3-4-1-20-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-20-05

Otsuse kuupäev

17. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea

Kivi ja Ants Kull

Kohtuasi

Pait Kongo kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26. oktoobri 2005. a

otsuse nr 21 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Pait Kongo kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pait Kongo soovis 16. oktoobril 2005. a hääletada Võru linna valimisjaoskonnas nr 1, esitades

isikut tõendava dokumendina jaoskonnakomisjonile Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse.

Jaoskonnakomisjoni esimees teatas talle, et Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel ei

väljastata hääletamissedelit.

2. P. Kongo esitas 19. oktoobril 2005. a jaoskonnakomisjoni selle toimingu suhtes kaebuse Võru

Maakonna Valimiskomisjonile ning taotles Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletustulemuste

kehtetuks tunnistamist ja kordushääletamise korraldamist.

3. Võru Maakonna Valimiskomisjon jättis 20. oktoobri 2005. a otsusega P. Kongo kaebuse

rahuldamata. Maakonna Valimiskomisjon leidis, et Eesti Komitee ei olnud riigiasutus, kellel oli

seaduslik õigus välja anda passe ja isikutunnistusi.

4. P. Kongo esitas 21. oktoobril 2005. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse maakonna

valimiskomisjoni otsuse peale, taotledes Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemuste

kehtetuks tunnistamist ja kordushääletuse korraldamist, kuna toimunud seaduserikkumised mõjutasid

või võisid oluliselt mõjutada hääletustulemusi.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 26. oktoobri 2005. a otsusega P. Kongo kaebuse rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et hääletamissedeli saamiseks tuleb vastavalt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõikele 2 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri

2005. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste

kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" punkti 21 kohaselt esitada

valimiskomisjonile kehtiv isikut tõendav dokument. Vabariigi Valimiskomisjoni määruse punkti 21

kohaselt loetakse isikut tõendavaks dokumendiks riigiasutuse poolt välja antud dokumenti, kuhu on

kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib isikut tõendada ka muu

dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on

kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv. Vabariigi Valimiskomisjon

on määratlenud reeglid hääletamise õigust andvate dokumentide suhtes, tagamaks, et

hääletamissedeli saab ja hääletab just valijate nimekirja kantud hääleõiguslik valija.

Vabariigi Valimiskomisjon viitab Riigikohtu 3. oktoobri 2003. a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-17-03,

mille kohaselt saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi ehk õigust hääletada. Isik,

kes leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, peab tõendama, et tal ei olnud hääletamisel oma

isiku tõendamiseks teisi võimalusi kui Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt välja antud kodaniku

isikutunnistus. Kui sellist väidet ja vastavaid tõendeid esitatud ei ole, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Riigikogu tunnustas 19. jaanuari 1993. a otsusega isikutunnistuste kohta Eesti Vabariigi kodaniku

isikutunnistusi kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide kasutuselevõtuni

kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigis. Otsus on vastu võetud enne Eesti

kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse ning selle seaduse kehtetuks

tunnistanud isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumist. Kumbki seadus Eesti Vabariigi

kodaniku isikutunnistust ei maini, samuti ei kehtesta isikutunnistust ükski teine seadus ega selle

alusel välja antud õigusakt. Seetõttu ei vasta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus määruse punkti

21 ega isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 2 nõuetele.

6. 29. oktoobril 2005. a esitas P. Kongo Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi

Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Riigikohtule. Kaebus laekus Riigikohtule 1. novembril 2005.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium uuendas 4. novembri 2005. a määrusega

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 45 lõigete 1 ja 2 alusel asjas menetluse

asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Kolleegium asus

seisukohale, et kaebuse esitaja on sisuliselt vaidlustanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse § 45 lõike 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 ja § 4 lõike 2 põhiseadusele

vastavuse nende koosmõjus. Asja läbivaadanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis selle üle

viieliikmelisele koosseisule ja kaasas menetlusse õiguskantsleri, justiitsministri ja Riigikogu.

8. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on riiklik autoregistrikeskus väljastanud P. Kongole

25. juulil 2001. a juhiloa kestvusega kuni 25. juuli 2011. a.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. P. Kongo kinnitab Riigikohtule esitatud kaebuses, et Võrumaa Eesti Komitee Kodakondsusameti

poolt 24. veebruaril 1992. a välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on tema ainus isikut

ja kodakondsust tõendav dokument.

P. Kongo leiab, et valimiskomisjonid ei saa otsustada Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse

kehtivuse üle kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina.

Eesti Kongressi IV istungjärk võttis 1991. aasta alguses vastu otsuse, et tuleb hakata välja andma

isikutunnistusi ja määratleda ära seaduslik kodanikkond. Eesti Komiteele andis volitused 1936. aasta

kodakondsuse seadusega kooskõlas kodanikkonna määratlemiseks ja isikutunnistuste väljaandmiseks

1938. a põhiseaduse alusel tegutsenud Heinrich Mark, Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister

presidendi ülesannetes.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-le 2 kehtivad enne põhiseaduse

jõustumist vastu võetud õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või

põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega

täielikku vastavusse. Vaidluse õigusakti vastavusest põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise

seadusele lahendab Riigikohus.

10. P. Kongo taotleb, et Riigikohus:

1) tunnustaks Eesti Komitee poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse kehtivust

isikut ja kodakondsust tõendava dokumendina Eesti Vabariigis;

2) tunnistaks põhiseadusevastaseks isikutunnistuse tunnustamata jätmise toimingud;

3) tunnistaks põhiseadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9

"Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel";

4) tühistaks Vabariigi Valimiskomisjoni 26. oktoobri 2005. a otsuse nr 21 ja Võru Maakonna

Valimiskomisjoni 20. oktoobri 2005. a otsuse nr 6;

5) tagandaks ametist Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula, Võru Maakonna

Valimiskomisjoni esimehe Krista Paali ja Võru linna valimisjaoskonna nr 1 esimehe pr Kuusi;

6) tunnistaks kehtetuks Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletustulemused ja korraldaks

kordushääletamise, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis oluliselt mõjutada valimistulemusi.

11. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma 26. oktoobri 2005. a otsuses nr 21

toodud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et P. Kongo kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

12. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetab vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses avaldatud

seisukohti. Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on kehtetu dokument 2002. aastast, mil Eesti

Vabariigis võeti kasutusele rahvusvahelistele nõuetele vastavad isikutunnistused.

13. Õiguskantsler Riigikohtu antud tähtpäevaks arvamust ei esitanud.

14. Justiitsminister leiab, et kuna Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide

seadus kehtestas uue isikutunnistuse, siis muutus Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus kehtetuks.

VAIDLUSALUSED SÄTTED

15. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõige 2 näeb ette:

"(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi.

Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja."

16. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 sätestab:

"§ 2. Isikut tõendav dokument

(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on

kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri, kui seadus või selle alusel

kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

(2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:

1) isikutunnistus;

2) Eesti kodaniku pass;

3) diplomaatiline pass;

4) meremehe teenistusraamat;

5) välismaalase pass;

6) ajutine reisidokument;

7) pagulase reisidokument;

8) meresõidutunnistus;

9) tagasipöördumistunnistus;

10) tagasipöördumise luba."

Sama seaduse § 4 kehtestab:

"§ 4. Käesolevas seaduses sätestamata dokument

(1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata

kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto, allkiri ja sünniaeg või isikukood.

Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot. Alla 15-

aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja.

(2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema

kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi

suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki."

17. Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning

hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel"

punkt 21 lõige 1 sätestab:

"(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava

dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud

kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga,

kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja

nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõige 1 sätestab, et isik saab

valimisasjades Riigikohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Kaebus tuleb

rahuldada, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III,

2002, 34, 366, p 9).

19. P. Kongo on Riigikohtule esitatud kaebuses väitnud, et Võru linna valimisjaoskonna nr 1

valimiskomisjon ei võimaldanud tal tõendada oma isikut Eesti Komitee Kodakondsusameti

väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusega ning tal ei olnud seetõttu võimalik

hääletamisest osa võtta. P. Kongo väidab ka, et Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on tema ainus

isikut ja kodakondsust tõendav dokument. P. Kongo taotleb Riigikohtult Vabariigi Valimiskomisjoni

12. septembri 2005. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste

kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" põhiseadusevastaseks

tunnistamist, kuna see ei võimalda temal kui Eesti Vabariigi kodanikul hääletamisest osa võtta.

20. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 45 lõike 2 kohaselt peab valija

hääletamissedeli saamiseks esitama isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendavate dokumentide

seaduse § 2 lõige 1 sätestab, et isikut tõendavaks dokumendiks on riigiasutuse poolt välja antud

dokument. Sama seaduse § 4 lõige 2 annab võimaluse tõendada isikut ka muu dokumendiga, mis on

välja antud seaduse või selle alusel välja antud õigusakti alusel.

21. Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning

hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel"

(edaspidi hääletamise kord) punkt 21 kordab eelpool mainitud seaduste sätteid, kehtestades, et

"Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava

dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud

kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga,

kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja

nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv."

22. Võru linna valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjon, Võru Maakonna Valimiskomisjon ja

Vabariigi Valimiskomisjon on käesolevas asjas asunud seisukohale, et Eesti Komitee

Kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei vasta KOVVS § 45

lõike 2 ja hääletamise korra punkti 21 nõuetele, mistõttu P. Kongole ei ole võimalik selle dokumendi

alusel hääletussedelit väljastada ning lubada P. Kongol hääletamisest osa võtta.

23. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et Eesti Komitee kodakondsusameti

poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei ole hõlmatud isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lõikes 2 toodud isikut tõendavate dokumentide loeteluga. Samuti ei

vasta see dokument ITDS §-s 4 sätestatud muu isikut tõendava dokumendi nõuetele, kuna see ei ole

välja antud seaduse või selle alusel antud õigusakti alusel.

24. P. Kongo väidab, et 1993. aastal on Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi tunnustanud

Riigikogu. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Riigikogu tunnustas 19. jaanuari 1993. a otsusega

nimetatud dokumente üksnes kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide

kasutuselevõtuni kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina (vt Riigikogu otsuse punkti 1 - RT

1993, 4, 60). Riigikogu tunnustas seega Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust ajutiselt.

Kolleegium leiab, et Riigikogu otsusega kehtestatud üleminekuperiood, mil isikut tõendava

dokumendina tunnustati Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust, lõppes Eesti kodaniku isikut ja

kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) jõustumisega 20. juulil 1993. a.

Tänaseks on selle seaduse asendanud isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I 1999, 25, 365).

Nimetatud seadused ega ka ükski muu seadus või selle alusel antud õigusakt ei kehtesta Eesti

Vabariigi kodaniku isikutunnistust.

25. Seega sõltub asja lahendus KOVVS § 45 lõike 2 ning ITDS §-de 2 ja 4 kohaldamisest nende

koosmõjus ning järelikult on tegemist asjassepuutuvate normidega.

26. Kolleegium kontrollib järgnevalt, kas KOVVS § 45 lõikest 2 ja ITDS §-st 2 ja §-st 4 tulenev nõue

esitada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks riigiasutuse poolt välja

antud isikut tõendav dokument või seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud dokument,

millesse on kantud kasutaja nimi, foto, allkiri ja sünniaeg või isikukood ning mis ei võimalda

valimistest osavõtuks isikut tõendada Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusega, kujutab

endast P. Kongo valimisõiguse proportsionaalset piirangut.

27. Põhiseaduse § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seadusega

ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on

vähemalt kaheksateist aastat vanad. Kolleegium tõlgendab seda sätet niimoodi, et teistel isikutel

hääleõigust ei ole ja kui teised isikud võtaksid hääletamisest osa, siis rikuks see hääleõiguslike isikute

valimisõigust, sest nende tahteavaldust moonutaks hääleõigust mitteomavate isikute hääletamine.

Hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on lihtsa seaduse reservatsiooniga

põhiõigus.

28. Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava

dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab

avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. Seega on tegemist valimisõiguse tagamiseks

sobiva vahendiga.

29. Kolleegiumi arvates ei ole valimisõiguse tagamine ja valimistulemuste avalik usaldatavus

saavutatav ilma valija isikukontrollita. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§ 45 lõikega 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse §-dega 2 ja 4 kehtestatud nõue tõendada

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks oma isikusamasust riigi poolt

tunnustatud isikut tõendava dokumendi abil vajalik.

30. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõige 1 ja § 6 lõige 1 sätestavad Eesti Vabariigi

kodaniku ja Eestis püsivalt elamisloa alusel viibiva välismaalase kohustuse omada sama seadusega

kehtestatud isikutunnistust. Sellele vastab riigi kohustus nimetatud isikutele isikutunnistus välja anda

(ITDS § 19 lõige 1).

Lähtudes sellest, et ka P. Kongo peab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel samas seaduses

ette nähtud isikutunnistust omama valimisõiguse kasutamisest sõltumata, ei ole vaatlusalune

valimisõiguse riive märkimisväärne. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et

valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid,

õigustamaks P. Kongo hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut

tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel.

31. P. Kongo teiste nõuete lahendamine eeldab, et tegemist oleks tema subjektiivse valimisõiguse

põhiseadusevastase piiramisega. Sellega ei ole aga praegusel juhul tegemist. Seepärast jätab

kolleegium tema teised nõuded läbi vaatamata.

32. Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium P. Kongo kaebuse rahuldamata.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull