3-2-1-104-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-104-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu

Kohtuasi

Eevi Michelsoni hagi Ago Kõlvese, Margit Hani, Mart

Siilivase, Kairi Kõlvese, Tatjana Vesselova, Nadeþda Oltsveli

ja Uno Paimi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja

jagamiseks reaalosadeks ning Ago Kõlvese, Margit Hani,

Mart Siilivase, Kairi Kõlvese, Tatjana Vesselova ja Nadeþda

Oltsveli vastuhagi kinnistusraamatu registriosa nr 1200 teises

jaos olevate kannete 8a kuni 8g ebaõigeteks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2-56/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margit Hani, Mart Siilivase, Kairi Kõlvese ja Tatjana Vesselova

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2005. a

Istungil osalenud isikud

Mart Siilivase, Margit Hani ja Kairi Kõlvese lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margo Lemetti. Eevi Michelson ja tema

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Resolutsioon

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

3. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta rahuldamata Uno Paimi taotlus hagi tagamise

tühistamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. Michelson esitas Tartu maakohtule hagi Ago Kõlvese, Margit Hani, Mart Siilivase, Kairi

Kõlvese, Tatjana Vesselova, Nadeþda Oltsveli ja Uno Paimi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks reaalosadeks.

Hagivalduse kohaselt ostis hageja kostjalt U. Paimilt 4. aprillil 2000. a Tartu linnas asuva 604/1000

suuruse mõttelise osa kinnistust nimetusega Xxxxxxx x, x, registriosa nr 1200, katastritunnusega

79506:004:0005 (edaspidi kinnistu). Kinnistu suuruseks on 1857 m2. Kinnistul asuvad kinnistu

oluliseks osaks olevad elamud Xxxxxxx x ja Xxxxxxx x. Hageja kasutusse tuli müügilepingu

kohaselt kinnistu oluliseks osaks olev elamu aadressiga Xxxxxxx tn x. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76

lg 1, § 77 lg 2 ja § 78 alusel tuleks eraldada hageja ja kostjate kaasomandis olevast kinnistust

reaalosana hagejale kuuluv 604/1000, s.o 1121,6 m2 suurune osa, kinnitada selle piirid vastavalt

hageja esitatud ja AS-i Kobras koostatud projektplaanile ning lõpetada hageja ja kostjate kaasomand

sellisel viisil, et jätta hageja ainuomandisse projektplaanil märgistatud 1121,6 m2 suurune osa

kinnistust. Ülejäänud osa kinnistust jätta kostjate kaasomandisse.

Kostja U. Paim tunnistas hagi. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, T. Vesselova, A. Kõlves

vaidlesid hagile vastu. Nad leidsid, et kinnistu jagamine oleks vastuolus maakorraldusseaduse

(MaaKS) § 13 lg-ga 4, mille kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub

võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele. Hageja soovitud jagamise tulemusena

kaotaksid kõik Xxxxxxx x elanikud õiguse kasutada puukuure ja pesukööki.

Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, T. Vesselova, A. Kõlves esitasid vastuhagi, paludes AÕS

§ 57 lg 1 alusel tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu registriosa nr 1200 teises jaos olevad kanded

numbritega 8a kuni 8g, mille kohaselt kuulub U. Paimile 59/1000, A. Anzovile 76/1000, M. Hanile

70/1000, E. Michelsonile 604/1000, T. Vesselovale 34/1000, K. Kõlvesele 47/1000 ja M. Siilivasele

110/1000 kaasomandist. Vastuhagi esitanud kostad leidsid, et kinnisasja mõtteliste osade

müügilepingutes, mis U. Paim on E. Michelsoni, M. Hani, K. Kõlvese ja T. Vesselovaga sõlminud, ei

ole aluseks võetud Xxxxxxx x ja x asuvate eluruumide üldpinda ega Tartumaa Hooneregistrist saadud

andmeid, mistõttu on mõttelised osad välja arvutatud ebaõigesti. Hooneregistri andmetel kuulub

Xxxxxxx x elamu juurde 402/1000 mõttelist osa kinnistust ja Xxxxxxx x elamu juurde 598/1000

mõttelist osa kinnistust. Hooneregistri tõendis esitatud eluruumide pindade suurused ei ole vastavuses

nendega seotud mõtteliste osade suurustega. Üksnes M. Siilivase kinnistusraamatusse kantud

mõttelise osa suurus vastab tegelikkusele. Mõtteliste osade õiged suurused oleksid järgmised:

E. Michelsonil 402/1000, U. Paimil 147/1000, A. Kõlvesel 58/1000 (ostis mõttelise osa A. Anzovilt),

K. Kõlvesel 77/1000, M. Hanil 59/1000 ja T. Vesseloval 70/1000 mõttelist osa. M. Siilivase mõttelise

osas suurus (110/1000) jääks samaks.

Hageja vaidles vastuhagile vastu. Tema vastuväidete kohaselt ei pea kinnistu võõrandamisel iga

mõttelise osa suurus vastama selle kaasomaniku kasutuses oleva elamispinna suuruse suhtele. Hageja

omandas 604/1000 suuruse mõttelise osa kinnistust notariaalselt tõestatud müügilepinguga ja leping

sisaldas võlaõigusliku lepingu kõrval ka asjaõiguslikku lepingut. Kinnistusraamatusse on tehtud

kanne nimetatud asjaõigusliku lepingu alusel. Kostjatel ei ole õigust muuta lepingut, mille osaliseks

nad ei ole.

Maakohus kaasas protsessi arvamuse andmiseks Tartu linna. Tartu linna arvamuse kohaselt on

kõnealuse kinnistu jagamine võimalik ilma detailplaneeringuta. Kuni ei ole määratud, kuidas kinnistu

jagada, ei ole võimalik ka maakorraldustoiminguid teha.

2. Tartu Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2004. a otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust jagada kinnistu hageja poolt esitatud projektplaani kohaselt.

Maakohus jagas kinnistu selliselt, et jagamisel tekkiva kahe kinnistu omavaheline piir kulgeb

Xxxxxxx x ja x elamute vahelt võrdsel kaugusel kummastki elumust kinnistu põhjapoolsest piirist

kuni lõunapoolse piirini. Maakohus rahuldas hageja nõude jätta tema omandusse Xxxxxxx x

maaüksus ja kostjate omandusse Xxxxxxx x maaüksus. Hageja poolt taotletud tee osa asemel seadis

maakohus tasuta ja tähtajatu tee- ja liiniservituudi Xxxxxxx x kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Maakohus kohaldas AÕS § 76 lg-t 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-te l-3 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. Kinnistu jagamisel tuleb arvestada ka majavalduse hilisema

sihtotstarbelise kasutamise võimalusega. Õiglane on määrata kahe elumaja vaheline piir nende

vahejoonel võrdsel kaugusel kummastki elumajast kinnistu põhjapiirilt kuni lõunapiirini, mis tagab

mõlemale elumajale võrdse võimaluse juurdepääsuks ja väldib kinnisasja kiildumise ja ribasuse.

Xxxxxxx x elamu lõunapoolsel küljel asuvate endiste puukuuride alune maa tuleb jätta hageja krundi

koosseisu. Põhjapoolne sissesõidutee tuleb jätta kostjatele jääva krundi koosseisu, kuna nähtuvalt

ajaloolisest õiendist ja eritingimustest remont-restaureerimistöödeks on olnud sissepääs Xxxxxxx x, x

hoovi ainult hoone põhjaküljel asuva värava kaudu. Hageja tehtud ettepanekul kulgeks piir umbes 60

cm kauguselt Xxxxxxx x seinast, mis tähendaks, et majast peaks mööda liikuma külg ees. Selline

vahemaa ei ole kookõlas planeerimisnõuetega, mille kohaselt peab krundi piiri minimaalne kaugus

hoonest olema vähemalt pool hoone kõrgusest. Samuti ulatub sellele alale Xxxxxxx x katuseräästas.

Kostjatele peaks olema tagatud vaba liikumine ümber oma elamu.

AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kinnisasja jagamise kaasomanike vahel reaalosadeks, mis ei

ole aga kaasomaniku tahteavalduse hagemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Käesoleva

tsiviilasja lahendamine ei puuduta registriosa nr 1200 IV jakku sisse kantud hüpoteegipidajate õigusi,

sest nende hüpoteegid, mis on seatud kostjale T. Vesselovale, K. Kõlvesele, M. Siilivasele ja

M. Hanile kuuluvale kinnistu mõttelisele osale, jäävad senises ulatuses kehtima.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtub, et kostjate

poolt vaidlustatud kanded on juba kehtetud, sest kinnistu omanike ring muutus asja menetluse kestel.

Kostjad ei soovinud muuta hagi eset. Nad ei ole vaidlustanud hooneregistri kandeid väidetavate

mõtteliste osade suuruse ebaõigsuse tõttu ega kinnistusraamatu kannete aluseks olnud

asjaõiguslepinguid. Kaasomanikul on õigus esitada hagi kaasomandisse kuuluva asja kasutuskorra

kindlaksmääramiseks või muutmiseks. Kostjad saavad nendele kuuluvad kinnistu mõttelised osad

vastavusse viia nende kasutuses oleva eluruumi reaalosa proportsiooniga, kui nende kaasomandisse

jääv kinnistu jagatakse korteriomanditeks.

3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti

hagi rahuldamata, ning hagi rahuldamist täies ulatuses.

Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, A. Kõlves ja T. Vesselova vaidlesid apellatsioonkaebusele

vastu.

Kaasatud isiku Tartu linna vastuse kohaselt on AÕS § 76 lg 1 alusel kaasomanikul õigus igal ajal

nõuda kaasomandi lõpetamist ning et kõnealust kinnistut on võimalik jagada ilma detailplaneeringut

koostamata.

4. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi osaliselt ning jagati kinnistu

reaalosadeks maakohtu otsuses märgitud viisil ja ulatuses, ning kohtukulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 171 lg-t 1, mille kohaselt kohus peab

tagama protsessiosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.

Hagiavaldusest ja asja materjalidest nähtuvalt on hagejale kuuluva kinnistu mõttelise osa suuruseks

604/1000, s.o 1121,6 m2 1857 m2-st. Maakohtu otsusega on kinnistu aga jagatud pindalaliselt

sisuliselt pooleks, s.o hagejale on jäetud umbes 50% suurune osa kogu kinnisasjast, mis tegelikult ei

vasta talle kuuluva mõttelise osa suurusele kogu kinnisasjast. AÕS § 77 kohaselt on asja jagamine

kaasomandi lõpetamisel sisuliselt mõtteliste osade muutmine reaalosadeks, kusjuures mõtteliste

osade ja reaalosade väärtused peaksid olema võimalikult võrdsed. Sellele viitab AÕS § 77 lg 3, mille

kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel juhul, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele

kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, võib kohus määrata rahalise tasaarvestuse osade

ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.

Seega on kaasomandi lõpetamisel reaalosade kindlaksmääramisel oluline tekkivate reaalosade

suuruse vastavus olemasolevatele mõttelistele osadele, samuti kompensatsiooni maksmise kohustus

kaasomaniku (omanike) poolt teisele juhul, kui tekkiva reaalosa väärtus ei vasta kaasomanikule

kuuluva mõttelise osa väärtusele või erineb sellest oluliselt.

Hageja esindaja juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu sellele, et kaasomandi reaalosadeks jagamisel

tuleb tagada tekkivate reaalosade suuruse vastavus olemasolevatele mõttelistele osadele ning kinnistu

pooleksjagamine rikub hageja omandiõigust, kuna väheneb reaalosa väärtus võrreldes hagejale

kuuluva mõttelise osa väärtusega. Maakohus jättis käsitlemata olukorra, kus kaasomand jagataksegi

nii, et hagejale jääva reaalosa suurus osutub väiksemaks, kui see peaks olema talle kuuluva mõttelise

osa suuruse järgi, s.o juhul, kui reaalosa väärtus võibki osutuda väiksemaks talle kuuluva mõttelise

osa väärtusest.

Iseenesest ei ole välistatud kõnealuse kinnisasja jagamine ka maakohtu otsuses märgitud viisil ja

ulatuses, kuid sellisel juhul peab olema välja selgitatud, kas hagejale jääva reaalosa väärtus vastab

talle kuuluva mõttelise osa väärtusele. Juhul kui hagejale jääva reaalosa väärtus ei vasta temale

kuuluva mõttelise osa väärtusele, siis tuleb määrata rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks.

Samuti tuleb maakohtul asja uue läbivaatamise käigus teha uuesti kindlaks, kas kinnisasja jagamine

ühel või teisel viisil vastab reaalselt ka mõnele toimikutes olevatest kinnistu jagamise plaanidest,

kuna vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitud ja kohtu poolt kirjeldatud kinnistu reaalosadeks

jagamise viis ja ulatus ei vasta oma sisult tegelikult sellele projektplaanile (koostatud AS-i Kobras

poolt 19. märtsil 2001. a), millele maakohus jagamise alusena viitab.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves ja T. Vesselova esitasid ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse.

Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 77, leides, et asja jagamisel

kaasomandi lõpetamisel peaksid mõtteliste osade ja reaalosade väärtused olema võimalikult võrdsed.

Kohtul on õigus jagada kaasomandis olev asi ka nii, et reaalosade väärtus ei vasta täpselt mõtteliste

osade väärtusele. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ta otsustas jagada kinnistu just sellisel viisil.

Samuti ei ole rahalise tasaarvestuse ehk hüvituse määramine seadusest tulenev kohtu kohustus, vaid

alternatiivne võimalus.

AÕS § 77 lg-s 3 sätestatu annab võimaluse reaalosade ja mõtteliste osade ebavõrdsust likvideerida ka

sellega, et üksikuid reaalosasid koormatakse teiste osade kasuks servituutidega. Maakohus pidas

põhjendatuks põhjapoolse sissesõidutee jätmist kostjatele jääva kinnistu koosseisu ning seadis

Xxxxxxx x kinnistu osale tee- ja liiniservituudi hagejale jääva kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Seega on kohus põhjendatult jätnud hageja kasuks hüvituse määramata.

Kuivõrd hageja ei nõudnud osade võrdsustamiseks rahalist tasaarvestust, ei olnud ringkonnakohtul

õigust iseseisvalt asuda seisukohale, et hageja kasuks tuleb välja mõista rahaline hüvitus.

Riigikohtu istungil jäi kostjate M. Siilivase, M. Hani ja K. Kõlvese lepinguline esindaja

kassatsioonkaebuse juurde. Hageja ja tema lepinguline esindaja vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium jätab muutmata

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni, kuid muudab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

7. Kolleegium jääb varasemas kohtuasjas nr 3-2-3-7-05 (RT III 2005, 20, 205) tehtud otsuses

avaldatud seisukoha juurde, et esimese astme kohtu otsus kaasomandis oleva kinnistu jagamise kohta

saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 7 järgi.

Üksnes kohtuotsuse alusel ei saa kinnistut jagada ka kinnistusamet. Kui kohus on oma otsuse

kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta teinud, peavad pooled läbima vastava menetluse kinnistu

jagamiseks. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile esitada kinnistu jagamiseks, sätestab

kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu

jagamisel KRS § 36 lg 2 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia.

Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas

on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud

või märkega tagatud õigustest või seadustest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.

Seega ei saa käesolevas asjas taotletud otsusega määrata kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks

jagamisel kindlaks kinnistute piire. Tehtav kohtuotsus saaks üksnes asendada kinnisasja jagamisele

vastu vaielnud kaasomanike tahteavaldust kinnistu jagamiseks hageja soovitud kujul. Tahteavalduse

saamise nõude aluseks on TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise

kohustuse olemasolu.

8. Kuna kaasomandis oleva asja jagamine AÕS § 77 lg 2 alusel toimub selle sätte sõnastuse kohaselt

hageja nõudel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus ületada

nõuete piire, siis ei ole kohtul õigust otsustada kaasomandis oleva asja jagamist muul viisil, kui

hageja on seda taotlenud. Käesolevas asjas ei ole maakohus sellega arvestanud ning on hageja

taotlusest kõrvale kaldunud. Ringkonnakohus on ebaõigesti nõustunud maakohtu seisukohaga.

Hageja esitas maakohtule plaani kinnisasja reaalosadeks jagamise kohta. Maakohus pidi hindama, kas

kinnistu jagamine hageja taotletud viisil on seadusega kooskõlas. Tal ei olnud alust otsustada kinnistu

jagamist teistsugusel viisil, kui seda oli taotlenud hageja.

Kolleegium on varasemas kohtuasjas nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26) tehtud otsuses leidnud, et

kui ei ole esitatud selget nõuet kaasomandi jagamise osas, peavad kohtud TsMS § 154 lg 1 ja § 149

lg 4 alusel andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitama, et hagis tuleb näidata

soovitav kaasomandi lõpetamise viis ja et lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Seega

võis hageja ka käesolevas asjas esitada hagis kinnisasja jagamiseks mitu alternatiivset taotlust.

Juhul, kui kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega ja kinnisasja jagamisega reaalosadeks, kuid

soovib kinnisasja jagada reaalosadeks teistmoodi kui hageja, peab ta esitama vastuhagi. Vastuhagi

esitamine on kostja õiguste kaitseks hädavajalik, sest üksnes vastuhagi rahuldav otsus saab asendada

vastuhagis kostjaks oleva isiku (hageja) tahteavaldust (nõusolekut) jagada kinnisasi reaalosadeks

kostja soovitud piirides (vt käesoleva otsuse p 7). Vastuhagi esitamise korral peab kohus otsustama,

kumma poole taotlus on põhjendatum.

9. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et maakohus peab otsustama AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise

määramise juhul, kui kinnistu reaalosadeks jagamisel saab mõni kaasomanik reaalosa, mille väärtus

ületab tema mõttelise osa suurust.

Vastavalt nimetatud sättele võib kohus kaasomandi reaalosadena jagamisel juhul, kui reaalosade

väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse

osade ühtlustamiseks. Öeldut tuleb käsitada kohtu võimaluse, mitte kohustusena. Kolleegiumi arvates

ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine

kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine

otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses (vt käesoleva otsuse p 7). Võimaliku vaidluse AÕS

§ 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on

reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse

kantud.

10. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kõnealuse kinnistu mõttelistele osadele seatud hüpoteegid ei

takista kinnisasja reaalosadeks jagamist. Kinnisasja jagamisel mõttelistest osadest reaalosadeks

muutuvad hüpoteegikanded ebaõigeteks, sest hüpoteegipidajate nõuded pole pärast seda enam

tagatud kinnistu mõtteliste osadega. Puudub õiguslik alus muuta kaasomandis oleva kinnistu

raalosadeks jagamisel hüpoteegikandeid ilma hüpoteegipidajate nõusolekuta.

11. Vastuhagi tagamiseks on Tartu Maakohtu 8. novembri 2001. a määruse alusel kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 1200 kolmandasse jakku

käsutamise keelumärge Xxxxxxx x, x kinnistu kaasomanike U. Paimi, K. Kõlvese, M. Siilivase ja

N. Otsveldi kasuks.

Kostja U. Paim esitas Riigikohtule taotluse tühistada hagi tagamine talle kuuluva mõttelise osa

suhtes. Kuna vastuhagi esitanud kostjad, kelle kasuks keelati U. Paimil oma mõttelise osas

võõrandamine, ei ole nõustunud hagi tagamise tühistamisega U. Paimi mõttelise osa suhtes, siis ei ole

kolleegiumil alust rahuldada U. Paimi taotlust.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, T. Tampuu