3-1-1-103-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJ. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50 Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise
Legislator headnote
AI generated3-1-1-103-05 · Riigikohus: J. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50 Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-103-05
Otsuse kuupäev
18. oktoober 2005. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi
Kohtuasi
J. U. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Ida-Viru Maakohtu 29. juuni 2005. a otsus väärteoasjas
nr 4-19/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. U. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
21. september 2005. a
Istungil osalenud isikud
Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud
Resolutsioon
1. Rahuldada kassatsioon.
2. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 29. juuni 2005. a otsus J. U.-i väärteoasjas
liiklusseaduse § 7417 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. J. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50
ei andnud Jõhvis X 9 maja hoovis mootorsõidukit juhtides teed paremalt lähenevale sõidukile ning põhjustas
sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju.
Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise
eest LS § 7417 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (2700 krooni).
2. J. U. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Ida-Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist
ja väärteomenetluse lõpetamist.
Kaebuse esitaja leidis, et temal oli liikumisel eesõigus. Liiklusnõudeid rikkus teine liiklusõnnetuse osapool,
kelle auto tagurdas tee vasakul poolel.
3. Ida Viru Maakohus tühistas 29. juuni 2005. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega J. U.-i
karistati LS § 7417 järgi rahatrahviga 2700 krooni ja karistas teda LS § 7417 järgi rahatrahviga 20
trahviühikut (1200 krooni).
Kohus leidis, et M. K. oleks parkimisalalt teele sõites pidanud J. U.-i juhitud autole teed andma. Samuti
leidis kohus, et M. K. rikkus LE § 3, mis näeb ette parempoolse liikluse. Samas asus kohus seisukohale, et
J. U. rikkus LE § 123, kuna ei suutnud ohu ilmnemisel autot peatada ja kokkupõrget vältida.
4. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. U.-i kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes
palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
Kaebuses leitakse, et kohus on väljunud väärteoprotokolli piirest ning karistanud J. U.-i rikkumise eest, mida
väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohus oleks pidanud lõpetama menetluse
VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimelt tuvastas maakohus, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis
kirjeldatud tegu, s.t ta ei rikkunud paremalt lähenevale sõidukile tee andmise kohustust ega põhjustanud
sellega liiklusõnnetust.
6. Asudes hindama, kas J. U. on rikkunud mõnda muud LS sätet, väljus kohus väärteoasja arutamise
piiridest, rikkudes sellega VTMS § 87, mille kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud
ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll
aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (vt Riigikohtu 29. mai 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-
75-03 - RT III 2003, 21, 200 p 7). Väärteoprotokolli kohaselt põhjustas J. U. liiklusõnnetuse sellega, et ei
andnud teed paremalt lähenevale sõidukile. Kohus leidis aga, et kuigi J. U. ei rikkunud paremalt lähenevale
sõidukile tee andmise nõuet, põhjustas ta liiklusõnnetuse sellega, et ei valinud sobivat sõidukiirust. Sobiva
sõidukiiruse mittevalimist aga J. U.-le väärteoprotokollis ette heidetud ei olnud.
7. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 järgi on VTMS §-s 29 nimetatud asjaolude ilmnemisel
väärteomenetluse lõpetamata jätmine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob endaga
VTMS § 175 p-st 2 tulenevalt kaasa otsuse tühistamise. Kuna Ida-Viru Maakohtu otsuse kohaselt on
tõendatud, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist, lõpetab Riigikohtu
kriminaalkolleegium VTMS § 174 p-le 4 tuginedes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo
tunnuste puudumise tõttu.
Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi