse juhataja, müügijuhi ja kolme müüja töökohad. Osanikud andsid

juhatusele volituse sõlmida töölepingud juhatuse liikme P. Tiiratsiga, kes hakkaks tööle kaupluse

müügijuhina, ning S. Sikuga, kes hakkaks tööle kaupluse juhatajana. Samuti võtsid osanikud vastu

otsuse, et juhatuse liikmed S. Sikk ja P. Tiirats ei saa eraldi tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise

eest. Viidatud osanike koosoleku otsuse p-s 3.3 on muuhulgas ka märgitud, et kaupluse juhataja ja

müügijuhi tööülesanded on kinnitatud sama koosoleku protokolli p-s 1, mis võimalusel kajastatakse

ka töölepingutes. Kuna nii müügijuhi kui ka kaupluse juhataja tööülesanded on loetletud ka osanike

koosoleku protokolli p-s 1 ning osanike otsuses on viide sellele, et need tuleb sisuliselt lugeda ka

töölepingu osaks konkreetsete töötajate tööülesannetena, siis saab lisaks töölepingus märgitule

käsitada kaupluse juhataja ja müügijuhi tööülesannetena ka neid ülesandeid, mis on loetletud osanike

koosoleku protokollis.

14. Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi on osaühingu juhatuse, s.o ka juhatuse liikmete ülesandeks

osaühingu juhtimine ja esindamine ning ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes

esindada iga juhatuse liige. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad

kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada raamatupidamise aastaaruanne ja

tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning

hoida osaühingu ärisaladust. Hinnanud Martinex OÜ osanike koosoleku protokollis ja töölepingutes

märgitud tööülesannete sisu, ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kõik S. Siku ja

P. Tiiratsi poolt töölepingu alusel täidetavad tööülesanded on käsitatavad nende kui osaühingu

juhatuse liikmete kohustustena ÄS §-de 179-181, 183 ja 185-187 mõttes. Müügijuhi ja kaupluse

juhataja tööülesannete sisust nähtuvalt on need olnud kitsamalt seotud kaupluse tööga.

Töölepingutest tulenevad töötaja kohustused jälgida kaupade laoseisu, esitada arvetega jms seotud

dokumendid raamatupidajale, raamatupidamise algdokumentide vormistamine jne ei ole oma

olemuselt paigutatavad ÄS §-dest 179 ja 183 tulenevate juhatuse liikmete kohustuste alla koostada

raamatupidamise aastaaruanne ning korraldada osaühingu raamatupidamist.

15. Kuna osanikel on äriseadustikust tulenevalt õigus otsustada selle üle, kuidas äriühingu

majandustegevust korraldada ja kas ning kuipalju töötajaid on otstarbekas tööle võtta, nagu Martinex

OÜ osanikud osanike koosolekul otsustasid, siis ei saa asjaolu, et kaupluse müügijuhina ja juhatajana

ei peetud vajalikuks tööle võtta inimesi väljastpoolt, olla aluseks maakohtu otsuse väitele, mille

kohaselt ei pidanud osanikud ja juhatuse liikmed S. Sikk ning P. Tiirats ise võimalikuks lahutada

juhatuse liikme ja töölepingu alusel töötaja ülesandeid, kuna nad ei võtnud tööle inimesi väljastpoolt

osaühingut, vaid otsustasid osanikena, et müügijuhi ja kaupluse juhataja ülesandeid täidavad nad ise.

Ringkonnakohus leidis, et töölepingud sõlmiti vastavuses ÄS § 168 lg-ga 1. Kuna töölepingutes

märgitud tööülesanded ei ole samastatavad osaühingu juhatuse liikmete ülesannetega, siis on

põhjendamatu hageja väide, et töölepingud on tühised TsÜS § 66 lg 2 järgi.

16. Kuna kostjad jätsid juhatuse liikmetena endile töötasu välja maksmata, ei saa sellest teha

järeldust, et jättes endale palga välja maksmata OÜ majanduslikust olukorrast tulenevalt, on nad

sellega tunnistanud, et nad ei pidanudki saama ega saanud tasu töölepingu alusel töötajatena, vaid just

ÄS § 180 lg 7 alusel. Osanike otsusega on selgelt määratud, et juhatuse liikmed ei saa tasu juhatuse

liikme kohustuste täitmise eest.

17. Töölepingutes on kokku lepitud kõigis TLS §-s 26 sätestatud töölepingu kohustuslikes

tingimustes. Kuigi tööülesannete andjaks ning täitmise kontrollijaks on märgitud Martinex OÜ teine

juhatuse liige, ei tähenda see seda, et tegemist ei saa olla töölepinguga, kuna puudub töösuhtele

iseloomulik alluvussuhe. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et kui Martinex OÜ uus

osanik T. Kriisa lõpetas töölepingud vastava märke tegemisega, on see lepinguvabaduse printsiibist

tulenevalt samastatav mis tahes lepingu lõpetamisega ning see asjaolu ei anna alust pidada lõpetatud

lepinguid töölepinguteks. Töövaidluskomisjonile on esitatud töölepingueksemplarid, millele on

T. Kriisa teinud selge märke töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel. Ringkonnakohtu

arvates kinnitab T. Kriisa märge töölepingutel seda, et kostjate töösuhte olemasolu aktsepteeris

Martinex OÜ uus osanik ja juhatuse liige T. Kriisa, kuna ta lõpetas töötajatega töölepingud samal

päeval, kui ta tegi osanikuna otsuse seniste juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta.

18. Asjakohane ega põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostjate töötasu ja lõpparve

maksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise nõue tuleks igal juhul rahuldamata jätta, kuna

selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja esitatud osaühingule kahju tekitamise eesmärgil.

Samuti ei ole palganõue hea usu põhimõttega vastuolus olev seetõttu, et kostjad ise juhatuse

liikmetena ei maksnud endale palka välja põhjendusega, et soovisid eelkõige tasuda äriühingu võlad

ja maksta palga välja teistele töötajatele. Ebaõige on maakohtu väide, et kui nad ise endale palka

välja ei maksnud, siis puudub neil üldse õigus seda Martinex OÜ-lt nõuda ajal, kui osaühingul on

uued osanikud jne. Juhatuse liikmete vastutus tuleneb ÄS §-st 187 ning hageja väide, et endised

juhatuse liikmed võivad olla rikkunud oma kohustusi, ei anna iseenesest alust selleks, et lugeda

kostjate töölepingujärgne palga- ja viivisenõue hea usu põhimõtte vastaseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

19. Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus

otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja arvates on ringkonnakohus kohaldanud vääralt

materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme.

20. Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu on ringkonnakohus jõudnud väärale järeldusele,

et kostjate tööülesanded on oluliselt laiemad, kui töölepingus loetletud, ning sellest tulenevalt on

asunud väärale seisukohale, et pooltel oli tööõigussuhe. Ringkonnakohus on asunud põhjendamatule

seisukohale, et nii töölepingutes olevad tööülesanded kui ka üldkoosoleku protokollis olevad

tööülesanded tuleb lugeda kaupluse juhataja ja müügijuhi tööülesanneteks, kuid ei ole seda

seisukohta põhjendanud, millega on rikkunud TsMS § 227 lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

Lugedes kostjate tööülesanneteks osanike üldkoosoleku protokollis nimetatud ülesanded, on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes põhjendamata, millisele sättele tuginedes

kohus sellisele järeldusele jõudis. Sellisele järeldusele jõudes on kohus ühtlasi kohaldanud vääralt

materiaalõiguse norme, sest vastavalt TLS § 26 lg-le 1 on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks

kokkulepe tehtava töö ja selle keerukuse astme kohta.

Üldkoosolek toimus enne töölepingute sõlmimist. Kostjad on jätnud töölepingutesse märkimata

protokollis olevad töökohustused, millega nad ise on võtnud endalt õiguse nõuda protokollis

nimetatud tööülesannete lugemist nende töökohustusteks.

Hageja arvates on juhatuse liikme kohustused ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning

neid sätteid sisustatakse igas kaasuses individuaalselt. Kui osaühingu juhatuse liikmed teevad

strateegilisi otsuseid osaühingu edasiseks arendamiseks, on nende igapäevased juhtimise ja

esindamise kohustused seotud kaupluse käigushoidmisega, mis hõlmab lepingute sõlmimist kauba

tarnijatega ning kauba pakkumist võimalikele ostjatele. Hageja on veendunud, et kostjate

töökohustused on täielikult hõlmatud juhatuse liikme kohustustega. Kuna kostjate töökohustused on

hõlmatud juhatuse liikme kohustustega, ei ole hageja ja kostjate vahel tööõigussuhet. Täites osanike

koosoleku protokollis olevaid otsuseid, sõlmisid kostjad töölepingud, olles kord äriühingu esindaja ja

siis töötaja. Sellist olukorda ei saa lugeda töötamiseks tööandja kontrolli ja juhtimise all, kuna

sisuliselt määrasid kostjad ise endale tööülesanded ning kontrollisid nende täitmist ka ise. Töölepingu

ühe olulise tingimuse (alluvussuhte) puudumine teeb võimatuks töösuhte olemasolu. Kostjate

töölepingud on tühised, kuna kostjate tööülesanded on hõlmatud juhatuse liikme kohustustega.

Tühiste tehingute alusel ei ole võimalik nõudeid esitada.

21 Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 95 lg-t 1, kui lisas osanike koosoleku protokollis olevad

tööülesanded kostjate tööülesannetele. Asja lahendamine ilma hageja esindaja osavõtuta

apellatsioonimenetluses on viinud ebaõige kohtulahendini.

22. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Hageja esindaja teadis, et kostjad töötasid

osaühingus ka töölepingute alusel, täites juhatuse liikmete ülesannetest erinevaid ülesandeid. Kostjate

tööülesanded olid üldjoontes piiritletud töölepingus. Täpselt määrasid kostjad kõigi töötajate

kohustused üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel tuginenud töölepingule,

osanike otsusele ja tunnistajate ütlustele.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis hea

usu põhimõttega vastuolus olevaks lugemata kostjate palganõuded, ja asi tuleb saata selles osas

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

24. Jõgeva Maakohus rahuldas Martinex OÜ hagi ja tunnustas tema õigust mitte maksta kostjate

nõutud palka. Kohus rahuldas hagi põhjusel, et kostjad on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.

Maakohus leidis, et kostjad ei ole enne töövaidluskomisjonile avalduste esitamist esitanud hagejale

ühtki pretensiooni maksmata palga kohta. Ringkonnakohus leidis vastupidiselt maakohtule, et

kostjate käitumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium ringkonnakohtuga selles osas ei

nõustu. Vastavalt 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 108 lg-le 1 tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja

tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,

samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Asja

materjalidest nähtuvalt ei esitanud kostjad hagejale pretensioone oma osade võõrandamisel, samuti

töösuhte lõpetamisel ega fikseerinud saamata jäänud palka ja puhkusekompensatsiooni. Kostjad

esitasid töövaidluskomisjonile avaldused aasta pärast lepingute lõpetamist. Sellise käitumisega on

kostjad astunud vastuollu hea usu põhimõttega. Kuivõrd kostjad olid ise hageja juhatuse liikmed ja

osanikud, oli neil endal õigus ja kohustus lahendada töö eest tasu maksmise küsimused.

Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas kostjad on kaotanud nõudeõiguse

hea usu printsiibi rikkumise tõttu.

25. Muus osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu otsusega. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

TLS § 7 p-st 10 ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka

töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse

liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal

konkreetsel juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb

töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-134-

02 (RT III 2002, 35, 385) leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta

endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust. Seega oli kohtul

oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid kostjad osaühingus täitsid.

26. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kostjate kohustusi

juhatuse liikmetena ja kohustusi, mis tulenesid töösuhtest. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse

väidetega, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud

tõendeid, kui ta leidis, et kostjad täitsid töölepingu alusel töökohustusi, mis ei langenud kokku

juhatuse liikme kohustustega. Hageja märgib kassatsioonkaebuses, et juhatuse liikme kohustused on

ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning neid sätteid sisustatakse igas kaasuses

individuaalselt. Selle asjaoluga on ringkonnakohus vaidluse lahendamisel arvestanud. Kolleegium on

8. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (RT III 2004, 11, 138) märkinud, et seadus ei

keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud

kohustusi.

L. Laarmaa, J. Luik, P. Jerofejev