3-2-1-110-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-110-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve

Kohtuasi

AS-i Mõigu EK Ehitus (pankrotis) hagi OÜ Combinent vastu

ehitustööde eest tasu ja viivise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/31/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Combinent kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2005

Istungil osalenud isikud

OÜ Combinent esindajad vandeadvokaat A. Aavik ja

vandeadvokaat M. Päts, AS-i Mõigu EK Ehitus (pankrotis)

esindaja vandeadvokaat M. Mägi

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2005. a otsus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Combinent (endine ärinimi

AS Combinent) kassatsioonkaebuselt 26. aprillil 2005. a

tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. aprillil 1998. a esitas AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) hagi, milles palus OÜ-lt Combinent

välja mõista 4 757 601 krooni. 29. juulil 2003. a täpsustas hageja nõuet, paludes kostjalt

tsiviilkoodeksi (TsK) § 373 lg 1 ja § 376 lg 1 alusel välja mõista 6 219 086 krooni, millest 3 109 543

krooni on põhivõlg ja 3 109 543 krooni viivis.

Nõude alusena esitas hageja 24. detsembri 1996. a ehitustööde töövõtulepingu nr 6, millega hageja

töövõtjana kohustus ehitama Tallinnasse Tammsaare tee 116 kaubanduskeskuse lepingujärgse

maksumusega 48 689 160 krooni. Kostja kohustus maksma igakuiselt vastavalt tehtud töödele hageja

esitatud arvete ning aktide alusel. Sel viisil pidi kostja tasuma 95% lepingu hinnast ja ülejäänud 5%

tuli kostjal tasuda pärast töö lõplikku valmimist ja objekti vastuvõtmist. Hageja andis ehitise

24. detsembril 1997. a kostjale üle ja viimane võttis selle pretensioonideta vastu. Ehituse riikliku

vastuvõtu akti kohaselt vastas ehitis ehitusprojektile, -normidele ja -eeskirjadele. Hageja oli teinud

lepingujärgseid töid ja lisatöid kokku 50 553 647 krooni eest. Kostja pidi 5 päeva jooksul objekti

vastuvõtmist, s.o hiljemalt 29. detsembril 1997. a, hagejale üle kandma 100% tehtud tööde

maksumusest. Seisuga 24. detsember 1997. a oli kostja tasunud lepingujärgsete tööde ja lisatööde eest

47 444 104 krooni. Tasumata on 3 109 543 krooni. Kostja võlgnevus tekkis 1997. aasta oktoobri,

novembri ja detsembri lepinguliste tööde ja lisatööde osas. Lepingu järgi kohustus kostja maksma

hagejale arvete tasumata jätmisel korral iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% makstavast summast.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema tööd vastavalt lepingu lisas 1

toodud ehitusgraafikule ja ehitis pidi valmis saama 31. oktoobriks 1997. a. Selleks kuupäevaks hageja

objekti nõuetekohaselt ja tervikuna üle ei andnud. Hageja ja kostja esindajate ühiskomisjon fikseeris

31. oktoobril 1997. a ehitisel rea puudusi ja vaegtöid. Lepingulised tööd lõpetati 1997. aasta

detsembris ja vastuvõtukomisjon võttis objekti vastu 24. detsembril 1997. a. 1997. aasta oktoobris,

novembris ja detsembris objektil tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas hageja alles

16. detsembril 1997. a. Kostja vaidlustas nendest osa. Objektil oli tegemata töid summas 807 330

krooni. Hageja ei ole esitanud objekti garantiiperioodiks lepingu p-st 5.5 tulenevat pangagarantiid.

Lepingu p-de 4.3 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingujärgselt tehtud ja vastuvõetud tööde

eest arve alusel 5 päeva jooksul. Hageja ei ole esitanud 1997. aasta oktoobris, novembris ja

detsembris tehtud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akte ega arveid.

3. Tallinna Linnakohus jättis 26. jaanuari 2004. a otsusega hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole

tõendanud, et ta on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohasel viisil. Hageja ei teinud kõiki

töid kvaliteetselt, jättis osa töid tegemata ning kogu töö lepingu kohaselt üle andmata ja arved

esitamata. Seega ei ole kostja temast olenemata põhjustel seni saanud tasuda hagejale kokkulepitud,

tehtud ja vaidlustamata tööde eest.

4. Tõendatud on, et kostja vaatas töö üle 31. oktoobril 1997. a ja juhtis hageja tähelepanu töös

esinevatele puudustustele ning selle kohta vormistati protokoll. Kuna kostja ei aktsepteerinud

puuduste tõttu talle 16. detsembri 1997. a kirjaga nr 304 saadetud hageja ühepoolselt koostatud

1997. aasta oktoobris, novembris ja detsembris tehtud tööde vastuvõtmise akte, siis ei kirjutanud ta

neile ka alla. Kostja küsis hagejalt täiendavat informatsiooni ja osutas aktis märgitud tegemata

töödele summas 807 330 krooni. Seega järgis kostja enne ehitise vastuvõtmist TsK § 366 lg-s 1

sätestatut. Hageja ei vastanud kostja järelepärimisele ja ei esitanud palutud infot, samuti ei esitanud

hageja arveid tehtud tööde eest ega lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.

5. 12. augustil 2002. a tehtud kohtulik ekspertiis tuvastas, et hagi on põhinõude osas põhjendamatu

summas 1 763 537 krooni ja põhjendatud summas 1 346 186 krooni. Hagiavalduses toodud võla

põhisumma arvutus on ebaselge ja tõendamata. Tõendamist leidis, et ehitise ülevaatamise ajal

esinesid puudused töös ja osa töid oli tegemata. Kuigi kostja ei saa jätta töö eest tasumata, ei

võimalda hageja poolt lepingu p 4.3 järgimata jätmine kostjal oma kohustust täita. Lepingu selles

punktis oli määratud, et kostja tasub tehtud tööde eest tööde valmiduse protsendi alusel hageja

esitatud aktide ja arvete alusel pärast seda, kui tehniline järelevalve on aktid aktsepteerinud. Hagejal

on õigus saada tasu siis, kui lepinguga võetud kohustused on täies mahus täidetud, kostjal on

kohustus tasuda vastuvõetud kvaliteetse töö eest. Kostja ei nõustunud reaalselt tegemata töid vastu

võtma ja teatas lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest ja puudustest töös. Hageja ei esitanud tehtud

tööde kohta akte ega arveid. Leping nägi viivise maksmise kohustuse ette juhul, kui õigeaegselt ei

tasuta arveid. Kuna hageja arveid ei esitanud, puudub alus kostjalt viivise väljamõistmiseks.

6. Apellatsioonkaebuses palus hageja linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi.

Kohus mõistis OÜ-lt Combinent AS-i Mõigu EK Ehitus (pankrotis) kasuks välja 6 219 086 krooni,

millest põhivõlga 3 109 543 krooni ja viivist 3 109 543 krooni.

Ehitise vastuvõtmise akti kohaselt esitas Tammsaare tee 116 asuva Kadaka Kaubanduskeskuse ehitise

vastuvõtuks ehitise omanik H. Leinemann. Vastuvõtukomisjoni otsuse kohaselt on ehitustööd

lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja -normidele ning keskkonna-, tervise-,

tule- ja töökaitse nõuetele. Tallinna ehitusinspektsiooni juhataja kinnitas, et ehitisele kasutusloa

andmiseks takistusi ei ole. Hageja esitas nõude lepingujärgsete tööde ja lisatööde eest tasu saamiseks.

Hageja tõendas oma nõuet ja seda, et ta on ehitustööd objektil lõpetanud ning objekti tellijale

(kostjale) üle andnud. Akti kohaselt ei olnud objektil vaegtöid või puudusi. Nõudmisi tööde tegemata

jätmise või mittekohase tegemise kohta ei ole esitatud. Kostja on lisaks 24. detsembri 1997. a aktile

aktsepteerinud 1997. aasta oktoobris - detsembris tehtud töid ja nende maksumust, kuna ta ei ole

lepingus sätestatud tähtaja jooksul hagejale teatanud, et ta aktidega ei nõustu. Kostja teatas

22. detsembri 1997. a kirjas, et ei aktsepteeri osaliselt aktides nr 14 ja 15 märgitud töid ja tööde

maksumust. Hageja vähendas seejärel tööde maksumust. Kostja ei esitanud 24-kuulise garantiiaja

jooksul, mis algas ehitise vastuvõtmisest, avastatud puuduste kohta nõuet ega kasutanud teisi

tsiviilkoodeksis sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vastavalt TsK § 366 lg-le 1 on tellija kohustuseks

töövõtja tehtud töö vastu võtta ja see üle vaadata. TsK §-s 367 sätestatud aegumistähtajad kehtivad

kõigile töö puudustest tulenevatele nõuetele, olgu need suunatud uue töö tegemisele, töö

parandamisele, kahju hüvitamisele või hinna alandamisele. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole

kasutanud TsK §-des 366 ja 367 märgitud tähtaja jooksul TsK § 368 lg-s 1 sätestatud

õiguskaitsevahendeid.

8. Kostja võttis ehitise pretensioone esitamata 24. detsembril 1997. a aktiga vastu. Seetõttu on

ebaõige tugineda 31. oktoobri 1997. a objekti ülevaatuse protokollile. TsK § 369 lg 1 järgi on kostja

kohustatud hagejale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma. Kostja väide, et töö

oli ebakvaliteetne ja seepärast võis ta jätta tasu maksmata, ei ole kooskõlas seadusega. Kostja ei saa

TsK § 366 lg 1 kohaselt enam tugineda puudustele hageja tehtud töös ka seetõttu, et ta neist

viivitamatult ei teatanud. Kohus ei saa seetõttu arvestada 5 aastat pärast ehitise valmimist tehtud

ekspertiisi tulemustega. Vaidlust ei ole selle üle, et aja jooksul on ehitisele tehtud suures osas juurde-

ja ümberehitusi ning aastaid hiljem ei ole võimalik otsustada tehtud tööde kvaliteedi üle.

Töövõtulepingu p 7.3 kohaselt oli 5% töövõtulepingu hinnast tasumise eelduseks tööde lõplik

valmimine ja vastuvõtmine tellija poolt. Objekti vastuvõtmine tervikuna asendab tehnilise järelevalve

poolt aktsepteeritud akte.

TsK § 369 lg 1 kohaselt peab tellija tasuma kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui

seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Töövõtuleping ei näinud ette, et kostja ei peaks

tasuma vastuvõetud töö eest. Lisaks eeltoodule nägi ka TsK § 231 lg 1 ette rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest viivist. Hageja nõudis viivist alates

kogu töö vastuvõtmisest, millest alates tekkis kostjal seadusest tulenev kohustus töö eest tasumiseks.

Nimetatud nõue tuleb rahuldada. Viivise vähendamist ei ole taotletud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja alama

astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata ja mõista AS-ilt Mõigu EK Ehitus (pankrotis) välja

OÜ Combinent kasuks kohtukulud, sh kulud õigusabile.

Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et tellija on tööd lepingujärgselt vastu võtnud.

Töövõtulepingu järgi pidi hageja töö lõpetama 31. oktoobril 1997. a, kuid faktiliselt jätkus töö

ehitusel 1997. aasta detsembrini. Alles 16. detsembril 1997. a esitas hageja tööde üleandmise-

vastuvõtmise lõppakti, millega kostja ei nõustunud. Vaidluse ajal vormistati ehitise riiklik

vastuvõtuakt. Kostja leiab, et ehitise riiklik vastuvõtuakt ei ole käsitatav pooltevahelisest ehitustööde

töövõtulepingust tuleneva tööde üleandmise-vastuvõtmise aktina. Selgelt tuleb eristada ühelt poolt

töövõtulepingu alusel objekti üleandmist-vastuvõtmist, mis pidi toimuma vastavalt lepingule ning

mida ei ole tänaseni toimunud, ning teisalt kaubanduskeskuse hoone vastuvõtmist

vastuvõtukomisjoni poolt riikliku akti alusel.

Hageja ei ole tõendanud, et ta on täitnud nõuetekohaselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ja

teinud kokkulepitud tööd täies ulatus ning kokkulepitud kvaliteediga. Asjakohatu oli ringkonnakohtu

poolt TsK § 367 kohaldamine, kuna hageja ei ole tänaseni tööd üle andnud, mistõttu ei ole kostjal

olnud ka võimalust tööd vastu võtta. Kostja maksekohustus tuleneb töövõtulepingu alusel

vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ja nende alusel esitatud arvetest. Neid hageja

esitanud ei ole.

Ringkonnakohtu käsitlus viiviste kohta on õigusliku aluseta. Lepingus on ühemõtteliselt kindlaks

määratud, et tellija kohustub maksma töövõtjale viivist arvete mitteõigeaegse tasumise korral.

Lepingus käsitletud viiviste nõue saab tekkida pärast tehtud tööde eest arvete esitamist ja muutuda

sissenõutavaks üksnes arvete tasumata jätmisel.

10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud.

11. Kolleegiumi istungil jäid kostja esindajad kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Aavik palus hagejalt kostja kasuks välja mõista

kassatsiooniastme kohtukulu 17 700 krooni. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Päts palus

hagejalt kostja kasuks välja mõista kassatsiooniastme kohtukulu 21 387 krooni 50 senti. Hageja

esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

13. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid 24. detsembril 1996. a ehitustööde töövõtulepingu. Selle

lepingu järgi kohustus hageja ehitama Tallinnasse Tammsaare tee 116 kaubanduskeskuse, mis pidi

valmis saama 31. oktoobriks 1997. a. Ehitise maksumus oli vastavalt lepingu p-le 7.1 41 262 000

krooni, sellele lisandus käibemaks. Seega oli tööde lepinguliseks maksumuseks 48 689 160 krooni.

Lepingu p 4.3 järgi kohustus kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest hageja poolt tööde valmiduse

protsendi alusel esitatud aktide järgi arve alusel viie päeva jooksul. Lepingu p 7.3 järgi kohustus

kostja tasuma tehtud tööde eest igakuiselt vastavalt tehtud tööde kohta hageja poolt esitatud aktidele

ja arvetele. Sellisel viisil pidi kostja tasuma 95% lepingu hinnast, ülejäänud 5% tuli kostjal tasuda

pärast tööde lõplikku valmimist ja vastuvõtmist.

14. Ehitise riiklik üleandmise-vastuvõtmise akt koostati 24. detsembril 1997. a ja ehitis sai ka

kasutusloa. Pooled vaidlevad ehitise riikliku vastuvõtu õigusliku tähenduse ja kostja tööde eest

lõpliku maksmiskohustuse tekkimise üle. Kostja väitel on ringkonnakohus ehitise riiklikku

vastuvõtmise akti ekslikult käsitanud ka kui pooltevahelise ehitustööde töövõtulepingust tulenevat

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ei ole kostja arvates teinud töid nõuetekohase

kvaliteediga ja nõutud ulatuses ning tegelikult ei ole ehitist lepingu järgi vastu võetud.

15. Kolleegium on seisukohal, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste

esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks on hoonele kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul

pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmist-vastvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on

sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning

õiguslikku jõudu omava toiminguga.

16. Hageja ei ole väitnud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt mõni muu toiming asendaks

töövõtulepingu järgset töö üleandmist vastavalt lepingu p-le 13. Põhjendatud on kostja väide, et

pooltevahelises lepingus võivad sisalduda erikokkulepped töö kvaliteedinõuete või

lepingutingimustele vastavuse kohta, mille suhtes riiklik vastuvõtukomisjon seisukohta võtta ei saa.

24. detsembri 1997. a riikliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga tehti kindlaks ehitise vastavus

ehitusprojektile, -eeskirjadele ja -normidele ning keskkonna-, tervise-, tule-, ja töökaitse nõuetele.

Ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole aga ainuüksi selle aktiga võimalik

tuvastada.

17. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses ka asjaolule, et pooled vaidlevad töövõtulepingu alusel

tegemata või kokkulepitust väiksemas mahus tehtud tööde üle alates 1997. aasta oktoobrist. Kuna

ringkonnakohus luges töö vastuvõetuks 24. detsembri 1997. a toiminguga, siis on hindamata kostja

väide, et ta on TsK § 366 lg 1 kohaselt teatanud hagejale puudustest töös 22. detsembril 1997. a, kui

ta keeldus hageja poolt 16. detsembril 1997. a esitatud tööde vastuvõtmisest. Kuid asjaolu, et kostja

on vaidlustanud osa hageja poolt tehtud tööst, ei vabasta teda nende tööde eest tasumisest, mida ta ei

ole vaidlustanud. Kostjapoolse kohustuse täitmise võimatuse tõendamiseks ei ole piisav kostja

kassatsioonkaebuses toodud viide tööde üleandmise ajal kehtinud käibemaksuseadusele, mis sätestas

arvete esitamise vajaduse.

18. Kassatsioonkaebuses leiab kostja, et lepingu järgi on töövõtja tehtud tööde eest tasumise aluseks

ehitaja esitatud ja tellija aktsepteeritud aktid ning nende aktide alusel esitatud arved. Kuna hageja

vastavaid arveid ei ole esitanud, ei ole ka kostjal kohustust tööde eest tasuda. Kolleegium on

seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud

nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest.

Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole

võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja

oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse

kohustuse täitmist.

19. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 4. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb kohtul hinnata töö võimalikku lepingujärgset vastuvõtmist kostja poolt, samuti

milline tähendus on AS Combinent juhatuse esimehe A. Leinemanni ja AS-i Mõigu EK Ehitus

direktori M. Kilu allkirjastatud kuupäevata üleandmise-vastuvõtmise aktil (linnakohtu toimiku lk 16).

Hinnata tuleks ka seda, kas kostja on lepingu täitmise vastu võtnud ehitise kasutamisele võtmisega

ning selles majandustegevuse alustamisega, andes ruumid kolmandatele isikutele tulu saamise

eesmärgil kasutusse. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja on töö ehitise kasutamisele võtmisega vastu

võtnud, siis tuleb hinnata, kas hageja nõuab üksnes pooltevahelise töövõtulepinguga kindlaks

määratud kostja poolt pärast tööde lõplikku valmimist tasutavat summat, milleks oli 5% lepingu

hinnast, või summat, mille suurust kostja akti ja arveta hinnata ei saanud.

20. Oluliselt erinev on arve esitamise tähendus kostja lepingujärgsele kohustusele tasuda hagejale

arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist makstavast summast 0,5% päevas. Kolleegium ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostjapoolne töö eest tasumata jätmine ei saa olla aluseks

viivise tasumise kohustusest vabastamiseks isegi juhul, kui arvet ei ole esitatud. Vastavalt lepingu p-

le 11.1 tuleb kostjal tasuda viivist alates hageja esitatud arvete õigeaegselt tasumata jätmisest. Seega

sai hageja nõuda viivist alles pärast arve esitamist. Viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks

muutumisest arvates. Nõue ei muutu sissenõutavaks, vaatamata täitmise tähtpäeva saabumisele, kui

täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid. Kostja on esitanud

vastuväite, et hageja ei ole esitanud arvet, mille maksmisega oleks ta viivituses. Lepingu järgi on

viivise maksmise kohustus otseselt seotud nõude suuruse ja konkreetse kuupäevaga. Selleks

kuupäevaks ei olnud ehitise vastuvõtuakti kuupäev.

21. Kostja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel vastavalt

asja sisulise läbivaatamise tulemusele.

A. Kull, L. Laarmaa, V. Kõve