3-2-1-114-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-114-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ Amaterasu hagi AS-i NG Investeeringud vastu aktsiate

ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramiseks ja 149 648

krooni 38 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2/310/2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i NG Investeeringud kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Amaterasu esitas 23. juulil 2003. a Tallina Linnakohtule hagi AS-i NG Investeeringud vastu,

milles palus määrata talle õiglase hüvitisena kostja poolt ülevõetud AS-i LIVIKO aktsiate eest 30

krooni 30 senti aktsia kohta. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja 143 230 krooni 34 senti,

millest 128 000 krooni täiendava hüvitisena hagejalt ülevõetud aktsiate eest ja 15 230 krooni 34 senti

intressina. Menetluse käigus suurendas hageja nõutavat intressi 21 648 kroonile 30 sendile ning

kogunõuet 149 648 kroonile 38 sendile.

Hagiavalduse kohaselt toimus 13. mail 2002. a AS-i LIVIKO aktsionäride üldkoosolek, kus otsustati,

et kostja kui AS-i LIVIKO põhiaktsionär võtab äriseadustiku (ÄS) § 3631 järgi üle

vähemusaktsionäride aktsiad, kokku 271 546 aktsiat, makstes ülevõetavate aktsiate eest hüvitist 17

krooni 50 senti aktsia kohta. Hageja oli üldkoosoleku toimumise aja seisuga AS-i LIVIKO 10 000

aktsia omanikuna vähemusaktsionär 0,0894% ulatuses. Hageja on määratud hüvitise 175 000 krooni

kätte saanud.

Hageja arvates ei ole makstud hüvitis õiglane ÄS § 3631 lg 1 tähenduses. Kostja koostatud aktsiate

ülevõtmisaruandes on piirdutud väitega, et hüvitise suurus lähtub aktsia raamatupidamislikust

väärtusest ning et hinna määramisel on arvestatud AS-i LIVIKO majandusnäitajaid. Kostja ei

esitanud reaalseid põhjendusi ega metoodikat aktsia õiglase hinna arvutamise kohta.

Ülevõtmisaruandes ei ole väidetud, et tegu oleks õiglase hüvitisega ning hüvitise õiglust ei ole

kontrollinud ka audiitor. Hüvitise arvestamine aktsiate raamatupidamisliku väärtuse järgi on hageja

arvates ÄS § 3631 lg 1 mõttes ebaõiglane. Raamatupidamislik väärtus arvestatakse aktsiaseltsi

omakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Hageja arvates tagab õiglase hüvitise määramise

diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamine, mille järgi AS Lõhmus, Haavel & Viisemann on

arvutanud AS-i LIVIKO aktsia väärtuseks ülevõtmisel 30 krooni 30 senti. Seega on õiglane hüvitis

hagejalt ülevõetud aktsiate eest 303 000 krooni. Hageja palus ÄS § 3638 lg-te 3 ja 5 alusel kostjalt

välja mõista vähem saadud hüvitise 128 000 krooni ning seadusjärgse intressi rahandusministri

14. märtsi 2002. a määruses nr 45 kehtestatud suuruses esialgselt 15 230 krooni 34 senti ja

suurendatud haginõudes 21 648 krooni 38 senti (kokku 149 648 krooni 38 senti).

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja leidis, et hüvitise määramine aktsiate raamatupidamisliku väärtuse järgi (omakapitali väärtus

jagatud aktsiate arvuga) on õige ja õiglane. Raamatupidamine on raamatupidamise seaduse alusel

reguleeritav meetod, mille rakendamist kontrollivad audiitorid. Kehtiv väärtpaberiõigus tunneb kaht

liiki aktsiate väärtuse määramise meetodit: aktsiate eest makstakse kas raamatupidamislikku hinda

või turuhinda. AS-i LIVIKO aktsiate eest hüvitise määramisel valiti kõrgem väärtus, milleks oli

hetkel aktsiate raamatupidamislik väärtus. Kostja ei nõustunud diskonteeritud rahavoogude meetodi

kasutamisega, sest kehtivad õigusaktid seda ei reguleeri. Samuti on see meetod subjektiivne, sest

põhineb võimaliku ja tulevikus tekkiva vara ennustamisel, mitte olemasoleva vara väärtuse

fikseerimisel.

3. Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 2004. a otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata.

Linnakohus leidis, et vähemusaktsionäridele (sh hagejale) maksti aktsiate eest õiglast hüvitist. Kostja

aruandest aktsiate ülevõtmise kohta nähtub, et hüvitise määramisel ühe AS-i LIVIKO aktsia eest on

lähtutud aktsia raamatupidamislikust väärtusest 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate

väljasaatmise päeva. Hinna määramisel on arvestatud AS-i LIVIKO majandusnäitajaid ja AS-i Eesti

Väärtpaberikeskus tehingustatistikat. Ajavahemikus 1. jaanuar 2002. a kuni 5. aprill 2002. a

registreeris AS Eesti Väärtpaberikeskus tehinguid AS-i LIVIKO aktsiatega 99 300 krooni väärtuses

ja nende hinnatasemeks oli 5 krooni kuni 12 krooni aktsia kohta. Ülevõtmisaruannet on kontrollinud

AS-i PricewaterhouseCoopers audiitor Urmas Kaarlep. Audiitor leidis, et hüvitise suurus vastab ÄS

§-s 3632 sätestatule. Seega on kostja hüvitise suurust põhjendanud ja esitanud ka dokumendid selle

kujunemise kohta. Hüvitise määramisel on audiitor õigesti järginud AS-i LIVIKO aktsionäride

üldkoosoleku toimumise ajal, 13. mail 2002. a kehtinud seadust (ÄS § 3634 lg 2), mis ei sätestanud

audiitorile kohustust kontrollida hüvitise suuruse määramise meetodeid.

4. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2004. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

linnakohtu otsuse muutmata.

6. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 (RT III

2005, 3, 27) tühistati ringkonnakohtu otsus ning asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Asja uuel läbivaatamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 11. aprilli 2004. a otsusega linnakohtu

otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus määras õiglaseks hüvitiseks AS-i

NG Investeeringud poolt üle võetud AS-i LIVIKO aktsiate eest 30 krooni 30 senti aktsia kohta.

Samuti mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 149 648 krooni 40 senti täiendavat

hüvitist ja intresse ning 60 560 krooni kohtukulu.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus leidnud kostja määratud hinna olevat õiglase ainuüksi

seetõttu, et selle määramisel järgiti seaduses sätestatud protseduuri, ja jätnud arvestamata hageja

põhjendused selle kohta, et õiglase hinna saab leida vaid diskonteeritud rahavoogude meetodit

kohaldades.

Käesoleval juhul tuleb õiglase hinna määramisel kasutada hageja osundatud diskonteeritud

rahavoogude meetodit, mille järgi on õiglane hind 30 krooni 30 senti aktsia eest. Diskonteeritud

rahavoogude meetod arvestab aktsia hinna määramisel seltsi finantsolukorda aktsiate võõrandamise

hetkel, tulevikuperspektiive, riskitegureid ja ümbritsevat majanduskeskkonda. Seevastu

raamatupidamisväärtus, millest lähtus kostja, ei arvesta firmaväärtust, s.t seltsi positiivset mainet,

tuntud nime, ärisidemeid, klientuuri jt faktoreid, mis omavad aktsionäri osaluse kaotuse hindamisel

olulist tähtsust. Diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine aktsiate hinna määramisel aktsiate

ülevõtmisel on laialdaselt kasutusel nii USA-s kui ka Euroopa riikides. Kuivõrd väikeaktsionäride

aktsiate ülevõtmine kujutab sisuliselt nende omandi sundvõõrandamist, siis tuleb nende suhtes aktsia

hinna määramisel kohaldada diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades leitud parimat tulemust,

s.o praegusel juhul AS Lõhmus, Haavel & Viisemanni arvestatud aktsia hinda 30 krooni 30 senti

aktsia eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palub AS NG Investeeringud tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

9. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud vastuolus Riigikohtu juhistega

põhjendamata konkreetse äriühingu, s.o AS-i LIVIKO, aktsiate ülevõtmise. Riigikohus on samas

asjas andnud juhise, mille kohaselt on kohtu ülesanne võrrelda erinevaid metoodikaid ja hinnata,

milline neist konkreetse äriühingu korral tuleb aluseks võtta. Ringkonnakohtu otsuses ei ole sisuliselt

põhjendatud, miks konkreetse ülevõtmishüvitise puhul tuleb kasutada tuleviku rahavoogude meetodit.

Riigikohus on selgelt sedastanud, et metoodika valikul ei ole ainsaks kriteeriumiks, et see tagaks

vähemusaktsionäridele suurema hüvitise. Ringkonnakohus on jõudnud selle seisukohaga selgelt

vastuolus olevale seisukohale.

Kassaatori arvates on käesoleval juhtumil tegemist erandiga, mil õiglase hüvitise määramise aluseks

on raamatupidamisväärtus. Ülevõtmishüvitise määramise ajal kehtis raamatupidamise seaduse § 18

lg 4, mille kohaselt kajastas aktsiaseltsi omakapitali õiglast väärtust raamatupidamine. Käesoleval

juhul ei ole vaidlust, et diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamisel tehakse aktsia väärtus

kindlaks omakapitali õiglase väärtuse leidmise abil. Ringkonnakohus on jätnud selle normi

kohaldamata ning see on viinud ebaõige lahendini.

Äriühingu väärtuseks ei saa lugeda seda, mida tulevikus saavutatakse enamusaktsionäri kontserni

tegevusvõimaluste, juhtimisvõime vms baasil. Vaadata tuleb seda, kas tegemist on äriühingu

majandusliku väärtusega või enamusaktsionäri kontserni kui terviku majandusliku väärtusega. Asjas

on uurimata kogutud tõendid, mis selgelt kinnitavad, et tulevikus tekkivat kasu, mida asjatundjad

prognoosivad, ei suudeta saavutada mitte äriühingu vaid enamusaktsionäri AS-i NG Investeeringud

kontserni oskusteabe, ärisidemete, innovatsioonivõime, juhtimiskorralduse, finantsvõimsuse jt

faktorite baasil.

Ülevõtmishüvitise määramise ajal ei kehtinud ükski Riigikohtu viidatud diskonteeritud rahavoogude

meetodit tunnustav norm. Hiljuti on USA majanduses olnud mitmeid kahetsusväärseid ja väga

laiaulatuslike tagajärgedega juhtumeid, mis tulenesid varade väärtuse liigsest ülehindamisest.

10. Hageja ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

12. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsusest tuleneb kahe erineva metoodika võrdlus.

Ringkonnakohus on otsuses viidanud nii diskonteeritud rahavoogude meetodile kui ka

raamatupidamislikule meetodile. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on olnud ainult AS-i LIVIKO

aktsiate ülevõtmispakkumise osas õiglase hüvitise leidmine, ei oma tähendust, et ringkonnakohus ei

ole otsuse põhjendavas osas kasutanud selgelt sõnu "AS LIVIKO". Seetõttu on piisav sõna "selts"

kasutamine ringkonnakohtu otsuses. Seltsi all saab käesoleval juhul mõista ainult AS-i

LIVIKO. Ringkonnakohus oleks vaidluse vältimiseks võinud kasutada otsuses ka selgelt konkreetse

äriühingu nimetust, kuid selle nimetuse kasutamata jätmine ei toonud iseenesest kaasa ebaõiget

lahendit.

13. Ringkonnakohus on aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel diskonteeritud rahavoogude

meetodi kasutamist põhjendanud. Ringkonnakohtu otsusest ega tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et

AS-i LIVIKO ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht, mille korral oleks diskonteeritud

rahavoogude meetodi kasutamine ilmselt põhjendamatu ning õigustatum võiks olla

raamatupidamisliku meetodi kasutamine.

14. Riigikohus on sama asja eelneval lahendamisel leidnud, et metoodika valikul ei ole ainsaks

kriteeriumiks, et see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Ringkonnakohus ei ole sellest

juhisest kõrvale kaldunud. Ringkonnakohus on esmalt leidnud, et diskonteeritud rahavoogude meetod

arvestab aktsia hinna määramisel seltsi finantsolukorda aktsiate võõrandamise hetkel,

tulevikuperspektiive, riskitegureid ja ümbritsevat majanduskeskkonda. Seejärel on ringkonnakohus

leidnud, et kuivõrd aktsiate ülevõtmine kujutab endast sisuliselt nende omandi sundvõõrandamist,

tuleb nende suhtes hinna määramisel kohaldada diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades

leitud parimat tulemust. Seega ei ole ainsa kriteeriumina kasutatud suurema hüvitise tagamise

kriteeriumit.

15. Ülejäänud kassatsioonkaebuse väidete osas raamatupidamisseaduse § 18 lg 4 kohaldamise ning

enamusaktsionäri kontserni kohta märgib kolleegium, et Riigikohus on nende osas seisukoha võtnud

oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Riigikohus jääb nende seisukohtade juurde.

V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik