3-2-1-135-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-135-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu

Kohtuasi

Narva linna avaldus Xxxx (Xxxx) Xxxxxxxxxxx eestkostja

määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

173/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Xxxxxxx Xxxxxxxxx kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus ja

Narva Linnakohtu 30. novembri 2004. a otsus ning saata asi

Narva Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Xxxxxxx Xxxxxxxxxxx kassatsioonkaebuselt

10. juunil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas Narva Linnakohtule avalduse, milles palus

määrata Xxxx (dokumentides ka Xxxx) Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa Xxxxxx Xxxxxxxxx

ja tunnistada Xxxx Xxxxxxxx valmimisõiguse osas teovõimetuks.

Avalduse kohaselt tekitati X. Xxxxxxxxxxx 2003. a detsembris kuriteoga üliraske peaajutrauma.

12. aprilli 2004. a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on ta vigastuse tõttu 100% töövõimetu. Trauma

tagajärjel tekkis organismi püsiv häire, võimetus iseseisvalt liikuda, orienteeruda, suhelda ja oma

käitumist kontrollida. Ravi on jäänud tulemusteta. X. Xxxxxxxx ei suuda aru saada oma tegude

tähendusest ega neid juhtida. Seetõttu tuleb tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks

määrata talle seaduslik esindaja. Nõusoleku olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks on andnud tema

abikaasa Xxxxxx Xxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx isikuomadused, tervislik seisund ja elustiil

võimaldavad tal olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks.

2. Narva Linnakohus rahuldas 30. novembri 2004. a otsusega avalduse ja määras X. Xxxxxxxxx

eestkostjaks X. Xxxxxxxxx ning tunnistas X. Xxxxxxxxx valimisõiguse osas teovõimetuks.

Linnakohtu otsuse kohaselt määras kohus asjas ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Eksperdi

arvamuse järgi on X. Xxxxxxxxxx üliraske ajutrauma järgne apalliline sündroom tetrapareesiga.

Elukorraldusega toimetulekuks vajab X. Xxxxxxxx ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. Vaimne

seisund ei võimalda tal osaleda kohtuistungil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2

kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) järgi

seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide

kaitseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lg-st 1 määrab kohus piiratud

teovõimega täisealisele isikule eestkostja. X. Xxxxxxxx ei ole oma seisundi tõttu suuteline aru saama

oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning selline suutmatus on püsiv. Eeltoodut arvestades on

X. Xxxxxxxxxx piiratud teovõime ja tema eestkostjaks tuleb määrata abikaasa X. Xxxxxxxxx.

X. Xxxxxxxx ei või teha tehinguid eestkostja nõusolekuta ning ühtlasi tuleb ta tunnistada

teovõimetuks valimisõiguse osas.

3. Narva linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse X. Xxxxxxxxx tütar Xxxxxxx Xxxxxxxxx,

keda ei olnud menetlusse kaasatud. X. Xxxxxxxxx palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega

määrati X. Xxxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxx. Selleks, et kindlaks teha, kas X. Xxxxxxxxx

eestkostjaks on sobivam tema või X. Xxxxxxxxx, palus ta asja saata esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei

korranud linnakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus määras põhjendatult

X. Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa X. Xxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx ei ole esitanud

linnakohtule TsMS § 256 lg-s 1 ettenähtud avaldust sooviga asuda X. Xxxxxxxxx eestkostjaks.

Vastavalt PkS § 95 lg-le 1 teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku

määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 258 lg 3 sätestab,

et kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkosteasutus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed.

Eestkosteasutus annab arvamuse, keda määrata eestkostjaks. Narva linn on teinud linnakohtule

ettepaneku määrata X. Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa X. Xxxxxxxxx. Kohtule esitatud

tõendite kohaselt ei ela apellant koos X. Xxxxxxxxxxx ja viibib suurema osa ajast tööl

Suurbritannias. Tõenditest ei nähtu, et apellandil oleks välismaal töötades rohkem aega eestkostja

kohustuste täitmiseks kui X. Xxxxxxxxxx, kes elab koos X. Xxxxxxxxxxx ja töötab Narvas. Seadus

ei sätesta eestkostja isikule piiranguid lähtudes tema varalisest seisundist. X. Xxxxxxxxx määramine

eestkostjaks ei võta apellandilt õigust ja võimalust osutada oma isale abi tema ravi- ja hoolduskulude

kandmisel. Tõendatud pole apellandi väited, et X. Xxxxxxxxx ei ole tasakaalukas ega pruugi käituda

eestkostetava huvides. Samuti ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks apellatsioonkaebuse

väited, et X. Xxxxxxxxxx tekib eestkostjana võimalus käsutada kõiki eestkostetava varasid ja

tekitada kahju kogu perekonna huvidele. Apellant ei ole selgitanud, millised on kogu perekonna

huvid ja kes perekonda kuuluvad. Perekonnaseaduse §-d 99 ja 100 sätestavad piirangud tehingute

tegemisel eestkostetava varaga. Perekonnaseaduse § 101 lg-d 1 ja 2 kohustavad eestkostjat andma

eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise ja eestkostetava vara valitsemise kohta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palub X. Xxxxxxxxx ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme ja PkS § 93

ning 95, kui jättis X. Xxxxxxxxx eestkoste seadmise menetlusse kaasamata. X. Xxxxxxxxx sai

eestkoste seadmise menetlusest teada alles pärast linnakohtu otsust. Apellatsioonkaebuses palus ta

saata asja tagasi esimese astme kohtule eestkostja seadmise otsustamiseks, kuid ringkonnakohus jättis

selle taotluse rahuldamata. Kassaator on X. Xxxxxxxxx tütrena pidevalt isa hooldanud ja ravinud

ning soovib ise olla tema eestkostjaks. Kuivõrd X. Xxxxxxxxx viibis seoses isa ravimisega Sankt-

Peterburis, siis lubas X. Xxxxxxxxx esitada nad mõlemad eestkostjateks, kuid esitas eestkostjaks vaid

enda. Nii on kaudselt otsustatud kassaatorit menetlusse kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle isa

suhtes. Apellatsioonkaebuses on selgitatud, miks X. Xxxxxxxxx on eestkostjaks sobilikum isik.

Ringkonnakohus tuvastas mitmed asjaolud vääralt, tuginedes vaid X. Xxxxxxxxx väidetele.

Kassaatori arvates ei vasta X. Xxxxxxxxx isikuomadused ja võimed eestkostja nõuetele ning tema

määramine eestkostjaks võib kahjustada X. Xxxxxxxxx tervislikku seisundit ja paranemisvõimalusi.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles Narva linn sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus

kohaldas asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja linnakohtu otsus tuleb kassatsioonkaebuse väidetest

olenemata TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

saata TsMS § 362 p 4 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks X. Xxxxxxxxxxx eestkostja

määramise otsustamiseks.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 256 lg 1 järgi võib avalduse täisealisele piiratud teovõimega

isikule eestkostja määramiseks kohtule esitada piiratud teovõimega isiku täisealine laps, vanem või

eestkosteasutus, samuti abikaasa, kes elab koos piiratud teovõimega isikuga. Vaidlusaluses asjas on

viidatud sätte alusel kohtusse pöördunud eestkosteasutus. Narva linn esitas TsMS § 257 kohaselt

avalduse ettepanekuga määrata eestkostjaks piiratud teovõimega isiku abikaasa X. Xxxxxxxxx,

tuginedes tema 9. augusti 2004. a avaldusele ja samal kuupäeval allkirjastatud nõusolekule.

Linnakohus vaatas eestkostja määramise avalduse läbi avaldaja Narva linna ning kaasatud huvitatud

isiku X. Xxxxxxxxx osavõtul. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse X. Xxxxxxxxx

täisealine tütar X. Xxxxxxxxx, s.o isik, kes võib TsMS § 256 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse

X. Xxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 249 lg-st 2

vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus

peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud.

Eeskostja määramise menetluses sätestab asjas osalevate isikute ringi TsMS § 259, mille kohaselt

vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud

teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile.

10. Kolleegium on oma eelnevates lahendites eestkoste määramise asjades (vt nt 12. septembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277), 8. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227), 6. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12,

126) ja 2. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49)) korduvalt

väljendanud seisukohta, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule

eestkostja määramist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti või kellele pärast 1. juulit 2002. a

taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.

Samas on selgitatud ka TsMS §-s 259 sätestatud kohustuse eesmärki ja tähendust. Kolleegium ei pea

vajalikuks eeltoodud seisukohta muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 259 tulenevate nõuete

täitmiseks on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et

vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta.

11. Kuna kohus jättis X. Xxxxxxxxx asja huvitatud isikuna kaasamata, tuleb alama astme kohtute

otsused tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Perekonnaseaduse § 95 lg 3 järgi tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid

eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kolleegium

on seisukohal, et eeltoodust tuleneb kohtule kohustus põhjendada, kas avalduses näidatud isik sobib

eestkostjaks ning miks eelistatakse teda teistele eestkostjakandidaatidele, kui selliseid on olemas.

X. Xxxxxxxxx vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse osas, millega määrati

X. Xxxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxx, ning palus saata asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks, kaasates teda huvitatud isikuna menetlusse. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on

PkS § 95 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmiseks ja asja õigeks lahendamiseks vajalik kaasata

menetlusse eestkostjakandidaadina ka X. Xxxxxxxxx, kellel on X. Xxxxxxxxx täisealse lapsena

TsMS § 256 lg 1 järgi õigus esitada kohtule avaldus X. Xxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks ja kes

on kohtumenetluses avaldanud soovi olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks.

A. Kull, P. Jerofejev, T. Tampuu