3-1-1-102-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-102-05

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea

Kivi

Kohtuasi

A. H. väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 7420 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

12. mai

2005.

a

kohtuotsus

väärteoasjas

nr 4-54/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. H. esindaja advokaat Kaljo Kuusmaa kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

21. september 2005. a, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Kohtumenetluse pooled istungil ei osalenud

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. mai 2005. a otsus ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

juhtivkonstaabel Hillar Leeti 21. veebruari 2005. a otsus A. H.-i süüditunnistamises ja karistamises LS

§ 74 20 järgi.

2. Tunnistada A. H. süüdi väärteo toimepanemises LS § 7419 järgi ja mõista talle karistuseks

rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leeti

21. veebruari 2005. a otsusega karistati A. H.-i

LS § 74 20 järgi 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest ta juhtis 2. oktoobril 2004. a

mootorsõidukit ilmsete alkoholijoobe tunnustega ja keeldus joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest.

A. H. alkoholijoove tuvastati politsei poolt kohapeal indikaatorvahendiga, mis joobeseisundi tuvastamise

protokolli kohaselt näitas alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 1,12 mg/l. A. H.-il ilmsete

alkoholitarvitamise tunnuste olemasolu kinnitasid veel tunnistajad K. K. ja P. B., aga samuti joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise aktis kirjeldatu. Enda alkoholijoovet kinnitas ka A. H. ise.

2. A. Hint esitas Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja asja menetluse lõpetamist.

3. Tartu Maakohtu 12. mai 2005. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja A. H. kaebus

rahuldamata.

Kohus leidis, et A. H. täpset alkoholijoobeastet kinnitavad tõendid puuduvad. Küll aga võib tunnistajate K.

K. ja P. B. ütluste ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti põhjal järeldada, et A. H.-il olid alkoholi

tarvitamise tunnused. Kuna joobeseisundit tuvastav arst pidas vajalikuks konkreetse joobeseisundi

tuvastamiseks vereanalüüsi, on A. H. keeldumine sellest käsitatav joobeseisundi tuvastamisest keeldumisena

ulatuses, mida arst pidas vajalikuks Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme

määramise otsuse vaidlustamise korra (Korra) § 14 p 1 järgi. Kohus asus seisukohale, et A. H. soovis

takistada täpse joobeastme tuvastamist, et vältida enda süüditunnistamist ja karistamist joobes juhtimise eest

LS § 7419 järgi. Kohus leidis, et A. H. tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja talle mõistetud karistus on

põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 1 p-de 1 ja 8

mõttes ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel järgmistel põhjustel.

4.1 Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ja eelistanud tunnistajate K. K. ja P. B. ütlusi teistele tõenditele.

Kaitsja leiab, et tõendid kogumis ei kinnita tõsikindlalt, et A. H. juhtis 2. oktoobril 2004. a mootorsõidukit

alkoholijoobes. Kaitsja leiab, et kohus on rikkunud VTMS § 110 p 2 sätteid, sest on jätnud põhjendamata

osade tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse. Kohus ei ole arvestanud süütuse presumptsiooni põhimõtet, et

kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja rõhutab, et menetlusalune isik

võttis omaks alkoholi tarvitamise eeltoodud ajal, kuid eitab pärast seda auto juhtimist.

4.2 A. H. käitumises puuduvad LS §-s 7420 kirjeldatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kassaator

märgib, et kohus on põhjendamatult võtnud A. Hinti joobeseisundi tuvastamisel aluseks üksnes

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti (Akt), jättes kõrvale teised tõendid, mis kinnitavad piisaval

määral, et A. H. oli kõnesoleval ajal alkoholijoobes. Kohus on põhjendamatult eelistanud Korra § 14 p-s 1

sätestatud arsti õigust valida iseseisvalt metoodika, s.h laboratoorsed meetodid isiku joobeseisundi

meditsiiniliseks kindlakstegemiseks, eirates sellega Korra § 15 lg-s 2 sätestatud isiku õigust keelduda

vereproovist. Tähelepanuta on jäänud A. H. põhjendused vereproovist keeldumise kohta. Kaitsja märgib, et

nimetatud õiguse realiseerimine ei saa olla käsitatav keeldumisena joobeseisundi tuvastamisest.

4.3 Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et tõendamata on A. H. poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja ta

ei ole seadusega nõutud piirides keeldunud joobeseisundi tuvastamisest. Seetõttu taotleb kaitsja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kassatsioonis ei vaidlustata kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et menetlusalune

isik oli väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes. Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium

selle asjaolu tuvastamisel ei peatu. Seda enam, et isiku teo kvalifitseerimisel LS § 7420 või § 7419 järgi ei ole

teo objektiivse koosseisu olemasoluks vajalik tuvastada joobeastet Korra § 19 mõttes. Piisab, kui isikul on

tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused, mis on Korra § 19 lg 1 p 1 järgi alkoholijoobe kergeim raskusaste.

6. Põhjendatud ei ole kassatori väide, et kohtuväline menetleja ja Tartu Maakohus on oluliselt rikkunud

väärteomenetlusõigust, kui tuvastasid, et A. H. juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit. Kassatsioonist ei nähtu, milles kassaatori arvates väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

selle asjaolu tuvastamisel seisneb. Maakohtu otsuses on näidatud tõendid, mille alusel kohus sellisele

järeldusele jõudis. Samuti on kohus motiveerinud, miks ta ei pidanud vajalikuks üle kuulata menetlusaluse

isiku poolt taotletud tunnistajaid. Asjaolu, et kassaator on uuritud tõendite alusel asunud kohtust erinevale

seisukohale, ei ole käsitatav kohtu poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisena. Uuritud tõendite alusel uute

faktiliste asjaolude tuvastamiseks aga puudub kassatsioonikohtul õigus.

7. Põhjendatud on kassaatori väide, et menetlusaluse isiku käitumist ei ole õige kvalifitseerida joobeseisundi

tuvastamisest kõrvalehoidumisena LS § 7420 järgi. A. H. tegevuse kvalifitseerimisel LS § 7420 järgi oli

aluseks asjaolu, et ta keeldus arsti poolt tehtud ettepanekust vereproovi andmiseks. Riigikohtu

kriminaalkolleegium leiab, et nii kohtuväline menetleja kui ka Tartu Maakohus on LS § 7420 kohaldanud

ebaõigesti, sest isikul puudub kohustus vereproovi andmiseks. LS § 20 lg 4 kohaselt on isikul õigus pärast

tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Korra § 15

p 2 järgi on isikul õigus keelduda vereproovi andmisest, kui arst on teinud vereproovi andmise ettepaneku.

Arst teeb selle kohta märkuse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti. Kohtuväline menetleja ega kohus

pole tuvastanud, et A. H. oleks keeldunud joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest tervishoiuasutuses. Isiku

poolt vereproovi andmisest keeldumise õiguse kasutamine ei saa kaasa tuua tema karistamist. Sellisel juhul

tuleb alkoholijoove tuvastada teiste meetoditega, nagu seda on tehtud ka käesolevas väärteoasjas (vt otsuse

p 1).

Kuivõrd on tuvastatud, et A. H. juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes, siis tuleb tema tegevus

kvalifitseerida LS § 7419 järgi. Kuna puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, siis saab Riigikohtu

kriminaalkolleegium VTMS § 174 p 8 alusel teha uue otsuse ilma menetlusaluse isiku olukorda

raskendamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 1 ja §-st 176 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium

Tartu

Maakohtu

12. mai

2005.

a

otsuse

ja

Lõuna

Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leeti 21. veebruari 2005. a otsuse A. H. süüditunnistamises ja

karistamises LS § 7420 järgi ning tunnistab A. H. süüdi väärteo toimepanemises LS § 7419 järgi jättes talle

mõistetud karistuse samaks. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi