Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-53-05 ECLI:EE:RK:2005:3.3.1.53.05.443 AI generated

3-3-1-53-05 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-53-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kagu Maksuamet tegi Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 alusel 13. mail 2003 Martin Viljasaar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Maksuameti vastutusotsuse

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-53-05 · Riigikohus: mail 2003 Martin Viljasaar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Maksuameti vastutusotsuse

Keywords

AI generated
bank resolution consumer credit revocation bankruptcy claim bank charges maximum sum mortgage credit control
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-53-05

Otsuse kuupäev

21. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Martin Viljasaare kaebus Kagu Maksuameti vastutusotsuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3-218/05

Menetluse alus Riigikohtus

Martin Viljasaare kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-218/05 ja Tartu

Halduskohtu 31. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 3-421/2004 ning teha asjas uus otsus,

millega rahuldada Martin Viljasaare kaebus.

Tühistada Kagu Maksuameti 13. mai 2003. a vastutusotsus nr 8-09/1 Martin Viljasaare osas.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kagu Maksuamet tegi Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 alusel 13. mail 2003

vastutusotsuse nr 8-09/1 OÜ Väike Rändurmees (pankrotis) juhatuse liikmetelt Aivo Saunalt, Eero

Lallilt ja Martin Viljasaarelt selle äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks.

2. Martin Viljasaar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Maksuameti vastutusotsuse

tühistamiseks. Kaebaja oli seisukohal, et Kagu Maksuamet on laiendavalt tõlgendanud juhatuse

liikme vastutuse aluseid.

3. Võru Maakohtu 31. detsembri 2003. a määrusega tsiviilasjas nr 2-333/2003 kinnitati OÜ Väike

Rändurmees (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud kompromissotsus, mille kohaselt tuli kõigile

pandiga tagamata nõudega võlausaldajatele tasuda 5% nende nõuete suurusest ja pankrotimenetlus

lõpetada. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik kompromissotsuse täitnud.

4. Tartu Halduskohus jättis 31. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-421/2004 Martin Viljasaare

kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et OÜ Väike Rändurmees on

tahtlikult rikkunud maksukohustust. Nimetatud otsust pole juhatuse liikmed vaidlustanud.

Maksukorralduse seaduse § 40 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, mitme isiku korral on vastutus

aga solidaarne.

5. Martin Viljasaar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist

ning uue otsuse tegemist, millega tühistataks Kagu Maksuameti vastutusotsus täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuses väidetakse, et enne 1. juulit 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduses puudus

kehtiva MKS §-le 40 sarnanev vastutuse alus. Järelikult ei ole võimalik MKS § 40 alusel tehtud

vastutusotsusega sisse nõuda enne 1. juulit 2002 tekkinud maksuvõlga. Enne 1. jaanuari 2004

kehtinud Pankrotiseaduse sätete kohaselt kujutab kompromissotsusest tulenev võla vähendamine

endast maksukohustuse lõppemist, mis välistab vastutusnõude esitamise MKS § 40 alusel.

6. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et lähtudes MKS § 164 lg-st 1 oli maksuhaldur õigustatud vastutusotsuse

tegemiseks MKS § 96 lg 1 alusel. Maksuhaldur on õigesti viidanud juhatuse liikmete vastutuse

alusena ÄS § 187 lg-le 2 ja varemkehtinud TsÜS § 46 lg-le 2. Juhatuse liige peab vastutusest

vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustuse rikkumises süüdi. Ebaõige on apellandi

seisukoht, et juhul, kui sõlmitakse varem kehtinud PankrS § 102 lg 1 kohane kompromiss, siis kaotab

võlausaldaja ka ÄS § 187 lg-st 2 tuleneva nõudeõiguse juhatuse liikme vastu. Võlgniku pankrot (ja

selle käigus kompromissotsuse kinnitamine) ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest

solidaarselt vastutavat isikut kohustuse täitmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. M. Viljasaar taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja

saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et MKS §-d 8 ja 40 pole tema suhtes tagasiulatuvalt kohaldatavad. Enne 1. juulit

2002 tekkinud maksuvõla sissenõudmisel ei saa vastutusotsuse aluseks olla ka ÄS või TsÜS, sest

nende seaduste alusel saaks nõude esitada hagimenetluses. Pealegi kinnitati Võru Maakohtu

31. detsembri 2003. a määrusega kompromissotsus maksuvõla tasumise kohta vähendatud summas.

Selles ulatuses on maksuvõlg ka tasutud. Kassaatori tahtlik hoolsuskohustuse rikkumine pole

tõendatud. Maksuhaldur pidi vastutusotsuses näitama, miks ja kuidas on kassaator süüdi.

8. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks

kassatsioonkaebuses toodud motiividel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolev haldusasi on sarnane haldusasjaga nr 3-3-1-41-05, milles Riigikohtu halduskolleegium

tegi otsuse 31. oktoobril 2005. M. Viljasaar on esitanud kaebuse sama vastutusotsuse peale, mille

peale kaebasid haldusasjas nr 3-3-1-41-05 OÜ Väike Rändurmees teised juhatuse liikmed. Riigikohtu

halduskolleegium põhjendab selles asjas oma seisukohti lühidalt, kordamata kogu ulatuses

31. oktoobri 2005. a otsuses toodud põhjendusi.

10. Kagu Maksuameti 13. mai 2003. a vastutusotsuses on märgitud, et selle õiguslikuks aluseks on

MKS § 96 lg 1, mis annab maksuhaldurile õiguse teha vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse

täitmise eest. Sellisteks kolmandateks isikuteks on vastutusotsuse järgi Maksukorralduse seaduse ja

Äriseadustiku alusel ka OÜ Väike Rändurmees juhatuse liikmed. ÄS § 187 lg 2 alusel vastutavad

juhatuse liikmed võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga, kui nad on oma kohustuste täitmata

jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt tekitanud kahju osaühingu võlausaldajatele.

Vastutusotsust põhjendati veel MKS § 8 lg-ga 1 (juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on

kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise) ja § 40 lg-ga 1 (kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud

kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega).

11. Vastutusotsuse õigusliku alusena märgitud Maksukorralduse seadus jõustus 1. juulil 2002,

faktilise alusena märgitud OÜ Väike Rändurmees maksuvõlg tekkis aga perioodil juuni 2000 kuni

jaanuar 2002, seega enne Maksukorralduse seaduse jõustumist. OÜ Väike Rändurmees maksuvõla

tekkimise ajal kehtinud Maksukorralduse seadus ei sätestanud õigust nõuda osaühingu juhatuse

liikmelt äriühingu maksuvõla tasumist.

Kolleegium on seisukohal, et vastutusotsust ei saa juhatuse liikme suhtes teha ÄS § 187 lg 2 ja

varemkehtinud TsÜS § 46 lg 2 alusel, samuti siis, kui maksuvõlg on tekkinud enne kehtiva

Maksukorralduse seaduse jõustumist, s.o enne 1. juulit 2002. MKS § 164 lg 1, mille kohaselt enne

1. juulit 2002 tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse seaduses sätestatud korras, ei saa olla aluseks

vastutusotsusele, kui maksuvõlg tekkis enne 1. juulit 2002. Seega puudus õiguslik alus ka

M. Viljasaarele vastutusotsuse tegemiseks.

12. Võru Maakohtu 21. detsembri 2003. a määrusega kinnitati OÜ Väike Rändurmees

pankrotimenetluses esitatud kompromissotsus, mille kohaselt tasuti võlausaldajatele 5% nende nõuete

suurusest. Siis kehtinud Pankrotiseaduse § 102 lg 1 ja kehtiva Pankrotiseaduse § 178 lg 1 kohaselt

seisneb kompromiss võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Seega

vähendati Võru Maakohtu 31. detsembri 2003. a määrusega OÜ Väike Rändurmees võlgu, sh

maksuvõlga.

13. Vastutusotsuse sisuks on maksuvõla sissenõudmine. Kui maksuvõlga on vähendatud, siis saab

sisse nõuda vaid allesjäänud maksuvõla. Kuna OÜ Väike Rändurmees on kompromissotsuse täitnud,

siis puudub tasumata maksuvõlg, mida selle äriühingu juhatuse liikmelt vastutusotsusega sisse nõuda.

Kui vastutusotsus on tehtud enne kompromissotsuse kinnitamist, siis tuleb maksuhalduril vastavalt

kompromissotsusele vastutusotsust muuta või tunnistada see kehtetuks.

14. Neil põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu. Kolleegium teeb uue otsuse, millega rahuldab M. Viljasaare kaebuse ning tühistab

kaebaja osas Kagu Maksuameti vastutusotsuse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann