3-4-1-24-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-24-05

Otsuse kuupäev

8. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton ja Villu Kõve

Kohtuasi

Valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

28. oktoobri 2005. a otsuse nr 26 peale

Kaebuse esitaja

Valimisliit "Edasi Koos Meiega"

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus osaliselt.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2005. a otsus

nr 26.

3. Kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni uuesti läbi vaatama

valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 18. oktoobri 2005. a otsusele nr 12.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valimisliit "Edasi Koos Meiega" (edaspidi valimisliit EKM) esitas 15. oktoobril 2005. a Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, paludes tunnistada Sillamäe valimisjaoskonna nr 3

jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevus seadusevastaseks ning teha

ettepanek Vabariigi Valimiskomisjonile tunnistada eelhääletamise tulemused Sillamäe linna

valimisjaoskonnas nr 3 kehtetuks ja korraldada selles valimisjaoskonnas kordushääletamine.

Kaebuse kohaselt ei olnud valimisjaoskonnas tagatud eelhääletamise tulemuste õigsus, mis võis

mõjutada lõplikku hääletamistulemust. Sellega on rikutud kaebuse esitaja õigust vabadele valimistele

kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lõike 1 järgi. Kaebuse esitaja väitis,

et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees Tõnu Uustalu ja valimisjaoskonna nr 3

jaoskonnakomisjoni esimees Ljudmila Grinko on oluliselt rikkunud KOVVS § 46 lõike 5 nõudeid

ega taganud hääletamiskasti puutumatust. 14. oktoobril 2005. a tegid L. Grinko ja valimisliidu EKM

vaatleja Aleksandr Kotljartšuk kindlaks, et eelhääletusruumi uksel puudus pitseeritud pabeririba, mis

oli sinna paigutatud 12. oktoobril 2005. a pärast eelhääletamise lõppemist. Eelhääletamise

valimiskast oli oluliselt nihutatud kohast, kuhu see jäi 12. oktoobril 2005. a. Samuti avastasid

L. Grinko ja A. Kotljartšuk valimiskasti tööriistadega avamise tunnused: kasti tagasein oli avatud ja

tagasi pandud, välja võetud naelad olid lõpuni tagasi panemata ja tagaseina pinnal olid naelaaukude

ümbruses kriimustused. L. Grinko teatas juhtumist T. Uustalule, kes kutsus valimisjaoskonda välja

politsei. Rikkumise asjaolude uurimiseks on algatatud kriminaalasi.

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 18. oktoobri 2005. a otsusega nr 12 kaebuse

rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei ole valimisliidu EKM ega selle esindaja Olga Kuzmitskaja õigusi rikutud ja ei ole

alust eelhääletamistulemusi kehtetuks tunnistada. Õigusaktidest ei tulene hääletusruumi pitseerimise

nõuet. Vaatleja on ületanud oma pädevust, asudes uurima valimiskastiga seotud asjaolusid ja

toiminguid. Hääletusruumi sisenemine ning hääletamiskasti liigutamine ja avamine ei ole tõendatud.

12. oktoobri 2005. a õhtul ei fikseeritud hääletamiskasti täpset asukohta ja hääletamiskasti uurinud

isikud ei olnud selleks pädevad. Ka ei kuulu nende asjaolude tuvastamine maakonna

valimiskomisjoni pädevusse. Juhtumit menetleb Ida Politseiprefektuur. Lisaks ei nähtu

hääletussedelite arvestusest, et kasti oleks hääletussedeleid lisatud või sealt ära võetud.

3. 20. oktoobril 2005. a esitas valimisliit EKM kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus

tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse ning tunnistada Sillamäe valimisjaoskonna

nr 3 jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevus seadusevastaseks ning

tunnistada hääletamise tulemused Sillamäe linna valimisjaoskonnas nr 3 kehtetuks ja korraldada

selles valimisjaoskonnas kordushääletamine.

Kaebuse väited olid sisuliselt samad maakonna valimiskomisjonile esitatutega. Lisaks leidis kaebuse

esitaja, et kuna valimised on juba toimunud, tuleb kehtetuks tunnistada mitte üksnes

eelhääletustulemused, vaid kõik hääletamise tulemused.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 28. oktoobri 2005. a otsusega nr 26 kaebuse rahuldamata.

Otsuse järgi ei näe seadus ette valimiskasti hoidmise ruumi ukse pitseerimist, mistõttu ei saa sellise

pitseri kõrvaldamist pidada KOVVS § 46 lõike 5 rikkumiseks.

Tuginedes ainuüksi vaatleja väidetele valimiskasti avamise ja liigutamise kohta, ei saa

hääletamistulemuste võltsimist kindlaks teha. Esitatud materjalidest ei nähtu, et valimissedeleid oleks

valimiskasti lisatud, sealt eemaldatud või võltsitud.

Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõike 7 kohaselt koostab

jaoskonnakomisjon juhul, kui pitser on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, rikkumise kohta

akti, märkides selles, missuguses seisukorras on valijate nimekiri, hääletamissedelid, muud

valimisdokumendid ja hääletamiskast. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Kaebuse

väidete kohaselt viibis jaoskonnakomisjoni esimees pitseri rikkumise ja valimiskasti avamise

tunnuste kindlakstegemise juures. Samas ei ole jaoskonnakomisjon koostanud Vabariigi

Valimiskomisjoni määrusega nõutavat akti.

Sillamäe valimisjaoskonnas nr 3 välja antud sedelite arv on kooskõlas hääletamiskastis olevate

sedelite arvuga. Jaoskonna hääletamistulemuste protokollist ei nähtu hääletamistulemuste võltsimist

hääletamissedelitega manipuleerimise kaudu ning teadaolevalt tehti Sillamäe linna valimisjaoskonnas

nr 3 hääletamistulemused kindlaks kooskõlas seadusega.

Kaebuse esitaja ei ole ära näidanud, milles seisneb Sillamäe Linna Valimiskomisjoni või selle

esimehe väidetav seaduserikkumine.

5. Valimisliit EKM esitas 31. oktoobril 2005. a Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu

kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, taotledes komisjoni otsuse tühistamist, Sillamäe

valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevuse

seadusevastaseks tunnistamist ning Sillamäe linna valimisjaoskonna nr 3 hääletustulemuste

kehtetuks tunnistamist ja selles valimisjaoskonnas kordushääletamise korraldamist.

Kaebus laekus Riigikohtusse 3. novembril 2005.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Valimisliidu EKM Riigikohtule esitatud kaebuse väited ja kirjeldatud asjaolud on sisult samad

maakonna valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatutega. Lisaks märgitakse

kaebuses, et Vabariigi Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2005. a istungil esitati 10. oktoobril 2005. a

tehtud fotod, millest nähtub, et hääletamiskasti kaas oli enne 12. oktoobrit 2005. a teisiti paigaldatud.

Samuti andis vaatleja M. Hartšenko kaebuse kohaselt seal ütlusi, et hääletamiskasti avamisel oli osa

hääletussedeleid kokku pandud ja neil oli sama kandidaadi registreerimisnumber.

Kaebuses väidetakse, et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees T. Uustalu ja Sillamäe linna

valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko on oluliselt rikkunud KOVVS § 46

lõike 5 nõudeid ning ei ole taganud hääletamiskasti puutumatust.

Vabariigi Valimiskomisjon tuvastas kaebuse läbivaatamisel, et Sillamäe linna valimisjaoskonna nr 3

jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko rikkus Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a

määruse nr 9 punkti 23 lõike 7 nõudeid, kuna ei koostanud rikkumise kohta akti. Valimisliit EKM on

seisukohal, et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees T. Uustalu rikkus Vabariigi

Valimiskomisjoni määruse nr 9 nõudeid, kuna ei teatanud juhtunust Vabariigi Valimiskomisjonile.

Seega ei ole tagatud eelhääletamise tulemuste õigsus. Eelhääletusel osales 19% selles

valimisjaoskonnas hääletanud valijatest ja see võis oluliselt mõjutada lõplikke hääletustulemusi.

Valimisliit EKM on seisukohal, et sellega rikuti valimisliidu õigust vabadele valimistele, mis on

sätestatud KOVVS § 1 lõikes 1.

Valimisliit EKM on seisukohal, et praegusel juhul ei ole vajalik tõendada, et valimistulemusi

tegelikult võltsiti. Piisab tõendamisest, et rikkumine võis oluliselt mõjutada valimistulemusi.

7. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates on valimisliidu EKM kaebus põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb Vabariigi

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2005. a otsus nr 26 tühistada ning Vabariigi Valimiskomisjoni tuleb

kohustada uuesti läbi vaatama valimisliidu EKM kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

18. oktoobri 2005. a otsusele nr 12.

9. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt osales Sillamäe valimisjaoskonnas nr 3 eelhääletamisel

506 valijat (sh 19 valijat väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda). Hääletamiskastis oli 2667

sedelit, rikutud 2 sedelit ja väljaspool elukohta hääletamiselt lisandus 19 sedelit. Välja andmata jäi

150 sedelit. Seega osales eelhääletusel valimisjaoskonnas ligi 1/5 valijatest. Kui eelhääletusel esines

seaduserikkumisi, mis seavad olulisel määral kahtluse alla eelhääletuse tulemused, võis see järelikult

ka oluliselt mõjutada valimistulemust selles valimisjaoskonnas.

10. Riigikohtule esitatud kaebuses on valimisliit EKM esitanud rea faktiväiteid, mis viitavad KOVVS

§ 46 lõike 5 võimalikule rikkumisele Sillamäe valimisjaoskonnas nr 3. Muu hulgas on kaebuse esitaja

väitnud, et eelhääletamisruumi ukselt oli eemaldatud pitseeritud pabeririba, valimiskasti asukohta oli

muudetud ning et valimiskastil olid avamise tunnused. Asja menetleb ka politsei. Nimetatud väited

on kaebuse esitaja esitanud ka valimiskomisjonidele esitatud kaebustes. Samuti on kaebuse kohaselt

Vabariigi Valimiskomisjoni istungil väidetud, et osa hääletussedeleid oli valimiskasti avamisel kokku

pandud ja neil oli ühe ja sama kandidaadi number.

11. Kolleegiumi arvates ei nähtu ei Vabariigi Valimiskomisjoni ega Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni otsusest, et kaebuse esitaja väiteid oleks piisavalt hinnatud. Komisjonide

hinnangud on olnud pigem formaalsed.

Kolleegium on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud

valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele

valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste

tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja

kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu.

Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust.

Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

12. Kolleegium nõustub valimisliidu EKM seisukohaga, et valimiskaebuse puhul, milles esitatakse

väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati

tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi

Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused

valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada

kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv

kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse

küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Kolleegiumi arvates piisab

seaduserikkumise tuvastamiseks, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal

piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti

sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad kolleegiumi arvates olla piisavad mõistliku kahtluse

tekkeks.

13. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valimiskomisjoniga, et ruumi, kus hoitakse hääletamiskasti,

ukselt pitseri eemaldamisel ei ole KOVVS § 46 lõike 5 seisukohalt mingit tähendust.

Kolleegium ühineb komisjoni seisukohaga, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses,

Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette

nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud

KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise

päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni

liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi

tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi

olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele.

14. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et ainuüksi vaatleja väidetele tuginedes ei saa

hääletamistulemuste võltsimist kindlaks teha. Samas ei nähtu komisjoni otsusest, et kaebuse esitaja

väiteid valimiskasti asukoha muutumise ja avamise kohta oleks üldse sisuliselt hinnatud. Seega jääb

arusaamatuks, millest lähtudes jõudis komisjon seisukohale, et materjalidest ei ilmne, et

valimissedeleid oleks valimiskasti lisatud, sealt eemaldatud või võltsitud. Vaatlejad nagu ka muud

isikud võivad juhtida ja peavadki juhtima valimiskomisjonide tähelepanu ilmnenud

seaduserikkumistele või nende kahtlustele.

15. Asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko ei ole fikseerinud nõuetekohaselt

hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata

kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas

sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja

politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis

seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti

23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks

jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende

komisjonide seisukohta küsinud. L. Grinko ja T. Uustalu on Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

otsuse järgi osalenud küll komisjoni 18. oktoobri 2005. a istungil, kuid otsusest ei nähtu nende

seisukohad kaebuse väidete kohta.

16. Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole

samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel

arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega.

17. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud käesoleval juhul talle seadusega antud menetluse aja

piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel

tõendeid kogudes.

18. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2005. a otsuse

nr 26 ja kohustab Vabariigi Valimiskomisjoni asja sisulise läbivaatamise järel tegema uue otsuse.

19. Kolleegiumi ei pea võimalikuks rahuldada esitatud kaebust osas, mis puudutab hääletamise

tulemuste kehtetuks tunnistamise ning kordushääletuse korraldamise nõuet. Asja uuel läbivaatamisel

peab Vabariigi Valimiskomisjon esmalt kontrollima esitatud väiteid hääletustulemuste olulise

mõjutamise võimalikkuse kohta.

Rahuldamata jääb kaebuse esitaja põhjendamata taotlus Sillamäe jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe

Linna Valimiskomisjoni tegevuse seadusevastaseks tunnistamise kohta.

Märt Rask, Tõnu Anton, Villu Kõve