3-3-1-54-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-54-05

Otsuse kuupäev

17. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu 27. veebruari

2003. a otsuse osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 2005. a

otsus haldusasjas nr 2-3/39/05

Menetluse alus Riigikohtus

Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3/39/05 ja Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-1267/2003.

Teha asjas uus otsus, millega jätta SA Eestimaa Looduse Fond kaebus SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu 27. veebruari 2003. a otsuse osaliseks tühistamiseks

rahuldamata.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu 27. veebruari 2003. a koosolekul otsustati 2003. a

metsanduse programmi raames 2 000 000 krooni eraldamine Luua Metsanduskoolile forwarderi- ja

harvesterioperaatorite koolituseks.

2. Nimetatud otsuse vaidlustas Tallinn Halduskohtus SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes taotles

nõukogu otsuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna kaebaja arvates ei vasta otsus haldusakti sisu- ja

vorminõuetele ning pole kooskõlas seaduse ega Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)

põhikirjaga.

SA Eestimaa Looduse Fond põhjendas oma kaebeõigust asjaoluga, et fondi näol on tegemist

keskkonnaorganisatsiooniga, mille põhikirjas on tegevuse eesmärkideks seatud Eesti looduse ja

keskkonna kaitsmine. Sellest tuleneb kaebaja arvates ka organisatsiooni huvi jälgida, kuidas

kasutatakse raha, mis laekub loodusvarade kasutamisest, keskkonna saastamisest ja keskkonna

kahjustamisest. Eestimaa Looduse Fond märkis ka põhjendatud isiklikku huvi asja vaidlustamisel.

Kaebaja leidis, et tema esitatud taotlused on jäetud rahuldamata, samal ajal on aga rahuldatud

Keskkonnainvesteeringute Keskuse eesmärkidega vastuolus olev taotlus.

3. Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2003. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1267/2003 jäeti SA

Eestimaa Looduse Fond kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse halduskohtule saab esitada

üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Põhjendatud huviks ei saa olla kaebuse

esitamine avalikes huvides, ELF-i kui eraõigusliku juriidilise isiku eesmärkideks on põhikirja

kohaselt looduse ja keskkonna kaitsmine, kuid see ei tähenda, et ELF-il on sellest tulenevalt

automaatselt õigus avalikes huvides vaidlustada kõiki keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist

puudutavaid otsuseid.

Kohus ei pidanud tõendatuks, et vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisel oleks põhjuslik seos

ELF-i võimalusega vabanevat raha endale saada ja seeläbi oma õigusi kaitsta.

Eeltoodud asjaoludel jättis kohus kaebuse rahuldamata kaebaja põhjendatud huvi puudumise tõttu.

4. Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse SA Eestimaa Looduse Fond. ELF

leidis, et nimetatud kohtuotsus ei ole kooskõlas seadusega ning tuleb tühistada. Apellant leiab, et

kohtul puudus igasugune alus hinnata potentsiaalse kahjunõude rahuldamise võimalikkust, kuna

hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta saab kohus anda vaid kahju

hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel.

Apellandi arvates on kohus vääralt asunud seisukohale, et põhjendatud huvi saab tekkida vaid

konkreetse varalise nõudeõiguse tõendamisel. Apellant väidab, et ELF esitatud kaebus täidab

preventiivseid ja rehabiliteerivaid eesmärke, mis ei pruugi olla seotud konkreetse nõudeõiguse

tekkimisega. Apellandi arvates võib põhjendatud huvi seisneda ka eesmärgis vältida tulevikus

vastustaja poolt vaidlusaluse haldusaktiga samalaadseid või samadel alustel tehtud otsuseid ning

suunata vastustajat järgima otsuste tegemisel haldusõiguse põhimõtteid ja norme.

Täienduses apellatsioonkaebusele leiab SA Eestimaa Looduse Fond, et tal on kaebeõigus ka Århusi

konventsiooni art 7 alusel. Apellant märgib, et Keskkonnainvesteeringute Keskus on rikkunud võrdse

kohtlemise printsiipi, koheldes projektitaotluste esitajaid ebavõrdselt, millega ELF oli seatud mõne

teise taotlejaga võrreldes halvemasse olukorda. Apellant on seisukohal, et kaevatav haldusakt on

motiveerimata. Kuigi materjalid annavad ülevaate taotlusi hinnanud ekspertgrupi tööst ning

projektitaotluste sisust, ei nähtu nendest üheselt, miks tuli ELF taotlustele eelistada Luua

Metsanduskooli ja Eesti Metsatööstuse Liidu projekte.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/39/05 Tallinna

Halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse motiivide

kohaselt tuleb vaidlustatud otsusega 2003. a metsanduse programmi kinnitamist käsitada

keskkonnaprojektide rahastamise ühe menetlustoiminguna. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei

saanud vaidlustatud otsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi Luua Metsanduskooli projektile raha

eraldamise lõpptulemusest sõltumatult. Kohtu arvates pole kaebuse esitajal kaebeõigust nimetatud

otsusele ka Århusi konventsioonist tulenevalt.

Ringkonnakohus leidis samas, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Luua Metsanduskoolile raha

eraldamise õiguspärasuse, tuleb tema kaebust käsitada vastava sihtfinantseerimislepingu

vaidlustamisena. Kohus eeldas, et tegemist on halduslepinguga, millega seonduva vaidluse poolteks

on lisaks kaebuse esitajale mõlemad halduslepingu pooled. Kohtuotsuse kohaselt ka juhul, kui

tegemist ei oleks halduslepinguga, oleks vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, sest kaebus

põhineb motiivil, et Luua Metsanduskooli projekti rahastamisega on rikutud lepingupooleks

mitteoleva kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi. Halduskohtusse esitatud kaebuse esemeks

saab olla ka haldusorgani otsustus sõlmida tsiviilõiguslik leping. Sellist otsustust tuleb samuti

käsitada haldusaktina ning ta saab olla kaebuse objektiks.

Ringkonnakohus järeldas, et halduskohus on ebaõigesti määratlenud kaebuse eseme, mistõttu ei ole

tuvastatud kaebeõiguse ja kaebuse objekti õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikke asjaolusid. Kohtu

arvates on tegemist sellise kohtumenetlusnormide rikkumisega, mis ei ole apellatsioonimenetluses

kõrvaldatav.

Kohus pidas samas vajalikuks selgitada oma seisukohti ELF-i kaebeõiguse osas Luua

Metsanduskooli projekti toetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimislepingu vaidlustamisel.

Kohus leidis, et SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus oma tegevuse finantseerimiseks taotluse

esitanud isikul on õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks taotlejate võrdse kohtlemise

põhimõtet. Taotleja õigus võrdsele kohtlemisele võib saada rikutud, kui tema taotlus jääb rahuldamata

põhjusel, et sellele eelistati taotlusi, mille rahuldamiseks seaduslik alus puudus või mille eelistamine

ei ole põhjendatud. Õigusvastane tegevus, mis kaebajal finantseerimistaotluse rahuldamata jäämises

seisneva kahju võis põhjustada, on kaebaja enda taotluse õigusvastane rahuldamata jätmine. Kuid kui

kaebaja esitab kahjunõude, väites, et taotluse rahuldamata jätmise põhjustas konkureeriva taotluse

rahuldamine, võib eelistatud taotluse rahuldamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale kahjunõude

menetlemisel anda eelise.

6. Nimetatud otsusele esitas kassatsioonkaebuse SA Eestimaa Looduse Fond.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kassatsioonkaebuses taotleb SA Eestimaa Looduse Fond Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2005. a

kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassaator põhjendab kaebust järgmiselt:

1) kohus on vääralt leidnud, et kaebuse esemeks on sihtfinantseerimise lepingu vaidlustamine.

Sihtfinantseerimislepingu puhul ei ole tegemist halduslepinguga ning kohus ei ole tegelikult

tuvastanud, kas selline leping on üldse sõlmitud. Kassaatorile teadaolevalt on kohtuvaidluse ajaks

lepingu sõlmimine peatatud. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimise otsuseks tuleks lugeda

vaidlustatud KIK-i nõukogu otsus, kuna ühtki teist otsust sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks

teadaolevalt ei ole;

2) kohus on vääralt leidnud, et ELF-il puudus õigus KIK-i nõukogu otsuse vaidlustamiseks.

Kassaatori arvates on nõukogu otsus eelhaldusakt, mida ELF sai vaidlustada ja pidi vaidlustama enne

sihtfinantseerimislepingu sõlmimist. Kaebeõiguse põhjendamisel on viidatud asjaolule, et KIK-i

nõukogu on rikkunud projektitaotluste menetlemisel võrdse kohtlemise printsiipi. ELF-il oleks õigus

nõukogu otsust vaidlustada ka juhul, kui seda otsust lugeda menetlustoiminguks;

3) kuivõrd kaebuse ese oli määratud õigesti, puudus ringkonnakohtul alus saata asi esimese astme

kohtule läbivaatamiseks otsuses toodud põhjendustel;

4) ringkonnakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud.

8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2005. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et

Luua Metsanduskool ja KIK on KIK-i nõukogu vaidlustatud otsusele tugineva

sihtfinantseerimislepingu sõlminud 31. oktoobril 2003, milline asjaolu oli pooltele teada. Tänaseks on

leping ka täidetud. Vastustaja nõustub, et sihtotstarbelise finantseerimise leping on haldusleping,

mille vaidlustamisel on poolteks mõlemad halduslepingu pooled, sh ka Luua Metsanduskool.

Ringkonnakohus avas oma otsusega pooltele võimaluse protsessiõiguste tagamiseks kohtumenetluse

algusest halduskohtus.

KIK-i tuleb käsitada haldusülesannet täitva haldusorganina. KIK-i nõukogu vaidlustatud otsust on

õigesti käsitatud keskkonnaprojektide rahastamise menetluse ühe menetlustoiminguna.

Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ei järgne automaatselt vastavale KIK-i nõukogu otsusele.

Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisele eelneb põhjalik menetlus, mille eesmärgiks on täpsustada

projekti elluviimise kõiki tingimusi. Kui olulisi ja vajalikke tingimusi ei täideta, siis pooled

sihtfinantseerimise lepingut ei sõlmigi. Samas jääb vastustaja oma varasemale seisukohale, et

vaidlustatud KIK nõukogu otsus on sisuliselt õige ja seaduslik.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib kõigepealt asjassepuutuvaid õigusakte (I), seejärel käsitleb

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu otsuse õiguslikku olemust (II) ning kaebaja taotlust ja

selle käsitlust kohtute poolt (III). Kolleegium võtab ka seisukoha SA Eestimaa Looduse Fond

kaebeõiguse osas (IV).

I

10. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et tegemist on keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva

raha kasutamise korraldamisega. Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise

sihtotstarve ja selle raha kasutamise korraldamise alused on reguleeritud keskkonnakasutusest

laekuva raha kasutamise seadusega. Nimetatud seaduse § 6 lg 1 kohaselt eraldatakse

keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha selles seaduses sätestatud ulatuses ja sihtotstarbel

kasutamiseks sama seaduse §-s 3 sätestatud eesmärgil asutatud sihtasutusele. Selliseks asutuseks on

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

11. Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadus ei sätesta reegleid, millele tuginedes SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus peaks korraldama selle raha kasutamist. Sihtasutusele seadusandja

poolt antud kaalutlusõigus on eeskätt piiratud vahendite kasutamise sihtotstarbelisuse nõudega.

Rahandusministri 31. jaanuari 2002. a käskkirjaga nr 58 kinnitatud SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus põhikirja p 4.5.8 kohaselt kinnitab finantseerimisprogrammid sihtasutuse nõukogu. Põhikirja

p-st 5.2.4 alusel korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatus esitatud taotluste

läbivaatamist, süstematiseerimist, hindamist ning esitamist nõukogule.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhataja 30. jaanuari 2003. a käskkirjaga nr 1-7/4 kinnitati

keskkonnaprojektide finantseerimise kord, mille eesmärgiks on reguleerida sihtfinantseerimisega

seotud protseduure (korra p 1.2). Finantseerimise taotlemiseks peab kasusaaja esitama nõuetekohase

taotluse (korra p 2.1), taotlusi vaatab läbi ja hindab iga programmi osas vastav asjatundjate töörühm

(korra p 3.2) ning töörühm töötab välja programmi eelnõu (korra p 3.3). Programmile kavandatud

rahaliste vahendite arvestusliku suuruse otsustab eelnevalt nõukogu (korra p 3.3.2). Töörühma

koostatud programmi eelnõu kinnitab ning programmi projektide rahastamise ulatuse otsustab

sihtasutuse nõukogu (korra p 3.4.2). Korra p-st 3.4.3 tulenevalt ei teki sihtasutusel kinnitatud

programmist veel varalisi kohustusi. Raha maksmise kohustus tekib sihtfinantseerimise lepingu

alusel.

Eelnimetatud sätted ei ole võrdsustatavad õigustloova aktiga, mis määraks üldise korra

Keskkonnainvesteeringute Keskusele eraldatud riigieelarveliste vahendite kasutamiseks. SA-le

Keskkonnainvesteeringute Keskus on jäetud ulatuslik diskretsiooniruum selle raha kasutamise üle

otsustamisel. Nii rahandusministri käskkirjaga kehtestatud sihtasutuse põhikirja kui ka

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja käskkirja asjassepuutuvaid sätteid tuleb käsitada

asutusesisese menetluse reeglistikuna, mille eesmärgiks ei ole reguleerida haldusvälise isiku õigusi ja

kohustusi. Sellise reeglistiku kehtestamine ja avalikustamine on kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi õiguslikult ei kujuta osundatud reeglistikule tuginev

menetlus avaliku konkursi (pakkumis-)menetlust, on taotluse esitanud isikul õigus eeldada, et tema

taotlus lahendatakse kooskõlas selle reeglistikuga.

II

12. Käesolevas asjas on SA Eestimaa Looduse Fond vaidlustanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse

nõukogu 27. veebruari 2003. a protokollilise otsuse, millega kinnitati 2003. a metsanduse programm

ja selle raames nähti ette 2 000 000 krooni eraldamine Luua Metsanduskoolile forwarderi- ja

harvesterioperaatorite koolituseks.

Tallinna Halduskohus on leidnud, et sihtasutuse nõukogu vaidlustatud otsus on avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva asutuse poolt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille peale võib

halduskohtusse kaevata. Ringkonnakohus on aga jõudnud järeldusele, et vaidlustatud otsusega

2003. a metsanduse programmi kinnitamine on keskkonnaprojektide rahastamise üheks

menetlustoiminguks.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute eelnimetatud järeldustega. Nõukogu otsus lahendab

lõplikult vähemalt kolm küsimust: sellest on tuletatav rahuldamata jäävate taotluste ring, otsus

määrab isikud, kelle projektide osas on juhatusel õigus asuda lepinguläbirääkimistesse, ning

konkreetse projekti osas ka võimaliku finantseerimise määra. Sihtasutuse siseselt puudub teine

instants, kellel oleks vastav otsustuspädevus. Nõukogu otsusest ei tulene taotleja nõudeõigus

konkreetsele sihtfinantseeringule, küll aga sisaldab see otsus volitust sihtasutuse juhatusele

konkreetse taotlejaga lepinguläbirääkimistesse astumiseks. Samas ei ole tegemist otsustusega sõlmida

konkreetne leping. Nimetatud otsust ei saa käsitada haldusaktina, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda

haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et

sihtasutuse nõukogu vaidlustatud otsus ei saanud rikkuda SA Eestimaa Looduse Fond õigusi,

sõltumata sellest, kas Luua Metsanduskooli projektile raha eraldatakse. Kuid nõukogu otsus ei ole

taandatav üksnes menetlustoiminguks. Nendel asjaoludel on kolleegiumi arvates sihtasutuse nõukogu

otsus, millega kinnitatakse programm, halduse siseakt. Lõppastmes pole küsimus sellest, kas tegemist

on halduse siseakti või menetlustoiminguga, asja lahendamisel määrav.

13. Nii menetlustoimingu kui ka halduse siseakti vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel

asjaoludel. Seadusest või hea halduse põhimõtetest tulenevalt võib siseakt teatud juhtudel olla

huvitatud isikute poolt vaidlustatav.

Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist võrdse kohtlemise põhimõtte järgimata jätmises. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et võrdse kohtlemise põhimõte laieneb kõigile haldussuhetele, mille üheks

subjektiks on haldusväline isik. Seetõttu on halduse tegevus selles osas hinnatav võrdse kohtlemise

aspektist. Samas sõltub võrdse kohtlemise nõude konkreetne sisu õigussuhte iseärasustest.

Käesolevas asjas saab võrdse kohtlemise põhimõte avalduda eelkõige KIK-i kehtestatud

menetluseeskirjade ühetaolises kohaldamises. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ei saa aga hinnata

konkreetsete rahaeraldiste eesmärgipärasust ja põhjendatust. Selle välistab KIK-ile seadusega

omistatud diskretsiooni eesmärk ja ulatus.

Asja materjalidest ei tulene, et SA Eestimaa Looduse Fond taotluse menetlemisel oleks rikutud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja vastav väide on paljasõnaline. Kaebaja taotlust on menetletud,

kaebajale ei ole esitatud põhjendamatuid erinõudeid ega muul viisil seatud erandlikke piiranguid.

Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud töögruppide tegevust ega muid toiminguid seoses tema

taotlusega. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ei saa aga hinnata seda, kas Luua Metsanduskoolile

on raha eraldatud vastavuses seaduses sätestatud eemärkidega. Just viimases näeb ekslikult oma

õiguse rikkumist aga kaebaja.

Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud asja saatmine uueks arutamiseks halduskohtule.

III

14. SA Eestimaa Looduse Fond on vaidlustanud sihtasutuse nõukogu otsuse. Viimast on vaidlustatud

aktina käsitanud ka Tallinna Halduskohus. Ringkonnakohus on leidnud, et halduskohus on ebaõigesti

määratlenud kaebuse eseme. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebust käsitada projekti "Forwarderi- ja

harvesterioperaatorite koolitus" teostamiseks sõlmitud sihtfinantseerimislepingu vaidlustamisena.

Kassaator on aga lugenud ringkonnakohtu seisukoha ekslikuks ja peab põhjendatuks vaidlustada

sihtasutuse nõukogu otsust.

Riigikohtu halduskolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kohus vaatab kaebuse läbi esitatud taotluse

ulatuses, kuid ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Samas ei pea kolleegium õigeks

tõlgendada uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang

toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Käesoleval juhul on

kassaator leidnud, et ringkonnakohus on ekslikult tõlgendanud tema tahet ja laiendanud kaebuse eset.

Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul,

kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli

ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka

kaebuse eseme täpsustamiseks.

Eeltoodud asjaoludel on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht kaebuse eseme määramise osas ekslik.

IV

15. Eeltoodud põhjustel Riigikohtu halduskolleegium leiab, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

nõukogu otsus ei saanud rikkuda kaebaja kui Keskkonnainvesteeringute Keskusele

sihtfinantseerimise taotluse esitanud isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks

rõhutada, et ka kaebuse eseme muutmine ei pruugi viia kaebajat eesmärgile isegi juhul, kui SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule kohaldada

halduslepingu kohta käivaid sätteid. Kassaator ei ole selle lepingu pooleks. SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Luua Metsanduskooli vahelise lepingu tühistamine või selle

õigusvastasuse tuvastamine ei saa mõjutada kassaatori õigusi. Kassaator ei omanda ühelgi juhul

õigust sihtfinantseeringule või kahjuhüvitisele.

16. SA Eestimaa Looduse Fond on näinud Keskkonnainvesteeringute Keskuse, konkreetselt selle

nõukogu tegevuse õigusvastasust selles, et kinnitatud programm sisaldab projekti, mille eesmärk ei

ole kooskõlas seaduses sätestatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise sihtotstarbega.

Kaebaja on leidnud, et sihtasutuse nõukogu kaevatav otsus on käsitatav keskkonnaga seotud kava või

programmi kinnitamisena Århusi konventsiooni art 7 mõttes ning seega on SA-l Eestimaa Looduse

Fond konventsioonist tulenevalt kaebeõigus. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu

järeldusega, et käesoleval juhul ei tulene kaebeõigus ka konventsiooni osutatud sättest.

Konventsiooni art 7 kohaldamine tuleks kaalumisele juhul, kui Eesti õiguse kohaselt oleks vastav

otsus, tegevus või tegevusetus kohtus vaidlustatav.

17. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kaebeõigus riigieelarveliste vahendite

jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev

nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse.

Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui

tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid.

Sellise kitsendatud kohtuliku kaebeõiguse juures tuleb arvestada, et keskkonnakasutusest laekuva

raha kasutamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt on Riigikontrollil õigus kontrollida

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kogu tegevust. Kuivõrd riik nimetab ka sihtasutuse nõukogu 4

liiget, on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus riigi kontrolli all tegutsev juriidiline isik. See peab

looma piisavad garantiid, et riigieelarve vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt kooskõlas avalike

huvidega.

V

18. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 2005. a otsuse haldusasjas nr 2-3/39/05 ja Tallinna

Halduskohtu 9. oktoobri 2003. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-1267/2003 ning teeb uue otsuse,

millega jätab SA Eestimaa Looduse Fond kaebuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu

27. veebruari 2003. a otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Kassatsioonikautsjon tuleb

tagastada.

19. Asja materjalidest nähtub, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on apellatsioonimenetluses

kandnud kohtukulusid (õigusabikulusid) 16 992 krooni. Vastuses apellatsioonkaebusele taotleb KIK

kohtukulude jätmist SA Eestimaa Looduse Fond kanda.

Apellatsioonimenetluses esindasid SA-d Keskkonnainvesteeringute Keskus nii sihtasutuse jurist kui

ka lepingulise esindajana vandeadvokaat. Kaebus on esitatud seoses sihtasutuse põhilise

haldusülesande täitmisega. Nendel asjaoludel ei pea Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks AS

Keskkonnainvesteeringute Keskus õigusabikulude panemist SA Eestimaa Looduse Fond kanda.

Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann