3-1-1-125-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-125-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 14. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kahtlustatava Vladimir Razumovski ametist kõrvaldamine KrMS

§ 141 lg 1 p 2 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a kohtumäärus,

millega tühistati Tallinna Linnakohtu 26. augusti 2005. a

kohtumäärus V. Razumovski vabastamise kohta Veterinaar- ja

Toiduameti nõuniku ametikohalt

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Laura

Feldmanis, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Laura Feldmanise määruskaebus läbi

vaatamata ja tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör L. Feldmanis esitas 28. augustil 2005. a Tallinna

Linnakohtule taotluse KarS § 294 järgi kahtlustatava Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja

V. Razumovski ametist kõrvaldamiseks KrMS § 141 lg 1 p 2 alusel.

Tallinna Linnakohtu 26. augusti 2005. a määrusega andis eeluurimiskohtunik loa kõrvaldada

kahtlustatav V. Razumovski Veterinaar- ja Toiduameti nõuniku kohalt, sest kahtlustatav võib

nimetatud ametis jätkamisel kahjustada kriminaalmenetlust. Määruse lõpposas selgitas

eeluurimiskohtunik, et määrusele võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

määruskaebuse Tallinna Linnakohtu kaudu.

2. V. Razumovski kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg esitas määruskaebuse, milles palus eeltoodud

määruse tühistada ja V. Razumovski ametisse tagasi lubada.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a kohtumäärusega tühistati Tallinna Linnakohtu 26.

augusti 2005. a kohtumäärus, millega kõrvaldati V. Razumovski Veterinaar- ja Toiduameti nõuniku

ametikohalt. Kaitsja määruskaebus rahuldati.

Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis õigustaksid V. Razumovski ametist kõrvaldamist

KrMS § 141 alusel. Ringkonnakohus märkis muuhulgas, et kohtumäärus, millega kahtlustatav

ametist kõrvaldatakse ei ole oma olemuselt menetlustoiminguks kohtuloa andmise määrus ja selle

vaidlustamine kõrgemas kohtus on seaduslik. Enda määruse kohta märkis ringkonnakohus, et see on

lõplik.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Prokurör L. Feldmanis esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus

on ebaseaduslik ja palub see tühistada järgmistel põhjustel.

Ametikohalt kõrvaldamise määrus on käsitatav menetlustoiminguks loa andmise määrusena ja selle

vaidlustamine kõrgemas kohtus ei ole võimalik (KrMS § 383 ja § 385 p 6).

Prokurör leiab sedagi, et ringkonnakohtul puudus õiguslik alus V. Razumovski kaitsja määruskaebuse

sisuliseks lahendamiseks. Ringkonnakohtu poolt tehtud uus sisuline lahend olukorras, kus seadus

seda ei võimalda, ei saa olla käsitatav lõpliku lahendina KrMS § 191 mõttes. Seega on

ringkonnakohus rikkunud Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe printsiipi ja seadusandja

rolli asudes oma volituspiire laiendanud. Prokurör leiab, et kohtulahend, millega sisuliselt luuakse

uusi õigusnorme ja tehakse uus lahend volitusi ületades, peab olema vaidlustatav Riigikohtus

õiguskorra ühtsuse ja võimude lahususe tagamise huvides.

5. V. Razumovski kaitsja A. Luberg esitas kirjaliku seisukoha, milles palus jätta määruskaebus läbi

vaatamata. Juhul kui Riigikohus peab võimalikuks määruskaebust sisuliselt läbi vaadata, palub kaitsja

jätta Tallinna Ringkonnakohtu seaduslik ja põhjendatud lahend muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamine

KrMS § 141 lg 1 p-des 1 ja 2 toodud alustel on menetlustoiming, sest selle toimingu eesmärgiks on

takistada kahtlustataval või süüdistataval jätkuvalt kuritegude toimepanemist (p 1) ja/või

kriminaalmenetluse kahjustamist (p 2). Seda menetlustoimingut ei ole võimalik teostada ilma

eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse olemasoluta. Kohus (eeluurimiskohtunik) peab

prokuratuuri kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise taotluse lahendamisel hoolikalt

kontrollima prokuratuuri taotluse põhjendatust ja seejärel esitama määruses motiivid taotlusega

nõustumise (mittenõustumise) kohta. Põhistatud määrusega aktsepteerib (ei aktsepteeri) kohus

prokuratuuri taotlust isiku ametist kõrvaldamiseks, mis teisisõnu tähendabki kohtu luba kõnesolev

menetlustoiming läbi viia. Seega tuleb eeluurimiskohtuniku määrust ja kohtumäärust, mille alusel isik

ametist kõrvaldatakse, käsitada loana menetlustoimingu tegemiseks KrMS § 385 p 6 mõttes ja neid

määrusi ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Eeltoodust tulenevalt oli ekslik Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtuniku seisukoht, et kahtlustatava

ametist kõrvaldamiseks loa andmise määrus on määruskaebe korras vaidlustatav ringkonnakohtus.

Samuti on ekslikud ja ei tulene kehtivast seadusest ringkonnakohtu põhjendused KrMS § 141 lg-s 1

sätestatud asjaoludel tehtud kohtumääruse määruskaebeõiguse kohta.

7. Kuna Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud eeluurimiskohtuniku määrust KrMS § 385 p-s 6

nimetatud menetlustoiminguks loa andmise määruseks ja menetles seda määruskaebuse lahendamise

menetluses, siis on ringkonnakohtu määruse näol tegemist määruskaebuse läbivaatamisel tehtud

kohtumäärusega, mille vaidlustamine kõrgema astme kohtus on tulenevalt KrMS §-st 391 välistatud.

Seetõttu puudub prokuröril KrMS § 391 kohaselt õigus esitada selle ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebust.

8. Riigikohtu varasemas praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on

tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes

olukorras, kus ebaseadusliku kohtulahendiga rikuti isiku põhiseaduslikke õigusi (näit õigust

vabadusele). Käesolevas asjas puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus sellise erandi

tegemiseks, sest ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa kahtlustatava põhiseaduslike

õiguste kahjustamist.

9. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes KrMS §-st 350 lg 2 p-st 2, § 388 lg-st 4 ja §-st 391 jätab

Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi