3-4-1-18-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-18-05

Otsuse kuupäev

4. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Villu Kõve ja Jüri Põld

Kohtuasi

Igor Gräzini kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26. oktoobri

2005. a otsuse nr 20 peale

Kaebuse esitaja

Igor Gräzin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Igor Gräzini kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Gräzin esitas 18. oktoobril 2005. a Tallinna Linna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus:

1) tuvastada Kristiine valmisjaoskondade tegevusetus õigusvastaseks seoses asjaoluga, et Riigikohtu

14. oktoobri 2005. a otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks Riigikogu töökorra seaduse muutmise

seadus, mistõttu muutus radikaalselt valimisolustik; 2) tuvastada Eesti Keskerakonna agitatsiooni

läbiviimine valimispäeval õigusvastaseks ja tuvastada Kristiine valimisjaoskondade tegevusetuse

õigusvastasus seoses vastava agitatsiooniga; 3) teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek

tunnistada hääletamistulemused Kristiine valimisjaoskondades kehtetuks ning korraldada

kordushääletamine.

2. Tallinna Linna Valimiskomisjon jättis 20. oktoobril 2005. a otsusega nr 56 Igor Gräzini kaebuse

rahuldamata. Otsuse kohaselt selgitas kaebaja suuliselt komisjonile, et kohane oleks olnud, kui

Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonid oleks uksed sulgenud ja pöördunud oma ettepanekutega

valimisprotseduuride peatamiseks kõrgemalseisva valimiskomisjoni poole. Linna valimiskomisjon

leidis, et jaoskonnakomisjonid on tegutsenud seadusega ettenähtud korras ja neil puudus pädevus

otsustada jaoskonnakomisjoni lahtiolekuaegade üle, samuti peatada muid valimistoiminguid. Tallinna

Linna Valimiskomisjon leidis, et tal puudub pädevus hinnangu andmiseks, kas tegemist oli Eesti

Keskerakonna valimisreklaamiga ja kas sel oli mõju valimistulemustele.

3. 21. oktoobril 2005. a esitas Igor Gräzin kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotles

Tallinna Linna Valimiskomisjoni 20. oktoobri 2005. a otsuse tühistamist ning oma kaebuse

rahuldamist. Kaebaja leiab, et kõik valimiste läbiviimiseks moodustatud halduskandjad on kohustatud

järgima valimiste seaduslikkust. Valimiste seaduslikkuse peavad tagama nii Kristiine linnaosa kõik

jaoskonnakomisjonid, Tallinna Linna Valimiskomisjon kui ka Vabariigi Valimiskomisjon. Kui

valimised toimuvad olustikus, kus esinevad mõjutused, millega kaasneb põhiseaduslike

valimisõiguste rikkumine, millega oluliselt mõjutatakse valimistulemusi, ei saa valimiste korraldajad

jääda passiivseks.

Kaebaja leiab, et kuigi valimistega seotud süüteomenetlused on antud politseiprefektuuri pädevusse,

ei ole see aluseks jätta hindamata kaebuses esitatud asjaolud. Süüteomenetlus ei taga praegusel juhul

kaebaja õiguste kaitset ega mõjuta õigusrikkumisega saavutatud valimistulemusi. Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) 11. peatükk reguleerib valimistega seotud õiguste

rikkumisi puudutavaid kaebusi ja need tuleb lahendada vastavalt vaidemenetluse nõuetele. Alusetu on

jätta kaebaja õigusi rikkuvad põhjendused läbi vaatamata, pealegi, kui need mõjutasid

valimistulemusi.

Kaebaja kordas Tallinna Linna Valimiskomisjonile esitatud väiteid selle kohta, et Riigikohtu

14. oktoobri 2005. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud Riigikogu töökorra

seaduse muutmise seadus muutis radikaalselt valimisolustikku ja sellega seonduv valimiskomisjoni

tegevusetus on õigusvastane. Kaebaja leiab, et temal kui kaebuse esitajal oli lubatud

valimispropagandas kasutada õiguspäraselt enda Riigikogu liikme staatust ja Riigikohtu otsus muutis

radikaalselt õiguslikku olustikku hääletamise käigus ning et Eesti Keskerakond rikkus

agitatsioonikeeldu. Kaebaja taotles Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetuse

õigusvastaseks tunnistamist ja teeb ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisringkonnas

kehtetuks ning korraldada valimisjaoskondades kordushääletamine.

jaoskonnakomisjonid oleks pidanud õiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt rakendama kohaseid meetmeid,

seda asjaoludel, kui kogu valimispäeva jooksul toimus Eesti Keskerakonna aktiivne agitatsioon.

Vabade valimiste üheks oluliseks sisuks on printsiip, et valijat tohib mõjutada üksnes

valimiskampaania käigus lubatud valimispropaganda vahenditega. Kristiine valimisjaoskondade

tegevusetus ja Eesti Keskerakonna organiseeritud agitatsioonikeeldu eirav kampaania on mõjutanud

oluliselt valimistulemusi, mistõttu tuleb eelkirjeldatud tegevusetus tunnistada õigusvastaseks ja teha

Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskondades

kehtetuks ning korraldada valimisjaoskondades kordushääletamine.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis Igor Gräzini 21. oktoobri 2005. a kaebuse rahuldamata.

Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmise ja Riigikohtus

põhiseadusevastaseks tunnistamise mõjust Riigikogu liikme õiguspärasele ootusele osaleda kohaliku

omavalitsuse volikogu töös väitis vabariigi valimiskomisjon järgmist:

1) 27. märtsil 2002. aastal võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse,

millega muudeti Riigikogu töökorra seadust selliselt, et alates 17. oktoobrist 2005. a keelati

Riigikogu liikmete kuulumine samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikokku ja Riigikokku;

2) 12. mail 2005. a võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis

rakendussätte kohaselt pidi jõustuma 17. oktoobril 2005. a. Vabariigi President jättis Riigikogu

töökorra muutmise seaduse välja kuulutamata ning pöördus 22. juunil 2005. a Riigikohtu poole

taotlusega tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. 14. oktoobril 2005. a tunnistas Riigikohus

töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks;

3) eelneva tõttu ei saanud Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsus muuta radikaalselt valimisolustikku,

kuna põhiseadusevastaseks tunnistati seadus, mis ei olnud välja kuulutatud. Samuti ei saanud

Riigikohtu otsus rikkuda kaebaja õiguspärast ootust osaleda Riigikogu liikmena kohaliku

omavalitsuse volikogu töös. Õiguspärane ootus ei saa tekkida veel välja kuulutamata, avaldamata ja

seetõttu ka jõustumata seaduse pinnalt. Lisaks sellele tuleb silmas pidada, et Riigikogu töökorra

muutmise seadus oli vaidlustatud enne kandidaatide registreerimiseks esitamise algust (KOVVS § 35

lõike 1 kohaselt 60 päeva enne valimispäeva, ehk 17. augustil 2005. a);

4) ka Riigikohus on 14. oktoobri 2005. a otsuse asjas nr 3-4-1-11-05 leidnud, et: "Järeldust, et

riigikogu töökorra seaduses nii olulise muudatuse tegemine pole põhiseaduspärane, ei saa

kummutada väitega, et 16. oktoobri 2005. a kohalikel valimistel kandideerivatel Riigikogu liikmetel

on õiguspärane ootus asuda valituks osutumisel lisaks Riigikogu liikme ülesannetele täitma ka

kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Sellist ootust pole seepärast, et juba 2002. a võeti

vastu seadusemuudatus, mis keelab sellise ametite ühitamise ning seda keeldu tühistav

väljakuulutamata seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, ei saa anda

mingit õiguspärast ootust.";

5) ülaltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerija

õigusi rikutud.

Poliitilise välireklaami eksponeerimise mõjust valimistulemusele arvas Vabariigi Valimiskomisjon

järgmist:

1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada valimiste läbiviimise kooskõla seadustega. Selleks

teostab Vabariigi Valimiskomisjon järelevalvet valla-, linna- ja maakonna valimiskomisjonide üle

ning võib vastavalt KOVVS § 17 lg 2 p-le 4 tunnistada hääletamistulemused kehtetuks, kui

seaduserikkumine (mitte ainult nimetatud komisjonide otsuste või toimingutega toime pandud

seaduserikkumine) mõjutas või võis hääletamistulemust oluliselt mõjutada;

2) objektiivselt olid ajal, mil KOVVS § 61 kohaselt on poliitiline välireklaam keelatud, eksponeeritud

plakatid, millel kujutatud tähemärkide, sõnade ja värvide kombinatsioon sarnanes erakondade

eraldusmärkidega. Neid plakateid seostati erakondadega ka meedias. Ei saa välistada, et poliitilise

välireklaamina mõjuva välireklaami tegemine aktiivse agitatsiooni ajal mõjutas valimistulemust.

Samas puuduvad tõendid, mille alusel hinnata, kas mõju oli oluline või mitte;

3) kaebuses kirjeldatud poliitilise välireklaami keelu rikkumise kohtuväline menetleja on KOVVS

§ 672 lg-te 5 ja 6 kohaselt politseiprefektuur ning neid väärteoasju arutab maa- või linnakohus.

Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise toimepanemise asjaolud ning otsustatakse süüdlase

karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele. Väärteo

menetlemine, s.o poliitilise välireklaamina mõjuva välireklaami eksponeerimise objektiivse ja

subjektiivse külje hindamine on eranditult politseiprefektuuri ja kohtu pädevuses;

4) olukorras, kus toimub väärteomenetlus, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil alust hinnata osundatud

välireklaami mõju ulatust hääletamistulemustele ning tuleb arvesse võtta kõikide kandidaatide ja

hääletajate õigusi, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks hääletamistulemuse kehtetuks

tunnistamist.

Jaoskonnakomisjonide tegevuse kohta arvas Vabariigi Valimiskomisjon järgmist. Kaebaja vaidlustab

jaoskonnakomisjonide tegevusetust. KOVVS § 22 kohaselt on jaoskonnakomisjoni ülesandeks

korraldada hääletamine, teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas. KOVVS § 14 lõige

10 kohaselt juhindub valimiskomisjoni liige seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest.

Valimiste korralduse sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, millest lähtudes on

Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonid läbi viinud hääletamise. Seda kaebaja ka vaidlustanud pole.

Jaoskonnakomisjoni ülesandeks ei ole valimisolustiku muutuse hindamine. Seetõttu ei ole

jaoskonnakomisjonide tegevus või tegevusetus rikkunud kaebaja õigusi.

5. I. Gräzin palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni

20. oktoobri 2005. a otsus ja Vabariigi Valimiskomisjoni 26. oktoobri 2005. a otsus nr 20.

Kaebus laekus Riigikohtusse 1. novembril 2005.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kaebuses väidetakse, et Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus muutis radikaalselt valimisolustikku ja

sellega seonduv valimiskomisjoni tegevusetus oli õigusvastane. Seda väidet põhjendatakse järgmiselt:

1) Riigikohus rahuldas 14. oktoobri 2005. a otsusega Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas

põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis sätestas

Riigikogu liikme võimaluse kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikokku;

2) Riigikohtu otsusega tekitati olukord, kus Riigikogu liige ei tohi kuuluda kohaliku omavalitsuse

volikokku, küll aga võivad seda mis tahes teise Euroopa Liidu liikmesmaa parlamentide saadikud, kui

nad omavad vastavas vallas või linnas alalist elukohta hiljemalt valimisaasta 1. augustil. Nimetatud

seadus ja Riigikohtu otsus on diskrimineeriva iseloomuga Riigikogu liikmete suhtes ja seega on

rikutud valimiste ühetaolisuse põhimõtet. 14. oktoobrini 2005 oli võimalus, et seda diskrimineerivat

sätet ei rakendata. Nüüd olukord muutus ja Riigikogu liikmed võisid järgneval kolmel päeval kaotada

oluliselt hääli. Seega olid nad asetatud teiste kandidaatidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Riigikohtu 14. oktoobri otsus mitte ainult ei tühistanud põhiseadusega vastuolus olevat seadust, vaid

põhjustas ebaõige arusaama "kahe tooli keelu" põhimõtte õigsusest ja sekkus hääletamise protsessi.

Riigikohus võttis endale funktsiooni, mis talle võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei kuulu;

3) Riigikohtu ülalnimetatud otsus tehti teatavaks pärast seda, kui oli toimunud eelhääletus ja

märkimisväärne osa isikutest oli oma hääle andnud. Kuna kaebuse esitaja oli lubatud

valimispropagandas kasutanud õiguspäraselt enda Riigikogu liikme staatust ja Riigikohtu otsus

muutis radikaalselt õiguslikku otsust hääletamise käigus, pidanuks valimiskomisjon sellele

reageerima ja rakendama kohaseid meetmeid. Kristiine valimisjaoskondade tegevusetus on

mõjutanud oluliselt valimistulemusi ja tuleb seetõttu tunnistada õigusvastaseks. Vabariigi

valimiskomisjonile tuleb teha ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisringkonnas kehtetuks

ja korraldada jaoskonnas kordushääletamine.

Kaebuses väidetakse, et Eesti Keskerakond rikkus agitatsioonikeeldu. Seda väidet põhjendatakse

järgmiselt:

1) vabade valimiste üheks oluliseks sisuks on printsiip, et valijat tohib mõjutada üksnes

valimiskampaania käigus lubatud vahenditega;

2) KOVVS § 61 sätestab, et üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku,

valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või

programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning

muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. Ebaseaduslik agitatsioon on ka

süütegu karistusseadustiku § 168 kohaselt;

3) reklaamiseaduse § 2 sätestab reklaami mõiste, § 3 lg 1 järgi on reklaami põhinõudeks, et üldsuse

tavalise tähelepanu juures peab olema tagatud arusaam, et tegemist on reklaamiga. Paragrahv 3 lg 2

nõuab, et reklaamis peab sisalduma selgelt eristatav teave reklaami avalikustaja kohta ja see teave

peab reklaamis avalduma tekstina või Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu;

4) mahukas valimiskampaania Tallinnas valimispäeval rikub intensiivselt kaebaja õigusi, andes

keelatud kampaania toel eelise Keskerakonna kandidaatidele. Keskerakond on teadlikult korraldanud

KOVVS § 61 nõuete eiramise eesmärgil koostöös AS-iga Tallinna Piimatööstus ja

reklaamiagentuuriga Idea välireklaami kampaania kuni valimispäevani selge eesmärgiga

propageerida Keskerakonda perioodil, mil agitatsioon ja välireklaam olid keelatud. Reklaam polnud

suunatud mitte piimatoodetega seonduvale äritegevusele, vaid valimisotsustuste mõjutamisele;

5) Kristiine valimisjaoskond pidanuks õiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt rakendama kohaseid

meetmeid. Kristiine valimisjaoskondade tegevusetus ja Keskerakonna organiseeritud

agitatsioonikeeldu eirav kampaania on mõjutanud oluliselt valimistulemusi;

6) see, et valimistega seotud süüteomenetlused on politseiprefektuuri pädevuses, pole aluseks jätta

hindamata kaebuses esitatud asjaolud. Süüteomenetlus ei taga kaebaja õiguste kaitset ega mõjuta

õiguserikkumisega saavutatud valimistulemusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 11.

ptk reguleerib valimistega seotud kaebusi ja need tuleb lahendada vastavalt vaidemenetluse nõuetele.

Alusetu on jätta läbi vaatamata kaebuse põhjendused, kui need mõjutasid valimistulemusi.

Kaebuses palutakse asja arutada suulises menetluses, sest agitatsioonikeelu rikkumise tuvastamiseks

on vajalik tõendite hindamine ja tunnistajate ülekuulamine. Kaebaja palub üle kuulata samad

tunnistajad, kelle ülekuulamise taotluse ta esitas vaidemenetluses. Lisaks sellele palub ta üle kuulata

Keskerakonna liikmed Kadri Musta ja Edgar Savisaare, reklaamiagentuuri Idea juhi Mark Eikneri,

AS Kohuke müügijuhi Janek Toigeri ja nõukogu liikme Oliver Kruuda. Viimaste ülekuulamise

taotluse esmakordset esitamist alles Riigikohtus põhjendatakse kaebuses sellega, et vaidemenetluses

oleks vastavate isikute ütluste vastavus tegelikele asjaoludele küsitav, sest alles kohus saab

kriminaalkaristuse hoiatusel reaalselt tagada vande all antavate ütluste kaudu õiguspärase teabe

saamise. Ka oleks äärmiselt lühikesi kohtueelseid kaebetähtaegu arvestades vastavate isikute

menetlusse kaasamine olnud problemaatiline.

7. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuse juurde.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse

vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema

õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib kolleegiumi arvates mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja

õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib

tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud

hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist

võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi

Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas,

vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või

võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

Protokoll, mille jaoskonnakomisjon koostab hääletamistulemuste kohta, on käsitatav komisjoni

otsusena KOVVS § 64 mõttes ja seega vaidlustatav. I. Gräzin ei ole vaidlustanud Kristiine linnaosa

jaoskonnakomisjonide protokolle, millega tehti kindlaks hääletamistulemused.

9. I. Gräzin soovis, et Tallinna Linna Valimiskomisjon:

1) tuvastaks Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetuse õigusvastasuse seoses asjaoluga,

et Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks Riigikogu töökorra

seaduse muutmise seadus, mistõttu muutus radikaalselt valimisolustik;

2) tuvastaks, et Eesti Keskerakonna agitatsioon ja Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide

tegevusetus seoses selle agitatsiooniga olid õigusvastasused;

3) teeks Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused Kristiine

valimisjaoskondades kehtetuks ning korraldada kordushääletamine.

I. Gräzin ei väida, et tema õigusi rikub hääletamistulemuste kindlakstegemine. I. Gräzin väidab, et

tema õigusi rikkus jaoskonnakomisjonide tegevusetus, mis väljendub selles, et jaoskonnakomisjonid

jätsid arvestamata Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsuse mõjud ja seadusele mittevastava

välireklaami. I. Gräzini arvates pidanuksid jaoskonnakomisjonid kas sulgema uksed või pöörduma

valimisprotseduuride peatamiseks kõrgemalseisva valimiskomisjoni poole. Jaoskonnakomisjonid

seda ei teinud. Jaoskonnakomisjonide tegevusetuse tõttu tuleb I. Gräzini arvates tunnistada

hääletamistulemused kehtetuks.

Seega vaidlustab I. Gräzin Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetust ja tegevusetuse

väidetava ebaseaduslikkuse kaudu hääletamistulemusi. Kolleegium on seisukohal, et sel viisil

hääletamistulemuste vaidlustamine ei saa viia sihile järgmistel põhjustel.

10. KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks

hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid.

Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et

valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise

pädevuse omistamine võib kolleegiumi arvates tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel

osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas

kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu

valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev.

Seega pole Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonid, jättes "uksed sulgemata" ja taotlemata valimiste

edasilükkamist, rikkunud valimisseadust.

11. Kolleegium on seisukohal, et hääletamise toimumine valimispäeval ei saanud rikkuda kellegi, s. h

I. Gräzini õigusi.

Kuna Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetus polnud õigusvastane ja ei rikkunud

I. Gräzini õigusi, siis jääb I. Gräzini kaebus rahuldamata.

12. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub kolleegiumil käesolevas asjas vajadus käsitleda

kaebuse väiteid, mis puudutavad Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsuse mõjusid ning väidetavat seost

Eesti Keskerakonna ja väidetava poliitilise välireklaami vahel, samuti kuulata üle tunnistajaid.

13. Siiski peab kolleegium vajalikuks selgitada, et KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami

mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel.

Käesolevaks ajaks on hääletamistulemuste vaidlustamiseks KOVVS § 64 lg-s 2 sätestatud

kolmepäevane tähtaeg möödunud. Kuid õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi

Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb,

et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist

järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast

volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule

protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu

liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5

lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele.

Kolleegium arvab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja

Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud.

14. I. Gräzin esitas ka väite, et seadus, keelates Riigikogu liikmetel samaaegse kuulumise Riigikokku

ja kohaliku omavalitsuse volikokku, kohtleb ebavõrdselt Riigikogu liikmeid ja Euroopa Liidu teiste

liikmesriikide parlamentide liikmeid. Kolleegium on seisukohal, et selline väide oleks asjakohane,

kui vaidlustataks Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teises lauses ettenähtud Riigikogu liikme

volituste peatumist valla- või linnavolikogu liikmena ja volikogu liikmete registreerimist olukorras,

kus kandidaatide hulgas oli peale Riigikogu liikme ka Euroopa Liidu teise liikmesriigi

parlamendiliige. Niisuguse olukorraga aga pole tegemist. Oluline on ka see, et põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe kaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli.

Tõnu Anton, Villu Kõve, Jüri Põld