3-1-1-107-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-107-05

Otsuse kuupäev

28. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

T. U. väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuni 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4/9-74/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. U. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Lillo, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2005. a

Istungil osalenud isikud

T. U. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Lillo

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 13. juuni 2005. a kohtuotsus T. U. väärteoasjas muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. U.-d karistati 1. aprillil 2005. a Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse

(LS) § 7422 lg 2 järgi 30 trahviühiku (1800 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis

mootorsõidukit kiirusega 77 +/-5 km/h alas, kus lubatud suurimaks kiiruseks oli 50 km/h. Ühtlasi võeti T. U.-

lt ära juhiluba ja talle anti ajutine juhiluba.

2. T. U. esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, paludes otsuse tühistada ja menetluse

lõpetada. Ühtlasi taotles ta juhiloa äravõtmise ja selle ajutise juhiloaga asendamise ebaseaduslikuks

tunnistamist.

Kaebuse esitaja väitis, et ei sõitnud kiirmenetluse otsuses märgitud kiirusega ning leidis, et kiiruse mõõtmisel

ei olnud mõõtetulemus Mõõteseaduse § 5 nõuete kohaselt jälgitav.

Kiirmenetluse otsus oli ebaseaduslik ka juhiloa äravõtmise osas. Kuigi selles otsuses ei viidatud juhiloa

äravõtmise alusele, oli selleks eeldatavasti LS § 411 lg 1. See säte on aga Põhiseadusega vastuolus, kuna

näeb ette juhtimisõiguse piiramise enne, kui isiku suhtes on tehtud otsus juhtimisõiguse peatamise kohta.

Juhtimisõiguse piiramine seisneb selles, et väljastatav ajutine juhiluba kehtib üksnes Eesti territooriumil. T.

U.-l oli planeeritud välisreis alates 9. aprillist 2005. a. Kuna kaebuse esitajal ei ole võimalik väljaspool Eestit

autot juhtida, tähendab selline piirang tema jaoks täiendavaid kulutusi.

Lisaks leiti kaebuses, et juhiloa eelnevaks äravõtmiseks puudus põhjendus, kuna T. U. on nõus loovutama

juhiloa pärast vastava otsuse tegemist. Samuti märkis kaebuse esitaja, et aega, mil juhtimisõigus ajutise

juhiloa näol on piiratud, ei arvestata maha ajast, milleks hiljem võidakse tema juhtimisõigus peatada. Seega

tekib olukord, kus lisaks rahatrahvile ja juhtimisõiguse peatamisele kannab ta veel ka kolmandat karistust -

piiratud juhtimisõigust, ning seda ajal, mil juhtimisõiguse peatamist ei ole veel otsustatud.

3. Harju Maakohtu 13. juuni 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohus leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusõigust ning kohtuväline menetleja on

tuvastanud vajalikud asjaolud. Menetlusaluse isiku arvamus, et ta ei ületanud kiirust kiirmenetluse otsuses

märgitud ulatuses, on subjektiivne. Kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt näidati talle mõõtevahendi näitu.

Kohus leidis, et T. U. võis panna rikkumise toime ettevaatamatusest. Ühtlasi tõdes kohus, et juhiloa

äravõtmine ja asendamine ajutise juhiloaga on seadusega kooskõlas, sest see on LS § 411 lg-s 1 ette nähtud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek

Lillo, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada väärteomenetlus

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Lisaks taotletakse juhiloa

äravõtmise ja selle ajutise juhiloaga asendamise õigusvastaseks tunnistamist.

Kassaator leiab, et juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljastamist saab vaidlustada kiirmenetluse otsuse

peale esitatavas kaebuses. Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuse kohaselt asjas

3-3-1-29-04 on juhilubade äravõtmine vaidlustatav väärteomenetluses enne väärteoasjas otsuse tegemist

VTMS § 76-80 sätestatud korras. Üldkogu taoline seisukoht ei välista kassaatori hinnangul toimingu

vaidlustamise võimalust ka väärteomenetluse otsuse peale esitatavas kaebuses. Antud juhul ei olnudki

võimalik esitada kaebust VTMS § 76 lg 1 alusel, sest juhiloa äravõtmine toimus samaaegselt väärteoasjas

otsuse tegemisega.

Ühtlasi nendib kassaator, et ka Harju Maakohus ei ole välistanud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada

kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljastamist. Harju

Maakohus ei ole aga sisuliselt kontrollinud juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise seaduslikkust,

piirdudes üksnes tõdemusega, et vastav toiming on seaduses ette nähtud. Põhiseaduse § 15 lg 1 teise lause

kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti

või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Nii kaebuses kui kohtuistungil esitatud väidetele, et

LS § 411 lg 1 on vastuolus Põhiseadusega, kohus aga vastanud ei ole.

Kuna kohus ei ole esitanud T. U. väidetele vastuseks ühtegi argumenti ega selgitanud, miks ta leiab, et

LS § 411 lg 1 ei ole Põhiseadusega vastuolus, on kohtuotsus motiveerimata, mis kujutab endast

VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.

Kassaator põhjendab LS § 411 lg 1 vastuolu Põhiseadusega järgnevalt. Liiklusseaduse § 411 lg 1 alusel

juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa andmine piirab juhtimisõigust, kuna ajutine juhiluba kehtib üksnes Eesti

Vabariigi territooriumil ja seda vaid 30 päeva, mille järel tuleb juhiluba pikendada. Juhtimisõiguse

piiramisega piiratakse omakorda Põhiseaduse §-s 34 sätestatud liikumisvabadust. Põhiseaduse § 34 sätestab,

et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. See säte ei hõlma ainult

õigust liikuda vabalt Eesti Vabariigi territooriumil, vaid ka väljaspool Eestit. Nimetatud õigust võib seaduses

sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks,

alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Antud juhul

on tegemist küll menetlust tagava abinõuga, kuid seda mitte kriminaal- vaid väärteomenetluses. Seega on

LS § 411 lg 1 läinud kaugemale kui seda lubab Põhiseaduse § 34.

Lisaks eeltoodule piiratakse juhiloa äravõtmise ja selle asemel ajutise juhiloa andmisega isiku õigust vabalt

valida endale töökohta ja tegeleda ettevõtlusega (Põhiseaduse § 29 lg 1 ja § 31). T. U. peab töökohustuste

tõttu viibima tihti Soomes ja Lätis. Kuna ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis, peab ta

väliskomandeeringuteks palkama autojuhi.

Samuti on LS § 411 lg 1 vastuolus Põhiseaduse §-dega 12 ja 14, kuna seaduses ei ole sätestatud, kuidas

võetakse hilisemal karistamisel arvesse varasemat juhtimisõiguse piiramist. Ning kui isik vaidlustab

karistamisotsuse, pikeneb ka periood, mil isik saab kasutada üksnes ajutist juhiluba. Nii pannakse isikud, kes

kasutavad Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda kohtusse, halvemasse olukorda võrreldes

nendega, kes seda ei tee.

5. Riigikohtu istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis väljendatud seisukohti ja taotlusi ning

palus kassatsiooni rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu üldkogu märkis 25. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-04 (RT III 2004, 28, 299), et

juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljaandmine on vaidlustatavad VTMS §-des 76-80 sätestatud korras

ning et see menetlus tagab lähtuvalt lühikestest menetlustähtaegadest ja kohtuvälise menetleja juhi või kohtu

pädevusest lahendi tegemisel puudutatud isiku õiguste kiire ja piisava kaitse.

Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine on

vaidlustatavad väärteomenetluses ka kiirmenetluse otsuse peale esitatava kaebusega. Seda põhjusel, et

kiirmenetluses tehakse otsus juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljaandmise kohta sisuliselt samaaegselt

otsusega väärteoasjas. Sellest tulenevalt puudub isikul võimalus juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa

väljastamise vaidlustamiseks VTMS §-des 76-80 ettenähtud korras enne kohtuvälise menetleja poolt

kiirmenetluse otsuse tegemist. Viimatinimetatud asjaolu ei saa aga jätta menetlusalust isikut tõhusa kaitseta.

7. Liiklusseaduse § 411 lg 1 kuni 1. oktoobrini 2005. a kehtinud redaktsiooni kohaselt võeti isikult väärteo

toimepanemise korral, mille eest vastavalt Liiklusseaduse §-le 413 oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine,

viivitamatult ära juhiluba ja anti äravõetud juhiloa asemel sõiduki juhtimise ajutine luba. Riigikohtu üldkogu

on eespoolviidatud otsuses märkinud, et selline juhiloa äravõtmine teenis juhtimisõiguse peatamise tagamise

eesmärki.

Kaebuses Harju Maakohtule leidis menetlusalune isik, et juhiloa äravõtmine ja selle asendamine ajutise

juhiloaga oli vastuolus Põhiseadusega. Maakohus sellist vastuolu ei tuvastanud - kohus ei jätnud LS § 411 lg-

t 1 asja lahendamisel kohaldamata. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohus ei ole oma

otsust selles osas piisavalt põhistanud.

8. Samas ei saa kriminaalkolleegium nõustuda kassaatori väitega selle kohta, et juhiloa äravõtmise ja ajutise

juhiloa väljastamisega rikuti menetlusaluse isiku Põhiseaduse §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda. Kuigi

juhtimisõiguse piiramine kujutab endast liikumisvabaduse riivet ja liikumisvabadust võib piirata üksnes

Põhiseaduse § 34 teises lauses nimetatud juhtudel (sellele seisukohale on asunud Riigikohtu üldkogu 27.

juuni 2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-05, RT III 2005, 24, 248, punkt 56), ei ole juhtimisõiguse piiramine

väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi kõnealuse sätte kaitsealas. Põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes

viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. See säte keelab Eesti Vabariigi

territooriumil seaduslikult viibivate isikute liikumisvabaduse alusetu piiramise ega laiene Eestist väljapoole -

Eesti Vabariik ei saa tagada isikute õigust liikuda vabalt väljaspool oma territooriumi.

Isiku õigus liikuda Eestist välja on samuti põhiõigusena tagatud - tal on õigus Eestist lahkuda (Põhiseaduse §

35). See, et isik ei või väljaspool Eestit autot juhtida, ei kujuta endast aga takistust riigist lahkumiseks ning

seetõttu ei ole õigus liikuda väljaspool Eestit valitud sihtkohta autot juhtides nimetatud põhiõiguse kaitsealas.

Järelikult pole ka piirang, mille kohaselt ajutise juhiloaga ei saa tõendada juhtimisõigust väljaspool eesti

Vabariigi territooriumi, selle põhiõiguse kaitsealas.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et juhtimise keeld väljaspool Eesti Vabariiki võib riivata isiku

õigust valida tegevusala või elukutset nagu ka õigust tegeleda ettevõtlusega - juhul, kui tal on vaja tõepoolest

liikuda palju välisriikides, tuleb tal leida liikumiseks muid võimalusi peale auto juhtimise. Käesolevas asjas

puuduvad aga peale kassaatori väite, et T. U.-l tuleb töökohustuste tõttu viibida sageli Soomes ja Lätis,

igasugused andmed selle kohta, et T. U. tegeleks ettevõtlusega või et tal oleks takistatud tegevusala või

elukutse valik.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub kõnealusel juhul samuti alus väärteomenetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kriminaalkolleegium on varem korduvalt nentinud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2003. a otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-146-03, RT III 2004, 1, 5 ja 10. märtsi 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-7-05, RT III 2005, 10,

96), et Väärteomenetluse seadustik ei anna otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kriteeriume, kuid

lähtuda tuleb Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust. Menetluse võib seega lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Olukorras, kus isik, keda on kiiruse ületamise eest korduvalt karistatud, ületab kiirust enam kui 20 km/h ning

tuvastatud ei ole mingisuguseid vabandavaid asjaolusid, ei saa rääkida vähesest süüst. Kuna kiiruse sellise

ületamise puhul on tegemist levinud liiklusalase õiguserikkumisega, ei saa ka viidata avaliku menetlushuvi

puudumisele.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

13. juuni 2005. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher