Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-103-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.103.05.368 AI generated

3-1-1-103-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-103-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

J. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50 Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-103-05 · Riigikohus: J. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50 Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise

Keywords

AI generated
traffic violation red light violation hit-and-run police misconduct illegal overtaking manoeuvre dismissal of traffic proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-103-05

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

J. U. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Ida-Viru Maakohtu 29. juuni 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-19/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. U. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

21. september 2005. a

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

Resolutsioon

1. Rahuldada kassatsioon.

2. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 29. juuni 2005. a otsus J. U.-i väärteoasjas

liiklusseaduse § 7417 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. U.-le koostati 22. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 18. oktoobril 2004. a kell 14.50

ei andnud Jõhvis X 9 maja hoovis mootorsõidukit juhtides teed paremalt lähenevale sõidukile ning põhjustas

sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju.

Ida Politseiprefektuuri 10. jaanuari 2005. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise

eest LS § 7417 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (2700 krooni).

2. J. U. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Ida-Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist

ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse esitaja leidis, et temal oli liikumisel eesõigus. Liiklusnõudeid rikkus teine liiklusõnnetuse osapool,

kelle auto tagurdas tee vasakul poolel.

3. Ida Viru Maakohus tühistas 29. juuni 2005. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega J. U.-i

karistati LS § 7417 järgi rahatrahviga 2700 krooni ja karistas teda LS § 7417 järgi rahatrahviga 20

trahviühikut (1200 krooni).

Kohus leidis, et M. K. oleks parkimisalalt teele sõites pidanud J. U.-i juhitud autole teed andma. Samuti

leidis kohus, et M. K. rikkus LE § 3, mis näeb ette parempoolse liikluse. Samas asus kohus seisukohale, et

J. U. rikkus LE § 123, kuna ei suutnud ohu ilmnemisel autot peatada ja kokkupõrget vältida.

4. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. U.-i kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes

palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kaebuses leitakse, et kohus on väljunud väärteoprotokolli piirest ning karistanud J. U.-i rikkumise eest, mida

väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohus oleks pidanud lõpetama menetluse

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimelt tuvastas maakohus, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis

kirjeldatud tegu, s.t ta ei rikkunud paremalt lähenevale sõidukile tee andmise kohustust ega põhjustanud

sellega liiklusõnnetust.

6. Asudes hindama, kas J. U. on rikkunud mõnda muud LS sätet, väljus kohus väärteoasja arutamise

piiridest, rikkudes sellega VTMS § 87, mille kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud

ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll

aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (vt Riigikohtu 29. mai 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-

75-03 - RT III 2003, 21, 200 p 7). Väärteoprotokolli kohaselt põhjustas J. U. liiklusõnnetuse sellega, et ei

andnud teed paremalt lähenevale sõidukile. Kohus leidis aga, et kuigi J. U. ei rikkunud paremalt lähenevale

sõidukile tee andmise nõuet, põhjustas ta liiklusõnnetuse sellega, et ei valinud sobivat sõidukiirust. Sobiva

sõidukiiruse mittevalimist aga J. U.-le väärteoprotokollis ette heidetud ei olnud.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 järgi on VTMS §-s 29 nimetatud asjaolude ilmnemisel

väärteomenetluse lõpetamata jätmine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob endaga

VTMS § 175 p-st 2 tulenevalt kaasa otsuse tühistamise. Kuna Ida-Viru Maakohtu otsuse kohaselt on

tõendatud, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist, lõpetab Riigikohtu

kriminaalkolleegium VTMS § 174 p-le 4 tuginedes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo

tunnuste puudumise tõttu.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi