3-3-1-46-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-46-05

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Henn Jõks ja Jüri Põld

Kohtuasi

Arnold Treiali kaebus Valga Maakohtu kohtutäiturite tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohtutäiturite kohustamiseks

arestitud vara tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3-30/2005

Menetluse alus Riigikohtus

Arnold Treiali ja Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebus osaliselt.

Jätta Arnold Treiali kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-30/2005 osas,

millega kohustati Justiitsministeeriumi korraldama arestitud vara üleandmine. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Arnold Treiali kaebus vara tagastamiseks

kohustamise osas. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tagastada Justiitsministeeriumile kautsjon.

Arvata Arnold Treiali tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määrusega tagati Mare Treiali hagi Arnold Treiali vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning hagi tagamise määruse alusel arestiti M. Treiali ja A. Treiali

ühisvara hulka kuulunud esemeid. Viljandi Maakohtu 10. jaanuari 2003. a määrusega tühistati Valga

Maakohtu 9. mai 1994. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, kuna M. Treiali hagi ühisvara

jagamiseks jäi rahuldamata.

2. 23. juulil 2003 esitas A. Treial Tartu Halduskohtule kaebuse, mille taotluse sõnastas: "Taotlen

Valga Maakohtu täituri õigusvastase tegevuse kindlakstegemist ning seejärel õigusvastase toiminguga

tekitatud kahju hüvitamist."

9. veebruaril 2004 esitas A. Treial Riigikohtule taotluse kohtualluvuse määramiseks. Riigikohus

käsitas A. Treiali taotlust soovina määrata kindlaks vaidluse lahendamiseks pädev kohus ning

Riigikohtu erikogu 26. märtsi 2004. a määrusega asjas nr 3-3-4-1-04 saadeti A. Treiali 23. juuli

2003. a kaebus Tartu Halduskohtule eelmenetlusse.

Riigikohus osundas oma varasematele seisukohtadele (Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-3-4-3-02

ja halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04), mille kohaselt kuuluvad kaebused kohtutäituri

tegevuse peale lahendamisele üldkohtus ja pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri

tekitatud kahju hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus. Erikogule esitatud materjalidest nähtuvalt

pöördus A. Treial kohtusse pärast 1. jaanuari 2002. Riigikohtu erikogu leidis, et kui A. Treial taotleb

kohtutäiturite tekitatud kahju hüvitamist, on tema kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Erikogu rõhutas ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et

halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus välja selgitada

kaebuse esitaja eesmärk kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest

lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele.

Halduskohtu ülesandeks on ka kaebuse esitaja tähelepanu juhtimine kvalifitseeritud õigusabi

kasutamise vajadusele, sealhulgas kaebuse Halduskohtumenetluse seadustiku nõuetega vastavusse

viimiseks.

3. 19. märtsil 2004 esitas A. Treial Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtutäiturite

kohustamist arestitud vara tagastamiseks (haldusasi nr 3-167/04).

7. aprilli 2004. a määrusega andis Tartu Halduskohus A. Treialile tähtaja kaebuse taotluste

täpsustamiseks. 22. aprillil 2004 esitas A. Treial Tartu Halduskohtule 19. märtsi 2004. a kaebuse

(haldusasi nr 3-167/04) ja 23. juuli 2003. a kaebuse (haldusasi nr 3-178/04) taotluste täpsustuse.

Kaebuste esitaja teatas, et 19. märtsi 2004. a kaebusega taotleb ta Valga Maakohtu täiturite

kohustamist arestitud vara tagastamiseks ja üle andmiseks. 23. juuli 2003. a kaebuse osas teatas

A. Treial: "Kaebuse esitaja jääb oma 23. juuli 2003. kaebuse juurde, taotledes Tartu Halduskohtult

Valga Maakohtu kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse hindamist 1994. a. toimunud vara arestimisel.

Kaebuse esitaja taotleb säilinud ja kasutuskõlbliku vara tagastamist ja ülejäänud vara osas, mida ei

ole võimalik tagastada, kahju hüvitamist rahas. Pärast kasutuskõlbliku vara tagastamist nõuab kaebaja

vara arestimisega tekitatud vara hüvitamist."

26. aprilli 2004. a määrusega liitis Tartu Halduskohus haldusasjad nr 3-167/04 ja 3-178/04 ühte

menetlusse (haldusasi nr 3-178/04).

4. Tartu Halduskohus jättis 8. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-178/04 kaebuse

rahuldamata. Kohus leidis, et A. Treial on esitanud tuvastamiskaebuse kohtutäiturite tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustamiskaebuse arestimisel ära võetud vara tagastamiseks.

A. Treial ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust, kuigi talle on korduvalt selgitatud, et tema kaebus

kuulub lahendamisele halduskohtus juhul, kui ta taotleb kahju hüvitamist. Samale seisukohale asus ka

Riigikohtu erikogu oma 26. märtsi 2004. a määruses asjas nr 3-3-4-1-04. Kaebuse esitaja on

kategooriliselt keeldunud võimalusest kasutada kohtu poolt määratavat õigusabi, teatades, et soovib

õigusabi kasutada siis, kui esitab kahju hüvitamise nõude.

5. Apellatsioonkaebuses palus A. Treial tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kohustada Valga Maakohtu kohtutäitureid alustama tagasitäitmist ja tunnistada kohtutäiturite tegevus

10. ja 26. mail 1994 õigusvastaseks vara arestimise osas, mida ei olnud Valga Maakohtu 9. mai

1994. a määruses arestimisele määratud asjade loetelus.

6. Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2005. a otsusega rahuldati A. Treiali apellatsioonkaebus

osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osaliselt kaebuse rahuldamata jätmise osas ja

tegi selles osas uue otsuse, millega tunnistas Valga Maakohtu kohtutäiturite tegevuse 10. mail 1994

Otepääl Sulaoja tee 25 asuva vara arestimisel õigusvastaseks osas, millega kirjutati üles ja arestiti

nimetatud aadressil asuv kõrvalhoone. Sama otsusega kohustas ringkonnakohus Justiitsministeeriumi

korraldama Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määruse alusel arestitud ja M. Treialile hoiule antud vara

üleandmine A. Treialile. Muus osas jäeti A. Treiali kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:

1. Kuigi TMS § 77 lg 1 sätestab huvitatud isiku võimaluse täituri toimingute õiguspärasuse

vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava tuvastamiskaebusega halduskohtusse

juhul, kui kaebaja soovib kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist edaspidise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks. Seda seisukohta toetab HKMS § 6 lg 3 p-s 1 ja §-s 7 sätestatu, aga ka

protsessiökonoomika põhimõte. TMS § 77 lg 1 teenib eeskätt isiku õiguste kohese kaitse tagamise ja

võimaliku kahju ärahoidmise, mitte niivõrd tekkinud kahju hüvitamise eesmärki.

2. Arvesse võttes, et kaebaja on esitanud nii tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse eesmärgiga

esitada riigi vastu hiljem kahju hüvitamise nõue, kuuluvad kaebaja need nõuded läbivaatamisele

halduskohtus.

3. Valga Maakohtu kohtutäiturite 10. ja 26. mail 2004 koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise

aktidest nähtuvalt arestiti lisaks kohtumääruses nimetatud esemetele ka Sulaoja tee 25 asuv

kõrvalhoone. Kuna kõrvalhoone arestimiseks puudus kohtmäärusest tulenev alus, oli selle

üleskirjutamine ja arestimine kohtutäiturite poolt õigusvastane. Muude esemete arestimine toimus

kohtumääruse kui täitedokumendi täitmiseks.

4. Kaebuse esitajal on võimalik nõuda talle õiguspäraselt arestitud vara suhtes tekitatud kahju

hüvitamist M. Treialilt kui isikult, kelle vastutavale hoiule vara anti, mitte riigilt.

5. Põhjendatud on kaebus osas, milles palutakse vastustajat kohustada arestitud vara tagastama. Kuna

Täitemenetluse seadustikus ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub regulatsioon, kuidas peaks

toimuma vara tagastamine juhul, kui hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpeb, tuleb vara

tagastamisel lähtuda TMS §-s 181 sätestatust, mis reguleerib tagasitäitmist tsiviil- ja teistes asjades

tehtud lahendite tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel. Vastavalt nimetatud sättele tuleb isikule

tagastada kõik see, mis temalt tühistatud lahendi alusel oli sisse nõutud. Seega peab arstitud vara

tagastamise isikule korraldama sama ametiisik (kohtutäitur) või institutsioon, kes vara arestimist

algselt läbi viis, mitte isik, kelle hoiule vara anti. Kuna Kohtutäituri seaduse §-st 2 tulenevalt ei ole

kohtutäitur erinevalt varasemast enam riigiametnik ega tööta kohtu alluvuses, vaid

Justiitsministeeriumi valitsemisalas, peab vara tagastamist korraldama Justiitsministeerium.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Treial ja Justiitsministeerium.

8. A. Treiali kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust osas, mis puudutab

arestitud vara maksumuse hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramist. Kassaator leiab, et

temalt on vara ära võtnud kohtutäitur, s.t avalik võim, kes on ka kohustatud vara tagastama. A. Treial

ei nõustu sellega, et ta peaks vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks (v.a kõrvalhoonet

puudutavas osas) esitama hagi Mare Treiali vastu, kelle kätte anti vara hoiule.

9. Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas,

millega tühistati osaliselt halduskohtu otsus ja tehti tühistatud osas uus otsus, millega tunnistati Valga

Maakohtu kohtutäiturite tegevus vara (kõrvalhoone) üleskirjutamisel ja arestimisel õigusvastaseks

ning kohustati Justiitsministeeriumi korraldama Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määruse alusel

arestitud ja Mare Treialile hoiule antud vara üleandmine Arnold Treialile. Kassaator palub nimetatud

osas teha uus otsus, millega jätta rahuldamata A. Treiali apellatsioonkaebus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassaator leiab:

1. Ringkonnakohus on eiranud tavapärast kahjunõude menetlemise skeemi, mille kohaselt tuleb

esmalt välja selgitada kahju tekkimine ja selle suurus ning alles seejärel hinnata kahju tekitaja

tegevuse õigusvastasust ning põhjusliku seose olemasolu.

2. Käesoleval juhul ei tulene kaebeõigus HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja §-st 7, nagu ringkonnakohus

ekslikult leiab. Halduskohtu pädevusse ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Teistsuguse menetluskorra

täitetoimingute õiguspärasuse kontrollimiseks näeb ette Täitemenetluse seadustik. Ringkonnakohtu

seisukoht, et isikul on õigus vaidlustada HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul

mistahes täitetoiming või sellest keeldumine, teeb mõttetuks TMS §-st 77 tuleneva

vaidlustusmehhanismi. Seadus on sätestanud erikorra, mida tuleb avalik-õiguslikke toiminguid

vaidlustades järgida. Halduskohus saab täitetoimingu õiguspärasust hinnata üksnes esitatud

kahjunõude menetlemisel, tuvastades õigusvastasuse üksnes kui kahjunõude ühe koosseisulise

elemendi. Ka senine kohtupraktika on korduvalt rõhutanud, et halduskohtu pädevusse kuuluvad vaid

täituri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded.

3. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TMS § 181, kohustades Justiitsministeeriumi korraldama

arestitud ja Mare Treiali hoiule antud vara üleandmine. Justiitsministeeriumil puudub sellise

kohustuse täitmiseks igasugune seadusest tulenev alus.

4. Vara hoidmise õiguslik alus on sisuliselt ära langenud ja hoidjal tekib kohustus vara tagastada. Vara

tagastamise kohustus saab tekkida vaid isikul, kellele vara on hoiule antud, s.t Mare Treialil. Riigilt ei

ole võimalik selle vara tagastamist nõuda. Justiitsministeeriumil ei ole võimalik teha ka ühtegi

toimingut selle vara tagastamise korraldamiseks, s.t ei ole võimalik täita ringkonnakohtu otsust.

5. Vajalik on Riigikohtu ühene seisukoht küsimuses, kas halduskohtu pädevuses on ka kohtutäituri

tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ilma kahjunõuet esitamata.

10. Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses A. Treiali kassatsioonkaebusele märgitakse, et kuna

kogu muu vara (v.a kõrvalhoone) arestimist ei ole ringkonnakohus õigusvastaseks tunnistanud, ei saa

ka riigile panna kohustust selle vara kadumise või hävimise korral hüvitada tekkinud kahju. A. Treial

ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Mis puutub Justiitsministeeriumi (riigi) kohustamisse vara

tagastamiseks, leiab Justiitsministeerium, et asja väljaandmist saab nõuda vaid isikult, kelle käes see

on, kuid riigi käes vaidlusalust vara ei ole. Vastuses rõhutatakse ka Justiitsministeeriumi

kassatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et ministeerium ei saa viia läbi toiminguid tagasitäitmiseks,

vaid seda saab teha Kohtutäituri seaduse alusel vaba elukutse pidajana tegutsev kohtutäitur.

Kohtutäiturile esitatava täitedokumendina oleks käesoleval juhul vaadeldav hagi tagamise määrus

koos seda tühistava Viljandi Maakohtu määrusega.

11. A. Treial leiab kirjalikus vastuses Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebusele, et kuna

Riigikohtu erikogu on tema kaebuse saatnud lahendamiseks halduskohtule, ei kuulu kohtu pädevuse

küsimus enam vaidlustamisele. Vastuses leitakse, et ringkonnakohus kohaldas õigesti TMS § 181.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kassatsioonkaebuste lahendamisel võtab kolleegium esmalt seisukoha halduskohtu pädevuse osas

käesoleva haldusasja lahendamisel (I), seejärel annab hinnangu ringkonnakohtu põhjendustele

kohtutäiturite tegevuse õiguspärasuse (II), vara tagastamise korraldamise kohustuse (III) ja kahju

hüvitamiseks kohustatud isiku (IV) kohta. Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuste

rahuldamise küsimuse (V).

I

13. Vastavalt Riigikohtu erikogu seisukohtadele kuuluvad kaebused kohtutäituri tegevuse peale

lahendamisele maa- ja linnakohtutes (erikogu 15. märtsi 2002. a määrus asjas nr 3-3-4-3-02 - RT III

2002, 10, 98) ja pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks

lahendamisele halduskohtus (erikogu 10. aprilli 2002. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02 - RT III 2002, 13,

138). Viimati nimetatud lahendis märkis erikogu, et Riigivastustuse seaduse (RVastS) § 1 lg-st 1 ja

§ 17 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude

avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine, millest võib erandeid teha seadusega.

Riigikohtu 26. märtsi 2004. a määrusega asjas nr 3-3-4-1-04 (RT III 2004, 9, 98) lahendas erikogu

A. Treiali kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu küsimuse. Nimetatud määruses leidis erikogu, et

kehtivas õiguses ei sätestata eraldi, milline kohus on pädev lahendama kohtutäituri tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatud kaebusi. Seega on erikogu arvates tegemist vaidlustega, mis HKMS § 3 lg-st 2

ja RVS § 17 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1

alusel kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista viidatud määruse kohaselt

kahju hüvitamise kaebuse lahendamist halduskohtus. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas

kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane. Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määrusest asjas

nr 3-3-4-2-02 lähtuvalt on kujunenud ka edaspidine kohtupraktika kohtutäituri tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatud kaebuste menetlemisel (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 16. veebruari

2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04 - RT III 2004, 7, 72).

14. Erikogule esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus A. Treial kohtusse pärast 1. jaanuari 2002.

Erikogu leidis 26. märtsi 2004. a määruses asjas nr 3-3-4-1-04, et kui A. Treial taotleb kohtutäiturite

tekitatud kahju hüvitamist, on tema kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

15. Käesoleva haldusasja materjalide kohaselt on halduskohus eeltoodud põhimõtteid arvestades

piisava põhjalikkusega püüdnud välja selgitada A. Treiali eesmärki halduskohtusse pöördumisel ja

palunud tal oma nõudeid täpsustada. Halduskohus on pakkunud kaebuse esitajale ka võimalust

kasutada oma õiguste efektiivsemaks kaitsmiseks kvalifitseeritud õigusabi, kuid kaebaja on sellest

keeldunud, väites, et soovib õigusabi kasutada alles kahjunõude esitamisel.

Haldusasja menetlemise käigus on välja selgitatud, et A. Treial on esitanud kaebuse kohtutäiturite

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks vara arestimisel ja arestitud vara tagastamiseks

kohustamiseks. Ta ei ole esitanud kaebust kahju hüvitamiseks, kuid on järjekindlalt rõhutanud, et

soovib käimasolevas kohtumenetluses kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist just

seetõttu, et edaspidi esitada kaebus vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuigi TMS § 77 lg 1 sätestab huvitatud isiku võimaluse

täituri toimingute õiguspärasuse vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava

tuvastamiskaebusega halduskohtusse juhul, kui kaebaja soovib kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Sel viisil kindlaks tehtud kohtutäituri tegevuse

õigusvastasus omab tuvastuslikku tähendust vaid kahju hüvitamise nõude lahendamisel halduskohtus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. märtsi 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-03 (RT III 2003,

9, 93) leidnud, et seadus ei sätesta TMS §-s 77 sätestatud tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi.

Samas lahendis märkis tsiviilkolleegium veel, et Täitemenetluse seadustiku kohtutäituri tegevuse

peale edasikaebamist sätestavad normid annavad kohtutäiturile võimaluse kiiresti oma viga

parandada ning samas tagatakse kontroll kohtutäituri tegevuse üle.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna kaebaja on esitanud nii tuvastamis- kui ka

kohustamiskaebuse eesmärgiga esitada riigi vastu hiljem kahju hüvitamise nõue, kuuluvad kaebaja

need nõuded läbivaatamisele halduskohtus. Ringkonnakohus on seejuures põhjendatult osundanud

lisaks HKMS § 6 lg 3 p-s 1 ja §-s 7 sätestatule ka menetlusökonoomika põhimõttele.

II

16. A. Treial taotleb, et tuvastataks kohtutäiturite tegevuse õigusvastasus Valga Maakohtu 9. mai

1994. a määruse alusel vara arestimisel tervikuna. Ringkonnakohus on tuvastanud, et Valga

Maakohtu kohtutäiturite 10. ja 26. mail 1994 koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktidest

nähtuvalt arestiti lisaks kohtumääruses nimetatud esemetele ka Sulaoja tee 25 asuv kõrvalhoone.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohtutäiturite tegevus oli õigusvastane osas, mis puudutab

kõrvalhoone arestimist, kuna selleks puudus täitedokumendist (hagi tagamise määrus) tulenev alus.

Samuti nõustub kolleegium seisukohaga, et ülejäänud vara arestimine toimus hagi tagamise määruse

alusel ja selle täitmiseks kooskõlas seadusega. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et kohtutäiturid oleksid

vara (v.a kõrvalhoone) arestimisel rikkunud täitemenetluse reegleid, on ringkonnakohus põhjendatult

pidanud kohtutäiturite tegevust selles osas õiguspäraseks.

III

17. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ekslikult TMS §-le 181 tuginedes kohustanud

Justiitsministeeriumit korraldama Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määruse alusel arestitud ja Mare

Treialile hoiule antud vara üleandmist Arnold Treialile.

18. Mare Treial on allkirjastanud vara üleskirjutamise ja arestimise 10. mai 1994. a akti nr T-1699 ja

26. mai 1994. a akti nr T-1699/94 (tl 68-76), millega ta võttis vara vastutavale hoiule. TMS § 53 lg 4

(vara arestimise aegses sõnastuses) nägi ette, et hoiule antud vara raiskamise, võõrandamise või

varjamise eest vastutab vara hoidja seadusega sätestatud korras. M. Treial on oma allkirjaga

eelnimetatud aktidel ka kinnitanud, et on teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja

raiskamise eest kohaldatavast karistusest.

19. Nagu kolleegium märkis käesoleva otsuse punktis 16, toimus vara arestimine muu vara osas peale

kõrvalhoone õiguspäraselt. Ringkonnakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et

Täitemenetluse seadustikus ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub regulatsioon, kuidas toimub

arestitud vara tagastamine juhul, kui hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpeb.

Arestitud vallasasjade hoidmise küsimusi reguleerivad TMS §-d 53-55. Need sätted ei reguleeri vara

hoidmist aga ammendavalt. Seetõttu peab kolleegium käesoleva asja lahendamisel ka täitemenetluse

käigus arestitud vara hoiu korral kohaldatavateks Tsiviilkoodeksi kuni 1. juulini 2002 kehtinud

hoiusuhteid reguleerivaid sätteid ning Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 12 tulenevalt VÕS 45. peatüki vastavaid

sätteid. Mõlema osundatud regulatsiooni kohaselt peab hoidja tagastama hoiule antud vara. Vara

tagastamise kohustus on hoiu instituudi olemusest tulenevalt üks hoidja põhilisi kohustusi.

Ka täitemenetluse käigus vallasasjade õiguspärasel arestimisel tekkinud hoiusuhte puhul on hoidja

kohustatud vara tagastama hoiuleandjale ja vara tagastamise või tagastamise korraldamise kohustust

ei saa panna avalikule võimule (kohtutäiturile). Kui vara tagasisaamine on takistatud, saab

tagastamisele kuuluva vara hoiuleandja oma õiguste kaitseks kasutada tsiviilõiguslikke

kaitsevahendeid maa- või linnakohtusse pöördudes.

IV

20. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Treialil on võimalik nõuda talle

õiguspäraselt arestitud vara osas tekitatud kahju hüvitamist M. Treialilt kui isikult, kelle vastutavale

hoiule vara anti, mitte riigilt.

Ajas ei ole vaidlust selle üle, et vara oli antud M. Treiali vastutavale hoiule. TMS § 54 lg 3 kohaselt

vastutab hoitavale varale tekitatud kahju eest hoidja seaduses sätestatud korras. A. Treiali kui

hoiuleandja õigus nõuda hoiule antud varaga seonduva kahju hüvitamist M. Treialilt tuleneb eelkõige

hoiusuhet reguleerivatest Tsiviilkoodeksi ja Võlaõigusseaduse sätetest. Samuti võib A. Treiali

nõudeõigus tuleneda TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse

jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis talle tekitati hageja taotlusel

määratud hagi tagamisega.

V

21. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuse osaliselt ja

jätab rahuldamata A. Treiali kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis

puudutab Justiitsministeeriumi kohustamist arestitud vara üleandmise korraldamiseks. Tühistatud

osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata Arnold Treiali kaebus vara

tagastamiseks kohustamiseks. Justiitsministeeriumile tuleb kautsjon tagastada ning A. Treiali tasutud

kautsjon arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld