3-3-1-36-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-36-05

Otsuse kuupäev

18. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

KÜ Raatuse tn 111 kaebus Tartu maavanema 27. veebruari

2004. a vaideotsuse nr 2.1-1/257 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3-22/05

Menetluse alus Riigikohtus

Tartumaa Päästeteenistuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartumaa Päästeteenistuse kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tartu Halduskohtu 8. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-181/04, muuta Tartu

Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsust haldusasjas nr 2-3-22/05 ja tühistada Tartumaa

Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutuse p 2.

Mõista Tartumaa Päästeteenistuselt välja KÜ Raatuse tn 111 kasuks kohtukulud 520 krooni.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartumaa Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutusega kohustati KÜ Raatuse tn 111

taastama ruumide ehitusprojektijärgne otstarve ja planeering (p 1), keelati sõidukite parkimine

lähemal kui 4 m ehitise välisseinast (p 2) ning keelati paigaldada jäätmete hoiukohta mistahes

tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast lähemale kui 2 m kaugusele

(p 3). Ettekirjutus saadeti posti teel lihtkirjana KÜ Raatuse tn 111 esindaja Kaie Päikese

postiaadressile ning viimane sai ettekirjutuse kätte 8. jaanuaril 2004. a.

3. veebruaril 2004. a esitas KÜ Raatuse tn 111 vaide Tartu maavanemale, milles palus tühistada

ettekirjutuse sõidukite parkimist käsitlevas osas (p 2). KÜ Raatuse tn 111 leidis, et siseministri

8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" §-s 21 sätestatakse kohustus ? "sõiduk

pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest". Nõue parkida sõidukid

vähemalt 4 m kaugusele hoonest ei kehti parkimisel "määratud kohas". Kuna tänaval on lubatud

parkida hoonest 2,5 m kaugusele, on põhjendamatu nõuda, et kinnistul pargitaks sõidukeid kõikjal

vähemalt 4 m kaugusele hoone välisseinast.

Tartu maavanema 27. veebruari 2004. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning leiti, et

ettekirjutus on kooskõlas siseministri määrusega ning "määratud koht" sõidukite parkimiseks peab

olema reeglina 4 m kaugusel välisseinast. Parkimiseks "määratud koht" võib olla hoonele lähemal kui

4 m üksnes seal, kus on tulemüür või muu tuletõkketarind. 2003. a on Tartumaal toimunud 47

sõidukitulekahju ning 4 m nõudest kinnipidamine on vajalik hoone tuleohutuse tagamiseks. Tänaval

parkimise osas tuleb KÜ Raatuse tn 111 pöörduda Tartu Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse

poole.

2. KÜ Raatuse tn 111 palus Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses vaideotsus tühistada.

Põhjendamatu on nõuda maja hoovis sõidukite parkimist hoonest vähemalt 4 m kaugusele, kui

sõiduteel võib parkida sõidukeid lähemale. Siseministri määrus on põhiseadusega vastuolus, kuna see

piirab kinnisasja omanike õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada. Päästeteenistuse ettekirjutus

on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine, kuna korteriühistu ei saa kirjutada korteriomanikele ette, kuidas

nemad oma omandit valdavad. Ettekirjutus ei ole seetõttu täidetav.

Tartu maavanem palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. PS § 32 lõike 2 teise lause kohaselt ei tohi

omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Objekti valdaja on kohustatud tagama objekti ohutuse.

Parkimist reguleeriv tuleohutusnõue on tehnilist ja korralduslikku laadi ega piira seetõttu põhiõigust

omandit vallata ja kasutada. Vaides ei taotletud haldusakti tühisuse tuvastamist. Tühisuse tuvastamise

taotlus esitati tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise alused puuduvad.

Tartumaa Päästeteenistus palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Parkimist reguleeriv

tuleohutusnõue ei piira omandi kasutamist, vaid sätestab parkimisele esitatavad nõuded. Kuna

tuleohutusjärelevalve ametnik tuvastas tuleohutusnõuete rikkumise, siis oli ta PäästeS § 281 lg 2 p 2

alusel kohustatud tegema ettekirjutuse. Liikluskorraldus, millega lubatakse parkida sõidukeid

tänavale hoonest 2,5 m kaugusele, on vastuolus tuleohutusnõuetega. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on

korteriühistu ülesanne korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine, mis hõlmab ka

tuleohutuse tagamist. Tühisuse tuvastamise taotluse osas on kaebetähtaeg mööda lastud ning

puuduvad tähtaja ennistamise alused.

Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et PS § 32 kohaselt ei või

korterivaldajad kasutada oma omandit üldiste huvide vastaselt ning peavad KOS § 12 lg 1 kohaselt

leppima kokku kaasomandi seadusega kooskõlas oleva kasutamise korra. Tähtaja küsimust

halduskohus ei käsitlenud.

3. KÜ Raatuse tn 111 palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning päästeteenistuse

ettekirjutuse p 2. Apellatsioonkaebuses väideti, et halduskohtu otsus on põhjendamatu ning kohus ei

ole võtnud seisukohta asjaolu suhtes, et korteriühistul ei ole võimalik täita ettekirjutuse p 2.

Siseministri määruses on sätestatud kaks alternatiivset võimalust sõidukite parkimiseks ning

"määratud koha" suhtes 4 m nõue ei kehti. Siseminister on ületanud PS §-st 94 tuleneva volitusnormi

piire.

Tartu maavanem palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebus oli esitatud

vaideotsuse peale, samas apellatsioonkaebuses on taotletud ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutuse

peale tühistamiskaebuse esitamise tähtpäev on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks möödunud ja

ennistamise alused puuduvad.

Tartumaa Päästeteenistus palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Autodes hoitakse

põlevmaterjali ning seetõttu tuleb tagada, et sõidukeid ei hoitaks hoonetele lähemal kui 4 m.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu otsus, tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse

p 2 tühisus ning tühistati maavanema vaideotsus. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomandi valdamine

ja kasutamine üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu ei ole pädev tegema otsuseid maatüki

valdamise ja kasutamise osas, vaid üksnes ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4).

Seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik ettekirjutust täita. Vaideotsuse esemeks oleva

ettekirjutuse tühisuse tõttu tühistas ringkonnakohus ka vaideotsuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tartumaa Päästeteenistus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse halduskohtu otsus. KÜS § 151 järgi on elamu ja selle ümbruse hooldus ja korrashoid

korteriühistu pädevuses. Kuna sõidukites hoitakse põlevmaterjali, on need tuleohtlikud. Tuleohtlike

seadmete kõrvaldamine on hõlmatud ümbruse korrashoiust.

5. Tartu maavanem leiab vastuses, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, palub tühistada

haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetada menetlus. Tartu maavanem nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et kui tühistatakse vaideotsuse esemeks olnud ettekirjutus, tuleb tühistada ka vaideotsus

sellele sisulist hinnangut andmata.

KÜ Raatuse tn 111 leiab vastuses, et sõiduki parkimist ei saa samastada põlevmaterjali hoidmisega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kaebus esitati maavanema vaideotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on taotletud nii

päästeteenistuse ettekirjutuse tühistamist kui ka selle akti tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu

otsusega tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse tühisus ja tühistati maavanema vaideotsus.

Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas korteriühistule võib teha ettekirjutust tuleohutusnõuete

tagamiseks (I) ja kas siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21

on põhiseadusega kooskõlas ning kas nende nõuete alusel tehtud ettekirjutus on seaduslik ja

mõõdukas (II).

I

7. Ringkonnakohus leidis, et korteriühistu ei ole volitatud otsustama maatüki valdamise ega

kasutamise küsimusi ja seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik päästeteenistuse

ettekirjutust täita. Sellel põhjusel leidis ringkonnakohus, et päästeteenistuse ettekirjutus on HMS § 63

lg 2 p 5 alusel tühine. Tartumaa Päästeteenistus leiab, et korteriühistu on volitatud tegema otsuseid

elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes (KÜS § 151) ning ettekirjutus on tehtud

õigele adressaadile.

8. HMS § 63 lg 2 p-s 5 on sätestatud: "Haldusakt on tühine, kui: /--/ 5) sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik

täita." Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma

tegevuses neile tugineda. Üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle kehtetuse.

Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 leiti, et kui

haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, hoolimata tema võimalikust

õigusvastasusest, seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab.

9. PäästeS § 285 kohaselt on tuleohutusalase ettekirjutuse adressaadiks "isik, kes oma tegevusega

põhjustab tuleohtu" või "isik, kelle omandist tuleoht lähtub". Siseministri 8. septembri 2000. a

määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 3, § 4 ja § 11 kohaselt vastutab tuleohu eest ka asja

valdaja. Seega vastutab korteriühistu tuleohu eest lähtuvalt oma tegevusest, valdusest või omandist.

10. Korteriühistu on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1). Korteriühistu on pädev tegema

otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4).

Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt

ega korteriühisuse üldkoosoleku, valitseja ega majandusnõukogu kaudu, vaid läbi korteriühistu

vastavate organite (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-

04). Kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktide nõuetest

tulenevate piirangute järgimine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-76-04).

11. Kolleegium leiab, et korteriühistu on pädev täitma päästeteenistuse ettekirjutust ning tal on selle

korralduse täitmise tagamiseks vajalikud volitused (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari

2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04 ja 14. juuni 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04).

Päästeteenistuse ettekirjutus on kehtiv ja tehtud õigele adressaadile.

II

12. Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 sätestab:

"Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk

pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." KÜ Raatuse tn 111 leidis, et

selle sättega piiratakse PS §-ga 32 sätestatud igaühe õigust oma vallasasja (sõiduk) või kinnisasja

(maatükk) vabalt kasutada. Põhiõiguse piirang on kehtestatud ministri määrusega, ilma seaduse

sõnaselge volituseta ning seetõttu on see piirang vastuolus Põhiseadusega. Tartu maavanem leidis, et

omandit võib PS § 32 kohaselt kasutada üksnes ohutult. Tuleohutusnõue määrab kindlaks omandi

ohutu kasutamise tingimused ega ole seetõttu põhiõiguse piiranguks.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub, et põhiõiguste piirangud peavad eelkõige tulenema seadusest.

Määrusega võib volitusnormi olemasolul täpsustada seadusega kindlaksmääratud piiranguid. Kohus

saab hinnata õigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes siis, kui norm on asjassepuutuv.

Asjassepuutuv on norm, millel on kohtuasja lahendamisel otsustav tähtsus, s.t kui normi

põhiseaduspärasusest sõltub kohtu otsustus konkreetses asjas.

13. Vastustajad ja kohtud on tõlgendanud siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55

"Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teist lauset selliselt, et määratud parkimiskoht peab üldjuhul olema

vähemalt 4 m kaugusel hoone välisseinast. Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-11-03 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsuses

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04 leiti, et kaalutlusõiguse puudumine on

põhiseadusevastane ainult siis, kui seetõttu tuleb teha üksikjuhtumil ülemäära koormav otsus.

Kohustus parkida sõiduk kõikjal vähemalt 4 m kaugusele hoonest võib olla ülemäära koormav.

Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teises lauses

sätestatud parkimise piirangu eesmärk on tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks,

samuti takistada tule levikut. See säte ei reguleeri parkimiskohtadele esitatavaid nõudeid, vaid

tuleohutusnõudeid. Parkimiskohtade määramisel tuli arvestada Eesti Projekteerimisnormi nr EPN

10.1 "Ehitiste tuleohutus" osa 1 "Üldeeskirja" p-ga 6.7 ja 7.1?7.3. Eesti Projekteerimisnormi

kehtestamise eesmärk oli tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks. Samast eesmärgist

lähtub ka Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded" § 2 lg 1 p 7 ja § 28 lg 1 p 2. Juurdepääs tähendab eelkõige vajaliku ruumi tagamist

põhi- ja tööliinide hargnemiseks, redelite püstitamiseks ning ehitistest väljatoodud või evakueeritud

inimeste, loomade ja vara paigutamiseks ja muudeks päästetöödeks. Seega ei tulene siseministri

8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teisest lausest ega teistest

õigusaktidest, et määratud parkimiskoht peaks igal juhul paiknema vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.

14. Tartumaa Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutuse p-ga 2 kohustati korteriühistut

tagama, et sõidukeid ei pargitaks lähemal kui 4 m ehitise välisseinast. Päästeteenistus on tõlgendanud

tuleohutusnormi vääralt, jätnud välja selgitamata olulised asjaolud ega ole kaalunud erinevate

võimaluste vahel. Seega on päästeteenistuse ettekirjutus õigusvastane.

III

15. Käesolevas kohtuasjas esitas KÜ Raatuse tn 111 halduskohtule kaebuse maavanema vaideotsuse

tühistamiseks. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse kaebus vaideotsuse peale siis, kui

vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud haldusaktist sõltumata. Muul juhul esitatakse

kaebus haldusakti peale. Kaebuse põhjendusest ning kaebaja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et

KÜ Raatuse tn 111 pidas oma õigusi rikkuvaks siiski päästeteenistuse ettekirjutuse p 2. Seetõttu pidi

halduskohtul tekkima kahtlus, et kaebaja on sõnastanud taotluse ekslikult. Halduskohus pidi

selgitama kaebajale, milline taotlus tuleks eesmärgi saavutamiseks esitada, ning andma võimaluse

kaebuse täpsustamiseks.

Halduskohus ei ole selgitanud KÜ Raatuse tn 111 kaebuse täpsustamise vajalikkust ega andnud

selleks tähtaega. Sellega on halduskohus rikkunud protsessinorme.

16. Kuna Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas ise uue sisulise otsuse, tuleb lahendada kohtukulude

jaotuse küsimus menetlusosaliste vahel. Sisuliselt on KÜ Raatuse tn 111 kaebus Tartumaa

Päästeteenistuse ettekirjutuse p 2 tühistamiseks rahuldatud. HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb seepärast

Tartumaa Päästeteenistuselt välja mõista KÜ Raatuse tn 111 kasuks põhjendatud kohtukulud. KÜ

Raatuse tn 111 on esimeses astmes maksnud riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulusid 500 krooni, teises

astmes tasunud riigilõivu 10 krooni. Kassatsiooniastmes ei ole KÜ Raatuse tn 111 kohtukulude

hüvitamist taotlenud. Seega tuleb Tartumaa Päästeteenistuselt mõista välja KÜ Raatuse tn 111 kasuks

kohtukulud 520 krooni.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld