3-3-1-50-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-05

Määruse kuupäev

31. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Stella Zdobnõhi kaebus Audiitorkogu juhatuse otsuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. mai 2005. a

määrus haldusasjas nr 2-3/646/05

Menetluse alus Riigikohtus

Stella Zdobnõhi erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Stella Zdobnõhi erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2005. a määrus haldusasjas nr 3-2359/2004 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. mai 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/646/05.

Lugeda Stella Zdobnõhi kaebus esitatuks tähtaegselt ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitorkogu juhatuse 30. juuli 2004. a protokollilise otsusega peatati audiitor Stella Zdobnõhi

kutsetegevus alates 30. juulist 2004 kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas, milles S. Zdobnõh oli

tunnistatud kahtlustatavaks.

2. 10. augusti 2004. a kirjaga edastas Audiitorkogu juhatus S. Zdobnõhile väljavõtte juhatuse

protokollilisest otsusest kutsetegevuse peatamise kohta. Kiri sisaldas ka vaidlustamisviidet.

Toimikus (tl 35) oleva väljastusteate kohaselt väljastas Eesti Post nimetatud kirja 23. augustil 2004.

3. 10. septembri 2004. a kirjaga nr 180 teatas Audiitorkogu juhatus S. Zdobnõhile, et Audiitorite

kutsekomisjon kooskõlastas Audiitorkogu juhatuse otsuse kutsetegevuse peatamiseks. Nimetatud

tähtkiri on väljastatud 21. septembril 2004 (tl 37).

4. S. Zdobnõh esitas 21. oktoobril 2004 Tallinna halduskohtule kaebuse Audiitorkogu juhatuse

30. juuli 2004. a otsuse tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus võttis 16. novembri 2004. a määrusega kaebus menetlusse. Samas

määruses märkis kohus, et kaebaja peab täiendavalt selgitama, kas kohus on temast õigesti aru saanud

ja esitama täiendavaid tõendeid teatise kättesaamise kohta. Samuti anti vastustajale võimalus anda

oma arvamus kaebuse tähtaegsuse kohta.

Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2004. a määrusega tuvastati, et vastustaja on kohtule esitanud

väljastusteate, millest nähtuvalt sai kaebaja vaidlustatud otsuse kätte 23. augustil 2004. Ümber on

lükatud kaebaja väide, et 21. septembril 2004 sai ta kätte vaid 10. septembri 2004. a kirjaliku teatise

Audiitorkogu juhatuse 30. juuli 2004. a otsuse kohta. Kuna kohus oli esialgu pidanud kaebust

tähtaegselt esitatuks ega palunud esitada taotlust tähtaja ennistamiseks, leiti määruses, et uute

tõendite ilmnemise tõttu tuleb kaebuse esitajale anda selleks võimalus. Samuti palus kohus selgitada,

miks kaebaja ei ole maininud teatisest teadasaamist augustis 2004. Kaebuse esitajale anti selleks 7-

päevane tähtaeg ja lisati hoiatus, et selle võimaluse mittekasutamisel lõpetatakse menetlus HKMS

§ 12 lg 3 alusel.

Kuna S. Zdobnõh ei olnud talle antud tähtaja jooksul kohtule vastanud ega teatanud takistustest

kohtumääruse täitmisel, lõpetas Tallinna Halduskohus 18. jaanuari 2005. a määrusega haldusasja

nr 3-2359/2004 menetluse seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega.

6. Erikaebuses ringkonnakohtule palus S. Zdobnõh halduskohtu määrus tühistada ja saata asi

halduskohtule menetluse jätkamiseks, kuna kaebus on esitatud tähtaegselt. Audiitorkogu juhatuse

otsus jõustub erikaebuse esitaja arvates alles pärast kooskõlastamist Audiitorite kutsekomisjoni poolt.

Audiitorkogu juhatuse otsus kutsetegevuse peatamise kohta ja kutsekomisjoni kooskõlastus on

lahutamatult seotud ja neid tuleb käsitleda ühtse tervikuna.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 16. mai 2005. a määrusega erikaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusakt

jõustub selle teatavakstegemisest või kättetoimetamisest, kui aktis endas pole teisiti ette nähtud.

Audiitori kutsetegevuse peatamine on Audiitorkogu juhatuse pädevuses. Seaduses pole otseselt

sätestatud, milline on kutsekomisjoni kooskõlastuse õiguslik tähendus ja milline on kooskõlastuse

andmata jätmise mõju Audiitorkogu juhatuse otsusele. Seetõttu ei saa pidada seadusest tulenevaks

ilmselgeks järelduseks, et ilma kutsekomisjoni kooskõlastuseta ei omanda Audiitorkogu juhatuse

otsus kehtivust. Vaidlustatud haldusakt jõustus hiljemalt selle teatavakstegemisest kaebuse esitajale

23. augustil 2004 ja kaebus selle akti tühistamiseks esitati hilinenult. Taotlust kaebetähtaja

ennistamiseks ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Erikaebuses Riigikohtule palub S. Zdobnõh tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse esitaja peab kaebust tähtaegselt esitatuks ja

leiab, et seaduse (Audiitortegevuse seaduse § 28 lg 1) mõttest tulenevalt sõltub Audiitorkogu juhatuse

otsuse jõustumine Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastusest. Erikaebuses leitakse veel, et

kooskõlastuse õiguslikku tähendust ja mõju puuudutava selgesõnalise regulatsiooni puudumisel ei saa

kohus jätta probleemi käsitlemata, vaid peab olemasolevat regulatsiooni kohaldama erinevaid

tõlgendusmeetodeid kasutades.

9. Vastuses erikaebusele leiab Audiitorkogu juhatus, et vaidlustatud otsus hakkas kehtima

teatavakstegemisest. Kuna halduskohtumenetluse regulatsioon seob kaebetähtaja akti

teatavakstegemisega, siis algas tähtaeg Audiitorkogu juhatuse 30. juuli 2004. a otsuse

vaidlustamiseks 23. augustist 2004 ja kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kooskõlastus ei oma

tähtsust akti kehtimahakkamise ega kaebetähtaja kulgemise seisukohast. Kaebaja pidanuks

Audiitorkogu juhatuse otsuse vaidlustama ka juba ilma kooskõlastust ära ootamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes on erikaebuse esitaja järjekindlalt pidanud 21. oktoobril

2004 halduskohtule esitatud kaebust tähtaegseks põhjusel, et tema arvates hakkas Audiitorkogu

juhatuse otsus kutsetegevuse peatamise kohta kehtima alles Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastuse

teatavakstegemisest ja sellest ajast hakkas kulgema ka tähtaeg halduskohtusse kaebuse esitamiseks.

11. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 28 lg 1 p 2 näeb ette kutsetegevuse peatamise juhul, kui isik

on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas, mistõttu ta ei saa tegutseda audiitorina.

AudS § 28 lg 1 sätestab, et audiitori kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud

Audiitorkogu juhatuse otsusega. See säte määratleb Audiitorkogu juhatuse pädevuse audiitori

kutsetegevuse peatamise otsustajana. Samast sättest tuleneb Audiitorkogu juhatuse kohustus esitada

juhatuse otsused kooskõlastamiseks Audiitorite kutsekomisjonile ning samas ka kutsekomisjoni

vastav pädevus. Ka AudS § 24 p 4 sätestab, et kutsekomisjon kooskõlastab Audiitorkogu juhatuse

otsuse audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.

Audiitortegevuse seadus ei sätesta täpsemalt, millal ja kuidas peaks kooskõlastamine toimuma. See ei

tulene ka Audiitorkogu põhikirjast.

Asja materjalidest ja varasemast praktikast (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi

2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-05) nähtuvalt esitab Audiitorkogu juhatus otsuse

kutsekomisjonile kooskõlastamiseks mitte otsuse menetlemise käigus enne juhatuse lõplikku otsust,

vaid kooskõlastamiseks esitamine toimub pärast juhatuse otsuse tegemist.

Sellist ajalist järjestust juhatuse otsuste kooskõlastamisel toetab ka rahandusministri 27. jaanuari

2000. a määrusega nr 10 kehtestatud Audiitorite kutsekomisjoni töökorra § 14, mis sätestab, et

Rahandusministeerium teavitab komisjoni esimeest Audiitorkogu juhatuse poolt kooskõlastamiseks

saadetud AudS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel vastu võetud otsustest seitsme tööpäeva jooksul pärast nende

laekumist.

12. Halduskolleegium peab Audiitorkogu juhatuse otsuste tegemise ja kooskõlastamise sellist ajalist

järjestust ebaõigeks. AudS § 28 lg 1 ja AudS § 24 p 4 sõnastusest ei saa järeldada, et kooskõlastus

peaks järgnema juhatuse otsusele. Seadusega on audiitorite kutsetegevuse peatamise otsustamine

antud Audiitorkogu juhatuse pädevusse, kes teeb õiguslikult siduva otsustuse. Kooskõlastamise

otsustamine peaks olema üks menetlustoiming, mis eelneb juhatuse otsuse tegemisele.

Riigikohtu varasemas praktikas (halduskolleegiumi 10. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-

05, RT III 2005, 10, 92 ja 10. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-03, RT III 2003, 22, 213) on

väljendatud seisukohta, et kooskõlastuse andmine ei saa olla pelgalt konstateering, vaid pädeva

organi uurimispõhimõttel rajanev ja haldusmenetluse põhimõtteid järgides langetatud otsustus. Nagu

kolleegium märkis ka haldusasjas nr 3-3-1-2-05, ei tulene AudS § 28 lg-st 1, et kutsekomisjon peaks

igal juhul kooskõlastama kõik Audiitorkogu juhatuse otsused, mis talle kooskõlastamiseks esitatakse.

Kooskõlastuse andmata jätmine viiks senise praktika korral aga olukorrani, kus Audiitorkogu juhatus

peaks hakkama oma varasemat, seadusest tuleneva pädevuse piires tehtud otsust taas läbi vaatama.

Sellega kaasneks ebaselge olukord juhatuse otsuse kehtimahakkamise osas. Sarnane olukord on

põhjustanud ka vaidluse kaebuse tähtaegsuse üle käesolevas haldusasjas.

13. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas Audiitorkogu juhatus 30. juulil 2004 kutsetegevuse

peatamise alates 30. juulist 2004 ja teavitas oma otsusest selle adressaati 10. augusti 2004. a kirjaga,

mille kättesaamine 23. augustil 2004 on tuvastatud. Seejärel kooskõlastas juhatuse otsuse Audiitorite

kutsekomisjon. Audiitorkogu juhatus teavitas 10. septembri 2004. a kirjaga audiitorit juhatuse otsuse

kooskõlastamisest. Asjas on tuvastatud selle kirja kättesaamine 21. septembril 2004.

14. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et seaduses pole sätestatud, milline on kutsekomisjoni

kooskõlastuse õiguslik tähendus ja milline on kooskõlastuse andmata jätmise mõju Audiitorkogu

juhatuse otsusele. Ringkonnakohus on ka leidnud, et seetõttu ei saa pidada seadusest tulenevaks

ilmselgeks järelduseks, et ilma kutsekomisjoni kooskõlastuseta ei omanda Audiitorkogu juhatuse

otsus kehtivust.

Kolleegium leiab, et eelkirjeldatud olukorras ei saanud kaebuse esitajal Audiitorkogu juhatuse otsuse

kättesaamisel tekkida kindlat arusaama, kas on olemas kehtiv otsus tema kutsetegevuse peatamiseks

või mitte, kuna puudus seaduses ettenähtud kooskõlastus. Märkida tuleb ka seda, et Audiitorkogu

juhatuse otsuse kooskõlastamist käsitlev normistik ei näe ette tähtaega, mille jooksul kutsekomisjon

peaks juhatuse otsuse kooskõlastamise otsustama. Seega tuleb käesoleval juhul pidada erandlikult

põhjendatuks kaebuse esitaja lähtumist halduskohtusse pöördumisel Audiitorkogu juhatuse otsuse

kooskõlastamise teatavakstegemisest.

15. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebus käesolevas haldusasjas on esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud

30-päevase tähtaja jooksul juhatuse otsuse kooskõlastamise teatavakstegemisest. S. Zdobnõhi

21. oktoobril 2004 esitatud kaebus tuleb seetõttu lugeda tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohtu ja

halduskohtu määrused tuleb tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann