3-4-1-30-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-30-05

Otsuse kuupäev

14. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Lea Kivi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

4. novembri 2005. a otsuse nr 35 peale

Kaebuse esitaja

Valimisliit "Paldiski Elanike Liit"

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" esitas 19. oktoobril 2005. a kaebuse Harju Maakonna

Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsuse valimistulemuste

kohta, tunnistada Paldiski linna jaoskonnakomisjoni nr 1 toimingu seadusevastaseks, teha Vabariigi

Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused kehtetuks Paldiski linna

valimisjaoskonnas nr 1 ja korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kuna seaduserikkumine

mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

Kaebuses väideti järgmist:

1) Paldiski linnaelanikke kutsuti 16. oktoobril 2005. a aktiivselt hääletama võimulolevate

kandidaatide poolt. Valimisliidu "Meie Kodu Paldiski Pakri" pooldajad agiteerisid aktiivselt

valimispäeval valimisjaoskonna vahetus läheduses, samuti ostsid hulgaliselt hääli;

2) vaatlejate küsimusele, kas enne hääletamiskastide avamist on jaoskonnakomisjoni eelneva

tegevuse kohta tehtud protokoll, vastati eitavalt. See on vastuolus Vabariigi Valimiskomisjoni

määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" p 34 lg-ga 3;

3) kodus hääletajate kasti ava ei olnud nõuetekohaselt paberiga kaetud. Vaatlejaid ei lubatud ühte

autosse koos hääletamiskastiga;

4) enne hääletamiskastide avamist teatas Paldiski Linna Valimiskomisjon, et hääletamiskastis on

sedeleid 1705 (protokolli lahter "G"), kokku anti komisjonile 2349 sedelit (lahter "B"), väljaspool

elukohta hääletanutele antud sedeleid oli 26 (lahter "D"), rikutud oli 7 (lahter "E"), välja andmata jäi

673 (lahter "F"), väljaspool elukohta hääletamisel laekunud sedeleid 41 (lahter "J"). Nende andmete

põhjal pidi väljaantud sedeleid olema 1643 (lahter "D"). Seega oli hääletamiskastis 21

hääletamissedelit rohkem kui võimalik, sest hääletamiskastis (lahter "G") ei saa olla rohkem sedeleid

kui lahtrite "C" ning "J" summa.

2. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis 26. oktoobri 2005. a otsusega nr 9 kaebuse läbi vaatamata

ja tagastas selle. Maakonnakomisjon otsustas võtta teatavaks, et Paldiski Linna Valimiskomisjoni

poolt 19. oktoobril 2005. a ja 26. oktoobril 2005. a teostatud hääletamissedelite ülelugemise ja

jaoskonnakomisjoni protokollis olevate andmete õigsuse kontrollimise tulemusel ei muutunud

valimistulemus Paldiski linnas. Maakonnakomisjon leidis, et kaebaja ei ole tõendanud 16. oktoobril

2005. a Paldiskis aktiivse valimisagitatsiooni teostamist ega selle agitatsiooniga tema õiguste

rikkumist.

3. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta ja tunnistada Paldiski linna

valimisjaoskonna nr 1 valimiskomisjoni toiming seadusevastaseks, tunnistada hääletamistulemused

valimisjaoskonnas

kehtetuks

ja

korraldada

valimisjaoskonnas

kordushääletamine,

kuna

seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kaebuses väideti järgmist:

1) hääletamissedelite ülelugemisel 26. oktoobril 2005. a leiti uusi kasutamata hääletamissedeleid,

mida põhjendati arvuti infosüsteemi vigadega valimistel. Kaebaja ei nõustu sellega, kuna

hääletamissedeleid loeti vaatlejate juuresolekul ja lugemise tulemused avaldati kohapeal. Seega oli

kasutamata sedeleid just nii palju (673), kui esitas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees

vaatlejatele hääletamise päeval, 16. oktoobril kell 23.48. Kasutamata ja rikutud hääletamissedelite

lugemisel ei kasutata infosüsteemi. Neid märgistatakse käsitsi, lõigates küljest nurga. Avastatud

hääletamissedelite suurem arv ei tekkinud lugemisvigadest, vaid arvestamata sedelite kasutamise

tõttu. Kaebajad kontrollisid hääletamissedeleid kasti lasknud inimeste arvu. Nende andmete alusel on

avastatud veel suuremad erinevused;

2) valimisseadus ei näe ette, et kaebuse agitatsiooni kohta võib esitada ainult rikkumise toimumise

päeval;

3) Harju Maakonna Valimiskomisjon ei saa olla täiesti objektiivne, kuna selle esimehe abikaasa on

Paldiski valimiskomisjoni liige ja Paldiski linnaametnik.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 4. novembri 2005. a otsusega nr 35 valimisliidu "Paldiski Elanike

Liit" kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt:

1) kaebaja on esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mistõttu Harju Maakonna

Valimiskomisjon pidanuks kaebuse läbi vaatama. Maakonnakomisjon on vormiliselt jätnud

valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebuse läbi vaatamata, kuid sisuliselt kaebuses toodud väited

läbi vaadanud, samuti lasknud järelevalve korras Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1

hääletamissedelid veelkordselt üle lugeda, mille käigus on kindlaks tehtud ja parandatud maakonna

valimiskomisjoni otsuses nr 9 loetletud vead;

2) kaebaja on valesti aru saanud, et enne hääletamiskasti avamist öeldi vaatlejatele hääletamiskastis

olevate sedelite arv (lahter "G"). Öeldi hääletamisest osavõtnud valijate arv, milleks ongi 1706

(valimispäeval ekslikult 1705). See on lahtrite "C", "J" ja "M" summa. Selle arvu on

jaoskonnakomisjon hiljem protokolli täitmisel ekslikult sisestanud lahtrisse "C", kuigi oleks pidanud

sellest lahutama elektrooniliselt antud hääled (lahter "M") ja väljaspool elukohta hääletamisel saadud

sedelid ("J");

3) kaebaja on kirjeldanud väidetavaid vigu Paldiski linna jaoskonnakomisjoni nr 1 protokollis. Harju

Maakonna Valimiskomisjon on juba selles küsimuses järelevalve tulemusel välja selgitanud vead ja

nende põhjused ning selle põhjal on tehtud vastavad parandused linna valimiskomisjoni ning

jaoskonnakomisjoni protokollides. Järelevalvega on kindlaks tehtud, et kandidaatidele antud häälte

arvudes vigu ei olnud, vead tekkisid ainult sedelite arvestuses protokolli lahtrite "B"-"F" täitmisel;

4) kaebajate väitel avastati järelevalve tulemusena uusi hääletamissedeleid. Maakonnakomisjon tegi

kindlaks, et jaoskonnakomisjoni protokolli oli pärast häälte esmakordset lugemist kantud 608

kasutamata hääletamissedelit (õige on 672) ja see viga tekkis arvu infosüsteemi sisestamisel;

5) kaebuse põhistuste punktist 2 nähtuvalt oli jaoskonnakomisjoni andmetel enne hääletamiskastide

avamist kindlaks tehtud kasutamata sedelite arv 673. Jaoskonnakomisjoni esimees esitas vaatlejatele

16. oktoobril 2005. a kell 23.48 sama arvu. Vahe lõplike tulemustega (672) on üks hääletamissedel.

Seega pole põhjendatud väide, et on avastatud uute, kasutamata hääletamissedelite olemasolu. Samuti

ei vasta tõele kaebaja arvamus, et kasutamata hääletamissedelite arvu ei sisestata valimiste

infosüsteemi. Hääletamistulemuste protokoll trükitakse välja valimiste infosüsteemist. Vabariigi

Valimiskomisjoni protokolli vormi kohaselt tuleb sinna sisestada ka kasutamata hääletamissedelite

arv;

6) aktiivne agitatsioon valimispäeval on karistusseadustiku § 168 järgi karistatav väärtegu.

Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 järgi on karistusseadustiku §-s 168 ettenähtud väärteo

kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise

toimepanemise asjaolud ning otsustatakse süüdlase karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa

asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Vabariigi

Valimiskomisjoni 4. novembri 2005. a otsus nr 35, väites alljärgnevaid rikkumisi:

1) komisjonid peavad kaebusega seotud asjaolusid uurima ja välja selgitama kõik olulised asjaolud.

Kui komisjonid oleksid uurinud valimissedelitega seonduvat, siis oleks tuvastatud, et 441 sedeli

saatus pole teada. Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe järgi oli Paldiskis valijaid nimekirjas 2794

(lahter "A" hääletustulemuste protokollis). Täitmata sedeleid on komisjonile antud ainult 2353 (lahter

"B"). Tuleb eeldada, et komisjonile antakse valijate arvuga võrdne arv sedeleid, sest sedeli olemasolu

komisjonis tagab valimisõiguse realiseerimise. Muidu ei pruugi valimispäeva lõpus sedeleid jätkuda;

2) sedelite ülelugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja, kui komisjoni otsust vaidlustatakse

põhjendusega, et valimistel kasutatud valimissedelite arv pole selge. Vabariigi Valimiskomisjon ei

võtnud kaebuse selle väite kohta seisukohta, leides, et piisab maakonna valimiskomisjoni

järelevalvest;

3) Paldiski valimistulemused ei klapi andmetega Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Tabeli

"Hääletamisest osavõtt" järgi on hääletanuid kokku 1706 (1689+17). Järgneva häälte jaotustabeli

järgi on hääli kokku 1689 (1672+17). "Kadunud" on 17 häält.

6. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuse juurde, kuid selgitab täiendavalt järgmist:

1) ekslik on kaebaja arvamus, et valimisjaoskonnale antakse hääletamise korraldamiseks täitmata

sedeleid sama palju, kui on valijaid jaoskonna valijate nimekirjas. Hääletamissedelid jagatakse

jaoskondade vahel arvestusega, et kõik soovija saaksid hääletada. Ei eeldata, et hääletamisest võtavad

osa eranditult kõik valijad. Kaebaja arvutus on ekslik, kuna valijate arv (2794) selgub alles

valimispäeva lõpuks. Ka ei arvesta kaebaja väljaspool elukohta hääletanutega;

2) vahe hääletamisest osa võtnud valijate ja antud häälte kogusumma vahel tuleneb sellest, et

hääletamisest osavõtt tehakse kindlaks hääletamiskastis olevate sedelite alusel. Seega arvestatakse ka

kehtetuid sedeleid. Neid oligi Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1 protokolli järgi 17.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtus vaieldakse kolme küsimuse üle. Esiteks on vaidluse all Paldiski linna

valimisjaoskonnas nr 1 komisjonile üle antud hääletamissedelite arv. Teiseks see, kas sedelite

ülelugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja, kui komisjoni otsust vaidlustatakse põhjendusega,

et valimistel kasutatud hääletamissedelite arv pole selge. Kolmandaks väidetakse kaebuses 17 hääle

kaotsiminekut.

8. Väide, et Paldiski jaoskonnakomisjonile anti rohkem kui 2353 hääletamissedelit ja 441 sedeli

saatus pole teada, esitati esmakordselt Riigikohtus. Maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi

Valimiskomisjon pole selle väite kohta kaebuse lahendamisel seetõttu saanud seisukohta võtta. Kuid

Vabariigi Valimiskomisjon on Riigikohtule esitanud täiendava selgituse jaoskonnakomisjonile üle

antud hääletamissedelite arvu kohta (käesoleva otsuse punkti 6 alapunkt 1).

Riigikohtus ei saa vaidlustada neid valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetavaid rikkumisi,

mida pole vaidlustatud maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Vastupidisel

lähenemisel muutuks mõttetuks KOVVS §-dega 64, 65 ja 66 sätestatud astmeline edasikaebesüsteem.

Riigikohus saab kaebuse valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetava rikkumise peale läbi

vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti maakonna valimiskomisjonis ja

Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a

otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327; 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 -

RT III 2002, 32, 346; 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300).

Kolleegium peab usutavaks Vabariigi Valimiskomisjoni täiendavat selgitust, mille kohaselt

hääletamissedelid jagatakse valimisjaoskondade vahel arvestusega, et kõik soovijad saaksid hääletada

ja komisjonidele hääletamissedelite andmisel ei eeldata, et hääletamisest võtavad osa eranditult kõik

valijad. Kolleegium märgib veel seda, et hääletamistulemuste protokollist nähtuvalt on Paldiski

jaoskonnakomisjonile antud 2353 hääletamissedelist üle kuuesaja jäänud valijatele välja andmata, s.o

valijate poolt kasutamata.

9. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri

2005. a määrus nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste

kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" ei näe ette, et hääletamissedelite

üle lugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja.

10. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel Paldiski

linna kohta olevad tabelid "Hääletamisest osavõtt" ja "Häälte jaotus kandidaatide vahel" viivad

järeldusele, et kaotsi on läinud 17 häält.

Tabeli "Hääletamisest osavõtt" järgi oli Paldiski linnas kokku hääletanuid 1706. Tabeli "Häälte jaotus

kandidaatide vahel" järgi oli Paldiskis antud häälte koguarv 1689. Hääletanute ja antud häälte

koguarvu vahe (17) on seletatav sellega, et Paldiski Linna Valimisjaoskonna 16. oktoobri 2005. a ja

20. oktoobri 2005. a hääletamistulemuste protokollide järgi oli hääletamiskastis kehtetuid sedeleid 17.

KOVVS §-st 54 tulenevalt tehakse hääletamistulemused kindlaks kehtivate hääletamissedelite alusel.

Märt Rask, Lea Kivi, Jüri Põld