3-3-1-33-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-33-05

Otsuse kuupäev

20. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Vlamink Invest OÜ kaebus Tallinna Säästva Arengu ja

Planeerimise Ameti 7. novembri 2002. a Esmar Ehituse AS-le

väljastatud ehitusloa nr 28369 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. veebruari

2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/127/05

Menetluse alus Riigikohtus

Vlamink Invest OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-83/04 ja Tallinn

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/127/05 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16. detsembri 1999. a otsusega nr 293 Lepiku tee 60, 55a ja

Kõlviku tee 2a, 2b ja 5a maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatajaks oli TKM Vara OÜ,

kelle õigusjärglane OÜ Devon Vara tellis nimetatud detailplaneeringu ala kvartalisiseste teede ja

insenerivõrkude ehitusprojekti. 21. detsembril 2000 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet OÜ-le

Devon Vara ehitusloa nr 25171 detailplaneeringu ala insenerivõrkude ehitamiseks. 29. detsembril

2000 sõlmis Vlamink Invest OÜ Devon Vara OÜ-ga lepingu detailplaneeringu ala teede- ja

insenerivõrkude projekti "ostmiseks koos kõigi õiguste ja kohustustega". Vlamink Invest OÜ ehitas

9. aprillil 2001 välja vee- ja kanalisatsioonitrassi Põldma tänava ja Lepiku tee vahelisel lõigul.

3. augustil 2001 anti trassile kasutusluba.

Tallinna Linnavolikogu 20. mai 1999. a otsusega nr 105 kohustati linnavalitsust valmistama ette

volikogu otsuseid vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kehtestamiseks ja vee-ettevõtjate määramiseks.

Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsusega nr 214 määrati Tallinnas 12 ühisveevarustuse ja -

kanalisatsiooni tegevuspiirkonda. Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000. a otsusega nr 396

määrati põhitegevuspiirkonna ettevõtjaks AS Tallinna Vesi. Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a

otsusega nr 142 määrati viieks aastaks Mähe aiandusühistu vee-ettevõtjaks Mähe 1 ühisveevarustuse

ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas AS Esmar Ehitus ja MTÜ Energia Mähe.

7. novembril 2002 andis Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) Esmar Ehituse AS-

le ehitusloa nr 28369 "Mähe 1 vee-, kanalisatsiooni- ja sadevee ehitusprojekti" kohta. TSAPA

25. novembri 2002. a kirjaga teavitati Vlamink Invest OÜ-d ehitusloa andmisest Esmar Ehitus AS-le.

Kirjas märgiti, et viimase ehitusloa maht kattub osaliselt OÜ-le Devon Vara väljastatud ehitusloa

mahuga, ning peeti OÜ-le Devon Vara ehitusprojekti elluviimist ebaotstarbekaks.

2. Vlamink Invest OÜ kaebuses Tallinna Halduskohtule taotleti Esmar Ehituse AS-le antud ehitusloa

nr 28369 kehtetuks tunnistamist. Vlamink Invest OÜ leidis, et Esmar Ehituse AS ja Vlamink Invest

OÜ ehitusload välistavad teineteist. Esmar Ehituse AS projekti elluviimisel muutuvad Vlamink

Invest OÜ investeeringud kasutuks. Esmar Ehituse AS-i ehitusluba on vastuolus arendatava ala

detailplaneeringuga ja rikub Vlamink Invest OÜ õigusi. TSAPA on jätnud Vlamink Invest OÜ

ehitusloa väljaandmise menetlusse kaasamata.

Esmar Ehituse AS vastuses kaebusele leiti, et Esmar Ehituse AS tegevus ei piira Vlamink Invest OÜ

õigust rajada detailplaneeringu alal kvartalisisest veevärki ja -kanalisatsiooni (Tallinna Linnavolikogu

26. augusti 1999. a määrusega nr 25 kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirja" punktide 1.2.12 ja 1.2.14 mõistes). Erinevate trasside rajamine samale teealale on tehniliselt

võimalik. Esmar Ehituse AS leiab, et asjas on avalik huvi korraldada ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 25 kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja" ja Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 24

kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja" kohaselt on Esmar Ehituse

AS kohustatud tagama kõigi tegevuspiirkonnas asuvate tarbijate joogi- ja heitvee ärajuhtimise

teenuse osutamise, samuti rajama kogu piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning

sadeveekanalisatsiooni ja tuletõrjehüdrandid.

TSAPA vastuses kaebusele leiti, et Vlamink Invest OÜ ehitusprojekt ei vasta tema enda koostatud

detailplaneeringule. TSAPA tellitud võrdlusprojekti kohaselt on Esmar Ehituse AS-i koostatud

projekt ühisveevärgi arendamise seisukohalt ökonoomsem.

3. Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-82/2004 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et Vlamink Invest OÜ ei ole tõendanud, et Esmar Ehituse AS projekti

teostamine muudaks temale väljastatud ehitusloa teostamise tehniliselt võimatuks. Seega ei ole

tõestatud, et Esmar Ehituse AS-le väljastatud ehitusluba rikuks Vlamink Invest OÜ õigusi. Esmar

Ehituse AS projekti teostamine on ühisveevärgi arendamise seisukohalt ökonoomsem ning seega on

avalikes huvides selle projekti teostamine.

4. Vlamink Invest OÜ apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist protsessinormide

olulise rikkumise tõttu ning uue otsuse tegemist.

TSAPA vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta kohtuotsus muutmata. TSAPA esitas kohtule AS

Tondi Üks koostatud Pirita Loo Mähe Kupra tee ja Randvere tee vahelise piirkonna olmeheitvete

kanalisatsiooni peakollektori trassi valiku ja variantide võrdluse seletuskirja ja joonised. Esmar

Ehituse AS kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Kohtuistungil taotles Vlamink

Invest OÜ tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise korral tuvastada vaidlustatud ehitusloa

õigusvastasus.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. veebruari 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-

3/127/05 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

leidis, et ehitusluba ei anna adressaadile täiendavaid õigusi, vaid sellega kõrvaldatakse kinnisasja

omaniku õigustele ja vabadustele seadusega kehtestatud ennetavad piirangud. Ehitusloast ei tulene

adressaadile õigust ehitada maatükile ilma vastava asjaõiguseta. Kuna Vlamink Invest OÜ-l ei olnud

kõigi kinnisasjade omanikega kokkuleppeid servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmiseks, ei saa

konkureeriva ehitusloa väljastamine Esmar Ehituse AS-le rikkuda Vlamink Invest OÜ õigusi.

Ehitusloa väljastamisel ei tee kohalik omavalitsus valikut konkureerivate ehitusprojektide vahel.

Mitme ehitusloa väljastamine ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Vlamink Invest OÜ taotlust

tühistamise võimatuse korral tuvastada ehitusloa õigusvastasus ei saa rahuldada, kuna see väljuks

halduskohtule esitatud taotluse piiridest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Vlamink Invest OÜ kassatsioonkaebuses palutakse tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ja

saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Vlamink Invest OÜ leiab, et ringkonnakohus tugines

asjaoludele, mis ei ole halduskohtumenetluses tõendatud. Ringkonnakohus jättis vääralt arvestamata

Vlamink Invest OÜ usalduse kaitse. Ringkonnakohus tõlgendas valesti PES § 49 lg 1 p 1 ja § 53 lg-

t 1 ning AÕSRS § 152 ja § 153.

7. TSAPA ega Esmar Ehituse AS kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Enne OÜ-le Devon Vara ehitusloa väljastamist kohustati Tallinna Linnavolikogu 20. mai 1999. a

otsusega nr 105 linnavalitsust valmistama ette vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kehtestamine ja

vee-ettevõtjate määramine. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsusega nr 214 määrati

Tallinnas 12 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonda. Tallinna Linnavolikogu

30. novembri 2000. a otsusega nr 396 määrati põhitegevuspiirkonna ettevõtjaks AS Tallinna Vesi.

9. Ehitusloa andmise otsustamisel ei tohi kohalik omavalitsus ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni

puhul piirduda hinnanguga, kas projektijärgset tehnorajatist on ehitustehniliselt võimalik välja

ehitada. Hinnata tuleb ka seda, kas sellist tehnorajatist on võimalik hiljem efektiivselt kasutada.

Ehitusloa andmine, kui rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või ei

ole see majanduslikult otstarbekas, on iseenesest ebaseaduslik. Kui planeeritava tehnorajatise

kasutusse võtmise võimalused ei ole selged, peab kohalik omavalitsus ehitusloa andmisel muuhulgas

kaaluma tehnorajatise ehitamisega tekkivat kahju keskkonnale ja maa omanikele.

10. Üldjuhul teeb konkureerivate ehitusprojektide vahel valiku kinnisasja omanik enne ehitusloa

väljastamist. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni konkureerivate ehitusprojektide korral peab sellise

valiku tegema avalik võim. Selleks võib koostada võrdlusprojekte, kuulata ära ehitusalast hõlmatud

kinnisasjade omanike arvamused ja kasutada muid võimalusi parima tulemuse saamiseks.

11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust võib osutada avalikul konkursil valitud vee-ettevõtja. Kui

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks taotleb ehitusluba isik, kes ei ole vee-ettevõtja või kellel

puudub vee-ettevõtjaga leping rajatiste võõrandamiseks või kasutamiseks, siis peab kohalik

omavalitsus hindama, millised võimalused on sellel isikul asuda tegutsema vee-ettevõtjana.

OÜ-le Devon Vara ehitusloa andmise ajal olid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad

määratud. Arvestades detailplaneeringu ala suurust ja võrreldes seda teeninduspiirkonnaga, pidi

ehitusloa andmisel tekkima kahtlus, et sellist tehnorajatist ei ole võimalik hiljem efektiivselt

kasutada. Kohalik omavalitsus oleks enne ehitusloa andmist pidanud välja selgitama, millised on

võimalused OÜ Devon Vara tehnorajatist kasutusele võtta.

12. Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a otsusega nr 142 määrati viieks aastaks Mähe

aiandusühistu vee-ettevõtjateks Mähe 1 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas Esmar

Ehitus AS ja MTÜ Energia Mähe. 7. novembril 2002 andis TSAPA Esmar Ehitus AS-le ehitusloa

nr 28369 Mähe 1 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevee ehitusprojekti kohta. Enne ehitusloa

väljastamist Esmar Ehitus AS-le ei kuulatud ära Vlamink Invest OÜ-d ega otsustatud Vlamink Invest

OÜ-le väljastatud ehitusloa tühistamise või muutmise küsimust. Neil asjaoludel on Riigikohtu

halduskolleegiumil põhjendatud kahtlus, et sellega rikuti eeltoodud põhimõtteid.

13. Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 1999. a otsusega nr 293 kehtestatud Lepiku tee 60, 55a ja

Kõlviku tee 2a, 2b ja 5a maa-ala detailplaneering ei näinud ette konkureeriva või dubleeriva vee- ja

kanalisatsioonivõrgu ehitamist. Detailplaneering on PES § 9 kohaselt lähiaastate ehitustegevuse

aluseks olev dokument. Kohalik omavalitsus oli PES § 54 p 1 alusel kohustatud keelduma ehitusloa

andmisest, kui ehitusprojekt oli vastuolus detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid.

Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus.

Detailplaneeringus kindlaksmääratud tehnorajatiste arv ning paiknemine täpsustab ja loob esmase

aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada valla- või linnavolikogu kehtestatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVKS § 4). Üld- ja detailplaneeringu koostamise raames peab

kohalik omavalitsus püüdma lahendada tehnorajatise arendaja ja maaomanike vaidlused vajalike

tehnorajatiste ja nende paiknemise küsimustes ning vajadusel viima läbi kohased keskkonnauuringud

(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33).

14. Avalikke huve ning Esmar Ehitus AS-i ja Vlamink Invest OÜ erahuve arvestava ja tasakaalustava

lahenduse leidmisel oli kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, mis oleks võinud viia ehitusloa

andmisest keeldumisele osaliselt või täielikult või ehitusloa andmisele kõrvaltingimusega tunnistada

varasem ehitusluba täielikult või osaliselt kehtetuks või seda muuta. Samuti oli võimalik kehtestada

kõrvaltingimus, pidada läbirääkimisi halduslepingu sõlmimiseks või algatada varasema ehitusloa

alusel ehitatud tehnorajatise sundvõõrandamine.

15. Ringkonnakohtu istungil palus Vlamink Invest OÜ tunnistada Esmar Ehitus AS-le antud

ehitusluba õigusvastaseks, kui ehitusluba ei ole võimalik tühistada. Ringkonnakohus leidis, et tal ei

ole võimalik tuvastamiskaebust lahendada, sest see väljuks kaebuse piirest ning isikul puudub

kaebeõigus.

Kohus peab kaebuse piiride hindamisel arvestama kaebuse eesmärgi ja menetlusökonoomia

põhimõttega (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2005. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-05).

Tühistamiskaebuse eesmärgist on hõlmatud ka vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine,

sõltumata sellest, kas kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse või mitte. Kui isik peaks pärast

tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist pöörduma tuvastamiskaebusega uuesti kohtusse, oleks see

vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Tühistamiskaebus võib jääda rahuldamata ka

kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, mille eest kaebaja ei vastuta (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02). Sellisel juhul oleks kaebuse

täielik rahuldamata jätmine ebaõiglane. Samuti on kohtu ülesanne aidata kaasa kaebuse

täpsustamisele ning kohus ei saa tugineda talle teadaolevale kaebaja võimalikule eksimusele. Seetõttu

ei ole haldus- ega ringkonnakohtus tühistamiskaebuse asendamine tuvastamiskaebusega kaebuse

piiride ületamine (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-

1-91-04). Minnes üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, peab kohus selgitama välja, milline

on isiku põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui haldusasjas on tuvastatud

isiku õiguste riive ning seadus näeb ette sellisel juhul hüvitise saamise võimaluse, võib põhjendatud

huvi olemasolu eeldada.

Kui Esmar Ehitus AS on ehituslubade alusel trassid välja ehitanud, on ehitusloa kehtivus lõppenud ja

ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik.

16. Kuna haldusasi saadetakse Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis lahendab

halduskohus kohtukulude küsimuse koos asja sisulise lahendamisega. Kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld