3-2-1-101-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-101-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Erika Saali hagi Pärnu linna vastu kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/355/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus

muutmata ja Pärnu linna kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erika Saal esitas 29. aprillil 2004. a hagi Pärnu linna vastu, paludes võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1043 ja § 1053 lg 2 alusel välja mõista 80 000 krooni alaealise Xxxx Xxx (Xxxx) poolt tekitatud

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võeti Pärnu Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsusega

30. augustil 1986. a sündinud X. Xxx vanematelt ära vanema õigused ja laps anti Pärnu linna

eestkoste alla.

10. jaanuaril 2004. a võttis alkoholijoobes alaealine X. Xxxx omavoliliselt Paikuse alevikus Tehnika

13 territooriumil asuvast angaarist hagejale kuuluva sõiduauto Honda Civic (riikliku registrimärgiga

059 MBR), põhjustas liiklusõnnetuse ja jättis sõiduauto avariilisena maha. Lääne Politseiprefektuuri

Pärnu politseiosakonna määrustega tunnistati kriminaalasjas nr 04267000104 hageja kannatanuks ja

kostja tsiviilkostjaks. 14. jaanuaril 2004. a esitati X. Xxxxx süüdistus karistusseadustiku § 215 lg 1

järgi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 10. märtsi 2004. a määrusega kriminaalasi lõpetati ja sellest

teatati Pärnu alaealiste komisjonile alaealisele seaduses ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks.

Kuna X. Xxxx on hagejale õigusvastaselt tekitanud 80 000 krooni suuruse kahju ning tema süü on

tuvastatud kriminaalasjas, samuti arvestades asjaolu, et alaealise isiku eestkostja vastutab alaealise

tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tuleb Pärnu linnal eestkostjana hüvitada hagejale tekkinud

kahju.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et Pärnu linn ei ole õige kostja ega kanna VÕS § 1053 lg 2

alusel vastutust X. Xxx tekitatud kahju eest. Asjaolu, et eestkosteasutus täidab kuni eestkostja

määramiseni eestkostja ülesandeid, ei tekita eestkosteasutusel seadusliku esindaja volitusi. Eestkostet

kui seaduslikku esindust võib määrata ainult kohus.

Kostja on teinud kõik endast oleneva X. Xxx elu korraldamisel. Kuna 7. jaanuaril 2004. a sõlmisid

Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus ja Pärnu Maavalitsus X. Xxx täieliku riikliku

ülalpidamise lepingu, mille alusel Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus oleks pidanud teostama muu

hulgas ka järelevalvet X. Xxx üle, vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 1053 lg 3 järgi Pärnu Orvuna

Kasvanute Ühendus, kelle järelevalve all X. Xxxx kahju tekitamise ajal oli.

Samuti vastutab VÕS § 1052 järgi ka X. Xxxx ise enda tekitatud kahju eest. Kostjale kahju tekitamise

eest vastutuse panemine oleks ebaõiglane, kuna ta ei oleks saanud kahju ärahoidmiseks midagi ette

võtta.

Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, siis tuleb hüvitist VÕS § 140 alusel vähendada. Hageja ei

ole kahju suurust tõendanud.

3. Pärnu Maakohus jättis 30. novembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 17-aastane X. Xxxx tekitas õigusvastase teoga

hagejale kahju. Vaieldakse selle üle, kas kostja peab eestkostjana tekitatud kahju VÕS § 1053 lg 2

järgi hüvitama.

Maakohus leidis, et kostja täidab perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 5 järgi kuni eestkostja

määramiseni eestkostja ülesandeid ega ole kohtu poolt määratud alaealise eestkostjaks. PKS § 95 lg 1

järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kuni eestkostja määramiseni täidab PKS

§ 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. PKS § 93 lg 3 järgi eestkosteasutus üksnes

korraldab eestkostet. Kuna eestkosteasutus ei ole võrdsustatav eestkostjaga, ei ole tema suhtes

kohaldatav VÕS § 1053 lg 2.

Juhul, kui avaliku võimu kandja rikub alaealise üle järelevalve teostamise kohustust, võib olla alust

kohaldada riigivastutust vastavalt riigivastutuse seadusele.

Käesoleval juhul vastutab ka X. Xxxx ise enda tekitatud kahju eest vastavalt VÕS §-le 1052.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Pärnu linnal õigus pöörduda kohtusse ettepanekuga määrata

X. Xxxxx eestkostja, kuid seda ei tehtud. Täieliku riikliku ülalpidamise leping ei tõenda muud, kui

seda, et X. Xxxxx leiti elupaik ja ta kindlustati toiduga. Leping ei asenda ka eestkostet. Eestkostja

saab määrata ainult kohus. Kohus tõlgendas vääralt PKS § 95.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. märtsi 2005. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80 000 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et VÕS § 1052 lg 1 järgi vastutab 14!18-aastane isik enda tekitatud kahju

eest ise. VÕS § 1053 lg 2 sätestab lisaks 14!18-aastase isiku vastutusele tema vanemate või

eestkostja vastutuse, sõltumata nende süüst, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab

mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Nimetatud sätte kohaselt vanemate ja eestkostja

süüd eeldatakse.

PKS § 92 lg 1 järgi on eestkoste sisuks lapse kasvatamine, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide

kaitse. Vastavalt PKS § 97 lg-tele 1 ja 2 on eestkostja lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud

hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kuni eestkostja määramiseni on PKS § 95 lg 5

järgi samad kohustused eestkosteasutusel, kes on ka lapse seaduslik esindaja. Eeltoodust järeldub, et

eestkosteasutus kannab seaduses sätestatud juhtudel vastutust nagu PKS § 95 lg 1 alusel kohtu

määratud eestkostja. Seega on VÕS § 1053 lg 2 käesolevas asjas kohaldatav.

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks teda VÕS § 1053 lg 2 järgi kahju hüvitamise

kohustusest. Asjaolu, et kostja oli kindlustanud X. Xxx hooldamise ja ülalpidamise, ei tähenda

iseenesest seda, et ta oli teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Kostjat ei vabasta kahju hüvitamise kohustusest ka asjaolu, et mõned päevad enne kahju tekitamist

sõlmis ta lepingu Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendusega.

Kui kostja leiab, et ka Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus vastutab VÕS § 1053 lg 3 järgi tekitatud

kahju eest kui isik, kes kohustus lepinguga X. Xxx üle järelevalvet teostama, on tal võimalik esitada

ühenduse vastu vastav nõue. Sama kehtib X. Xxx suhtes, kes vastutab ka ise enda tekitatud kahju

eest. VÕS § 1050 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja

süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute

omavahelises suhtes, kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt

seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst.

Hageja on OÜ Catwees teatise ja avariiremondi eelkalkulatsiooniga tõendanud tekitatud kahju

suuruse 80 000 krooni. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 järgi ei ole alust. Kostja

põhjendused, mille kohaselt on ebamõistlik eeldada, et kohalik omavalitsus, olles teinud kõik

võimaliku alaealise elu korraldamisel, peab hüvitama alaealise tekitatud kahju, kuna see tekitaks

alaealistes karistamatuse tunde ning oleks ebaõiglane avalikkuse suhtes, ei võimalda iseenesest teha

järeldust, et X. Xxx tekitatud kahju hüvitamine täies ulatuses oleks Pärnu linna suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja poolt hagejale kahju hüvitamine ei

tähenda, et sellega lõppeks X. Xxx vastutus enda tekitatud kahju hüvitamise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Pärnu linn esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, millega palus

apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1053 lg-

d 2 ja 4 ning PKS § 95 lg-t 5. Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab

PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus, eestkostjaks saab olla vaid füüsiline isik ning eestkosteasutusel

ei ole võimalik osaleda lapse kasvatamises ja teostada lapse üle järelevalvet sarnaselt füüsilise

isikuga.

Võimalik, et eestkosteasutuse kui avaliku võimu kandja võimaliku vastutuse hindamisel võib olla

alust kohaldada riigivastutust.

Kui eeldada, et eestkosteasutus on võrdsustatav eestkostjaga, on ringkonnakohus kohaldanud vääralt

VÕS § 1053 lg-t 2, sest kostja on teinud omalt poolt kõik, et ära hoida võimalikku kahju tekitamist.

Vastutusest vabastamise alusena tuleb arvestada sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg-s 2 toodud

ülesannete täitmist eestkosteasutuse poolt, mille kohaselt on valla- või linnavalituse ülesandeks lapse

perekonnast eraldamise korral korraldada lapse edasine elukoht, hooldamine ja kasvatamine. Kostja

on need ülesanded täitnud ja teinud kõik endast oleneva X. Xxx elu korraldamisel.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et eestkostja poolt kahju hüvitamisega ei lõpe X. Xxx vastutus

enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 4 alusel on välistatud tagasinõue alaealise vastu.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostja esiletoodud asjaolud kostja vastutusest

vabastamise aluseks, ja põhjendanud ebapiisavalt VÕS § 140 kohaldamata jätmist, rikkudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg-s 1 sätestatut. Samuti on ringkonnakohus rikkunud

TsMS § 231 lg-t 4 ja jätnud analüüsimata kostja väited kahju suuruse osas.

8. Hageja kassatsioonkaebuse väidetega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata, kuna

ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse normi ega kohaldanud vääralt

materiaalõiguse normi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et X. Xxxx tekitas hagejale kuriteoga kahju, et ta oli kuriteo

toimepanemise ajal alaealine ning et tema vanematelt on vanema õigused ära võetud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas Pärnu linn sotsiaaltalituse kaudu vastutab X. Xxx tekitatud kahju eest

eestkostjana VÕS § 1053 lg 2 järgi.

11. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 1052 lg-s 1 sätestatust järeldub, et 14!18-aastane

isik vastutab reeglina enda tekitatud kahju eest ise. Lisaks vastutavad 14!18-aastase isiku tekitatud

kahju eest VÕS § 1053 lg 2 järgi, sõltumata oma süüst, ka tema vanemad või eestkostja, kui nad ei

tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

12. Eeltoodust tulenevalt on asja lahendamisel vajalik esmalt selgitada, kas kohaliku omavalitsuse

üksus on eestkostja VÕS § 1053 lg 2 mõttes.

13. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus eestkoste vallas tuleneb eelkõige sotsiaalhoolekande

seadusest (SHS). Laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna

kujundamiseks korraldab SHS § 24 lg 1 p 4 järgi lapse eestkostet valla- või linnavalitsus. Lastekaitse

seaduse § 63 lg 1 järgi on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja

hooldusorganiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus. Seega on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus

eestkosteorganiks ehk eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet. Eestkosteasutuse eestkostet

korraldav funktsioon on sätestatud ka PKS §-s 93, mille 3. lõike kohaselt korraldab eestkostet

eestkosteasutus. Eestkoste seadmise otsustab kohus sama paragrahvi 1. lõike järgi mh

eestkosteasutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eestkoste seadmise otsustamiseks

vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus.

14. Lisaks eestkosteasutuse kohustusele korraldada eestkostet sätestab perekonnaseadus ka

eestkosteasutuse kohustuse teostada eestkostet. PKS § 95 lg 5 järgi täidab kuni eestkostja

määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. PKS § 98 lg 1 järgi on eestkostja eestkostetava

seaduslik esindaja ja eestkoste sisuks on PKS § 92 lg 1 järgi lapse kasvatamine ja tema isiklike ning

varaliste õiguste ja huvide kaitse. Iseenesest on õige kassaatori väide, et eestkosteasutust ei saa

võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus, eestkostjaks saab

PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik ning eestkosteasutusel ei ole võimalik osaleda

lapse kasvatamises ja teostada lapse üle järelevalvet sarnaselt füüsilise isikuga. Nimetatud väited ei

anna aga alust eirata PSK § 95 lg-s 5 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab olema tagatud

eestkoste ka vanemateta lapsele, kellele ei ole eestkostjat määratud. Kuna eestkoste seadmise (PKS

§ 93 lg 1) ja eestkostja määramise (PKS § 93 lg 2) korraldab eestkosteasutus, siis sõltub lapsele

eestkostja määramine suuresti eestkosteasutuse tegevusest. Kuid eestkosteasutusel on võimalik, mitte

ainult eestkostja määramisega, vaid ka eduka eestkoste korraldamisega teha kõik, mida saab

mõistlikult eestkosteasutuselt oodata, et ära hoida kahju tekkimist.

15. Eestkostja ja eestkosteasutuse vastutust eestkostetava tekitatud kahju eest perekonnaseadus ei

reguleeri. Kuigi VÕS § 1053 lg-s 2 ei ole märgitud, et 14!18-aastase isiku tekitatud kahju eest

vastutab ka eestkosteasutus, leiab kolleegium, et nimetatud säte on teatud juhtudel kohaldatav ka

eestkosteasutuse suhtes. On õige, et eestkosteasutus ei ole võrdsustatav eestkostjaga, kuna

eestkosteasutusel on eelnevalt märgitu kohaselt eelkõige kohustus korraldada eestkostet. Samas

täidab eestkosteasutus PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid vanemateta lapse suhtes, kellele

eestkostjat määratud ei ole. Seega juhul, kui kahju tekitab 14!18-aastane vanemateta laps, kellele

eestkostjat määratud ei ole, vastutab alaealisele lisaks kahju tekitamise eest VÕS § 1053 lg 2 alusel

ka eestkosteasutus, s.o kohalik omavalitsus oma sotsiaaltalituse kaudu. Kui vanemateta lapsele on

määratud eestkostja, siis eestkosteasutus lapse tekitatud kahju eest ei vastuta.

16. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kostja täidab PKS § 95 lg 5 alusel

eestkostja ülesandeid, mistõttu tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada VÕS § 1053 lg-t 2.

17. Kuna hageja on käsitatav eestkostjana VÕS § 1053 lg 2 mõttes, tuleb selgitada ka seda, kas kostja

vabaneb vastutusest, kuna on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

18. Tulenevalt SHS § 24 lg 1 p-st 4 ja PKS § 93 lg-st 3 peab valla- või linnavalitsus korraldama

lapsele eestkoste seadmise. Lisaks peab SHS § 25 lg 2 järgi valla- või linnavalitsus korraldama

kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise. Seega on

vanemateta laste osas eestkosteasutuse kohustuseks nii lapse eestkoste kui ka füüsilise hoolduse

korraldamine.

19. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et X. Xxxxx eestkostjat määratud ei ole. Kostja ja Pärnu

Orvuna Kasvanute Ühendus olid 7. jaanuaril 2004. a sõlminud lepingu nr 6/1 p 2.1 (tl 19), mille järgi

kindlustas kostja X. Xxx hooldamise Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse noortekodus.

Ringkonnakohus on hoolduslepingut hinnates leidnud, et mõned päevad enne kahju tekitamist

hoolduslepingu sõlmimisega ei ole kostja teinud kõike endast olenevat X. Xxxxx eestkoste

korraldamisel, et ära hoida kahju tekitamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus asunud

põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks teda VÕS § 1053 lg 2

järgi kahju hüvitamise kohustusest.

20. Kostja vastutab PKS § 95 lg 5 ja VÕS § 1053 lg 2 järgi X. Xxx poolt tekitatud kahju eest

eestkostja ülesandeid täites eraõigusliku suhte alusel. Ekslik on kostja väide, et VÕS § 1053 lg 4 järgi

ei ole tal kannatanule kahju hüvitamise korral kahju õigusvastaselt tekitanud alaealise suhtes

tagasinõudeõigust. Vaidlust ei ole selle üle, et kahju tekitas üle 14-aastane alaealine.

21. Vastavalt VÕS § 1052 lg-le 1 ei vastuta alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Kuid VÕS

§ 1052 lg 3 loetleb millisel juhul vastutab ka alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Kui VÕS

§ 1052 lg 3 järgi vastutab ka alla 14-aastane laps ise, siis sellisel juhul tuleb kohaldada lapse ja

vanemate, eestkostja ja isiku, kes lepinguga kohustus alaealise üle järelevalvet teostama,

omavahelises suhtes VÕS § 1053 lg-t 4. Kuna kahju põhjustas üle 14-aastane alaealine, siis VÕS

§ 1053 lg-s 4 sätestatud piirang eestkostja ja lapse omavahelisele suhtele ei kohaldu.

22. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele apellatsioonikohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta,

märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse norme ja on

põhjendatult leidnud, et hüvitise vähendamiseks VÕS § 140 järgi ei ole alust. Samuti on kohus

hinnanud kõiki tõendeid kahju suuruse osas ja põhjendanud, miks ei ole kostja väited arvestatavad.

A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa