3-3-1-34-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-34-05

Otsuse kuupäev

20. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Vlamink Invest OÜ kaebus Tallinna Säästva Arengu ja

Planeerimise Ameti 7. juuli 2003. a ehituslubade nr 29933 ja

nr 29934, 19. augusti 2003. a kasutusloa nr 2190, 21. novembri

2003. a kasutuslubade nr 2467 ja nr 2468 tühistamiseks või

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2005. a

otsus haldusasjas nr 2-3/320/05

Menetluse alus Riigikohtus

Vlamink Invest OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 3-1020/2004 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/320/05 ning saata

asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16. detsembri 1999. a otsusega nr 293 Lepiku tee 60, 55a ja

Kõlviku tee 2a, 2b ja 5a maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatajaks oli TKM Vara OÜ,

kelle õigusjärglane OÜ Devon Vara tellis nimetatud detailplaneeringu ala kvartalisiseste teede ja

insenerivõrkude ehitusprojekti. 28. aprillil 2000 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet Devon Vara

OÜ-le projekteerimistingimused nr TPL-232T vastavalt detailplaneeringule kompleksselt kogu tee

maa-ala kõigi kavandatavate tehnovõrkude (elektrivarustus, sidevarustus, veevarustus, olme-heitvee

kanalisatsioon, drenaaž, gaas, tänavavalgustus) ja haljastuse ehitusprojekti koostamiseks.

21. detsembril 2000 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet OÜ-le Devon Vara ehitusloa nr 25171

detailplaneeringu ala insenerivõrkude ehitamiseks. 29. detsembril 2000 sõlmis Vlamink Invest OÜ

Devon Vara OÜ-ga lepingu detailplaneeringu ala teede- ja insenerivõrkude projekti "ostmiseks koos

kõigi õiguste ja kohustustega". Vlamink Invest OÜ ehitas 9. aprillil 2001 välja vee- ja

kanalisatsioonitrassi Põldma tänava ja Lepiku tee vahelisel lõigul. 3. augustil 2001 anti trassile

kasutusluba.

Tallinna Linnavolikogu 20. mai 1999. a otsusega nr 105 kohustati linnavalitsust valmistama ette

volikogu otsuseid vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kehtestamiseks ja vee-ettevõtjate määramiseks.

Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsusega nr 214 määrati Tallinnas 12 ühisveevarustuse ja -

kanalisatsiooni tegevuspiirkonda. Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000. a otsusega nr 396

määrati põhitegevuspiirkonna ettevõtjaks AS Tallinna Vesi. Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a

otsusega nr 142 määrati viieks aastaks Mähe aiandusühistu vee-ettevõtjaks Mähe 1 ühisveevarustuse

ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas AS Esmar Ehitus ja MTÜ Energia Mähe.

7. novembril 2002 andis Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) Esmar Ehituse AS-

le ehitusloa nr 28369 "Mähe 1 vee-, kanalisatsiooni- ja sadevee ehitusprojekti" kohta. Vlamink Invest

OÜ esitas 13. detsembril 2002 kaebuse Tallinna Halduskohtule Esmar Ehituse AS-le antud ehitusloa

tühistamiseks.

7. juulil 2003 andis TSAPA Esmar Ehituse AS-le ehitusloa nr 29933 olmeheitvee

kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks Suslepa teele, Jasmiini teele, Arnika teele, Kupra teele, Kõlviku

teele, Lepiku teele, Valguta tänavale ja Suurekivi tänavale ning ehitusloa nr 29934 veevarustuse

trassi ehitamiseks eelnimetatud tänavatele. 19. augustil 2003 andis TSAPA Esmar Ehituse AS-le

kasutusloa nr 2190 torustike, mis olid ehitatud ehitusloa nr 28369 alusel, kasutamiseks.

21. novembril 2003 andis TSAPA Esmar Ehituse AS-le kasutusload nr 2467 ja nr 2468 torustike,

mis olid ehitatud ehituslubade nr 29933 ja nr 29934 alusel, kasutamiseks.

2. Vlamink Invest OÜ esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus TSAPA ehitusload

nr 29933 ja nr 29934 ning kasutusload nr 2190, nr 2467 ja nr 2468 tühistada või tuvastada nende

õigusvastasus. Vlamink Invest OÜ leidis, et Esmar Ehituse AS-le väljastatud ehitusload on vastuolus

Vlamink Invest OÜ kehtiva ehitusloaga, arendatava ala detailplaneeringu ja Ehitusseadusega, Esmar

Ehituse AS-l puudub kinnisasjade kasutamise õigus ning TSAPA on oluliselt rikkunud

menetlusnorme, jättes Vlamink Invest OÜ ehitus- ja kasutuslubade andmise haldusmenetlusse

kaasamata. Ühtlasi taotles Vlamink Invest OÜ tühistamiskaebuse tähtaja ennistamist ja esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud haldusaktide peatamist.

Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1020/2004 tunnistati

vaidlustatud haldusaktid õigusvastaseks, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et

Ehitusseaduse (EhS) § 14 ei anna õiguslikku alust ehitamiseks. EhS § 23 lg 5 kohaselt peab ehitusloa

taotleja esitama kinnisasja omanikega sõlmitud lepingud enne ehitusloa väljastamist. Sellel juhtumil

ei ole kohalik omavalitsus kokkulepete olemasolu kontrollinudki. Kokkulepete puudumine välistas

ehituslubade väljastamise Esmar Ehitus AS-le. Ehitusluba ei või olla vastuolus detailplaneeringuga.

Vajadusel tuleb planeeringut eelnevalt muuta. Kohus jättis ehitus- ja kasutusload tühistamata, kuna

Vlamink Invest OÜ ei ole oma trasse välja ehitanud, samas kui Esmar Ehituse AS-i trassid on juba

kasutuses ning kolmandate isikute ja avalikud huvid kaaluvad üles Vlamink Invest OÜ huvi ehitus- ja

kasutuslubade tühistamiseks.

3. TSAPA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. TSAPA leidis, et

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks ei ole vaja koostada eraldi detailplaneeringut. EhS § 14

kohaselt on kolmandal isikul õigus kasutada maad ehitusloa alusel ning seega polnud vaja EhS § 23

lg-s 5 nimetatud kokkuleppeid kinnisasja omanikega esitada. Tallinna linnale kuuluval kinnistamata

teemaal trasside ehitamiseks kokkulepet maaomanikuga vaja ei ole.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-

3/320/05 rahuldati apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et Vlamink Invest OÜ-l puudus

maakasutusõigus ning Esmar Ehitus AS-i trassid ei rikkunud ega muutnud tehniliselt võimatuks

Vlamink Invest OÜ trasside kasutamist. Seetõttu puudus Vlamink Invest OÜ-l põhjendatud huvi

Esmar Ehitus AS-le antud ehitus- ja kasutuslubade kehtetuks tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Vlamink Invest OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja

jätta jõusse halduskohtu otsuse. Vlamink Invest OÜ leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusnorme,

kui viitas kaebeõiguse puudumise põhjendamisel haldusasjas nr 2-3/127/05 tehtud otsuse

põhjendustele, sest asjaolud olid vahepeal muutunud. Vlamink Invest OÜ-l oli võlaõiguslik

kokkulepe maatüki omanikuga. Ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi. Vaidlustatud ehitus-

ja kasutusload rikuvad Vlamink Invest OÜ õiguspärast ootust.

5. TSAPA ega Esmar Ehituse AS kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Halduskohtusse on esitatud kaebus ehitus- ja kasutuslubade tühistamiseks või õigusvastaseks

tunnistamiseks. Halduskohus jättis kaebuse ehitus- ja kasutuslubade tühistamise nõudes rahuldamata

ning selle peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Ringkonnakohus lahendas vaidluse üksnes ehitus- ja

kasutuslubade õigusvastaseks tunnistamise osas. Kassatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtu

otsuse peale tervikuna.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 20. oktoobri 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-05, et

TSAPA tegevus ja uue ehitusloa väljastamine enne Vlamink Invest OÜ ehitusloa muutmist või

tühistamist võib anda alust kahju hüvitamise nõudeks. Kuna selle haldusasja asjaolud on sarnased ja

menetlusosalised on samad, ei pea kolleegium vajalikuks oma põhjendusi selles osas korrata.

Riigikohtu halduskolleegium lahendab selle haldusasja raames küsimused uurimisprintsiibi

rikkumisest ja kasutuslubade õiguspärasusest.

7. Ringkonnakohus on rajanud oma otsuse tõenditele, mis on kogutud ja hinnatud teises samade

menetlusosaliste vahel toimunud kohtuvaidluses, milles kohtulahend polnud veel jõustunud. Vlamink

Invest OÜ leiab, et ringkonnakohtu otsus tugineb asjaoludele, mida selles kohtuvaidluses ei ole

tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et reeglina ei vaja asjaolud, mis

on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, uuesti

tõendamist (HKMS § 17). Kohtuotsuse rajamine teises kohtuasjas tuvastatud asjaoludele ei või aga

olla protsessiosaliste jaoks üllatuslik. Kohus peab andma protsessiosalistele võimaluse esitada

tõendeid selle kohta, et asjaolud on vahepeal muutnud, või koguma tõendeid omal algatusel (HKMS

§ 15 lg 3 esimene lause, § 16 lg 2 ja § 35 lg 4).

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks teavitanud protsessiosalisi kavatsusest

tugineda teises kohtuasjas tõendatud asjaoludele, andnud protsessiosalistele võimaluse esitada selle

kohta vastuväiteid ja nende vastuväidete kinnituseks tõendeid ega ise kogunud tõendeid. Sellest

nähtub, et ringkonnakohus pole järginud uurimispõhimõtet ning see võis mõjutada otsust sisuliselt.

HKMS § 64 lg 2 kohaselt ei hinda Riigikohtu halduskolleegium tõendeid. Halduskohus peab asja

uuel läbivaatamisel kontrollima, kas asjaolud, mis olid aluseks otsuse tegemisel haldusasjas nr 2-

3/127/05, on samad ka käesolevas haldusasjas. Halduskohtul on asja uuel läbivaatamisel võimalik

hinnata ka seda, kas terviklikkuse huvides oleks sobiv kaks kohtuasja liita.

8. EhS § 33 lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust

õigusaktidega sätestatud nõuetele. Riigikohtu halduskolleegium leidis 10. oktoobri 2003. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-62-03, et kasutusloa andmisel peab ehitusjärelevalve organ kontrollima ehitise

vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise

kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui

ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Ehitis

on õigusvastane näiteks ka siis, kui see paikneb võõral maatükil õigusliku aluseta. Kasutusluba, mis

on väljastatud õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud ehitisele, on õigusvastane.

9. Kuna haldusasi saadetakse Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis lahendab

halduskohus kohtukulude küsimuse koos asja sisulise lahendamisega. Kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld