3-1-1-86-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedT.L-le koostati 20. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 10.41, juhtides 25 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Stalker nr 24625 (taatlemistunnistus
Legislator headnote
AI generated3-1-1-86-05 · Riigikohus: T.L-le koostati 20. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 10.41, juhtides 25 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Stalker nr 24625 (taatlemistunnistus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-86-05
Otsuse kuupäev
17. oktoober 2005. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter
Vaher
Kohtuasi
T.L. väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas
nr 4-175/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
7. september 2005. a
Istungil osalenud isikud
Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud
Resolutsioon
1. Kassatsioon rahuldada.
2. Tühistada Tallinna Linnakohtu otsus T.L. väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada
väärteoasjas menetlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.L-le koostati 20. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 10.41, juhtides
Tallinnas P teel sõiduautot kiirusega 80+/-5 km/h, ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui
25 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Stalker nr 24625 (taatlemistunnistus
nr 0309001).
Menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile vastulause, milles väitis, et ta ei ole protokollis kirjeldatud
rikkumist toime pannud.
Lisaks leidis menetlusalune isik, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade Stalker nr 24625 ei vastanud
20. detsembril 2004. a kehtinud õigusaktides esitatud nõuetele, mistõttu on mõõteseadme kasutamise
tulemusel saadud tõendid lubamatud.
MõõteS § 7 lg 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 21. aprilli 2004. a määrusega nr 112
kehtestanud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite
taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded. Määruse lisa punkti 7.3 kohaselt on
liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite puhul metroloogiline kontroll (tüübikinnitus ja taatlemine)
kohustuslik, kusjuures täpsusnõudeks on kiirustel kuni 100 km/h +/-3 km/h ning taatluskehtivusajaks üks
aasta.
Eesti Standardiameti poolt 15. juulil 1998. a väljastatud Mõõtevahendi Tüübikinnitustunnistuse nr SA 3-
4/3.45.98 kohaselt on kiirustel alla 100 km/h kiirusemõõturi Stalker mõõtetulemuse laiendmääramatus
liikuva objekti kiiruse hindamisel +/-5 km/h. Lisaks nähtub tüübikinnitustunnistusest, et tüübikinnitus kehtib
viis aastat, s.o 15. juulini 2003. a, tüübikinnitust pikendatud ei ole. Vastavalt majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse lisa p-le 7.3 on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusemõõturite
taatluskehtivusajaks üks aasta. Kiirusemõõtur Stalker nr 24625 oli enne 20. detsembrit 2004. a viimati
taadeldud 5. mail 2003. a, mistõttu oli selle taatluskehtivusaeg möödunud.
Põhja Politseiprefektuuri 19. jaanuari 2005. a otsusega karistati T.L. väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise
eest LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni).
Otsuses märgiti, et mõõteseade Stalker oli taadeldud 5. mail 2003. a. Taatlemise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt oli taatluskehtivusajaks kaks aastat ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on kinnitanud, et enne
1. maid 2004. a taadeldud kiirusemõõtjatele väljastatud tunnistused kehtivad eelmises seaduses sätestatud
tähtaja jooksul. Seega kehtib kasutatud mõõtevahendi taatlemise tunnistus kuni 5. maini 2005. a.
Seoses tüübikinnituse väidetava puudumisega märgiti otsuses, et MõõteS § 50 lg 4 kohaselt piisas kuni
1. jaanuarini 2005. a mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks taadeldud mõõtevahendi kasutamisest.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kinnituse kohaselt ei lõpe tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõppemisel
varem kasutusele võetud mõõtevahendite kasutamise õigus.
2. T.L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist
ja väärteoasja menetluse lõpetamist.
Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole vastanud vastulauses
esitatud seisukohale, et mõõtevahendi täpsus ei vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud
täpsusnõuetele.
Kaebaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, et taatlus kehtis 5. maini 2005. a. Väärteoasja
materjalidest ei nähtu, mille alusel kohtuväline menetleja väidab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni
kinnitusel kehtivad enne 1. maid 2004. a taatluse läbinud ja taatlustunnistuse saanud kiirusemõõtjatele
väljastatud tunnistused eelmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
3. Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus
muutmata.
Kohtu arvates olid kaebaja väited, et tema ei ole väärtegu toime pannud, paljasõnalised. T.L. süüd kinnitavad
tunnistaja J.E. ütlused, kes nägi sündmust pealt ja kinnitas, et liikluseeskirja rikkumine fikseeriti
nõuetekohaselt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et mõõteseade Stalker nr 24625 oli läbinud metroloogilise
kontrolli 5. mail 2003. a ja tema taatlustunnistus kehtib kuni 5. maini 2005. a. Seda kinnitas ka Tehnilise
Järelevalve Inspektsioon oma 3. märtsi 2005. a kirjas nr 5-5/21.
4. Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsuse peale esitas kassatsiooni T.L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus
Tehver, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
Kassatsioonis leitakse, et linnakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2
tähenduses, kuna ei kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust, kuigi
VTMS § 133 p 6 seda nõuab. Seejuures jäeti vastamata kaebuses esitatud väitele, et kohtuväline menetleja
rikkus VTMS § 74 p 8, kuna ei vastanud kõigile vastulauses esitatud argumentidele.
Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et kiiruse ületamine on tuvastatud nõuetekohaselt ja kasutatud
mõõtevahendi taatlus oli kehtiv. 1. maist 2004. a kehtima hakanud majandus- ja kommunikatsiooniministri
21. aprilli 2004. a määruse nr 112 "Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,
mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded" lisa p-ga 7.3 sätestati
liiklusjärelevalves kasutatavatele mõõtevahenditele uus taatluskehtivusaeg üks aasta varasemalt ette nähtud
kahe aasta asemel. Kuna uue määrusega lühendati taatluskehtivusaega ühele aastale, möödus kasutatud
mõõtevahendi taatluskehtivusaeg 5. mail 2004. a ning 20. detsembril 2004. a ei olnud mõõtevahendiga
saavutatud mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõteseadus ega selle alusel antud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrus ei näe ette, et enne määruse jõustumist kiirusemõõtjatele teostatud
taatluste taatluskehtivusajaks on varemkehtinud õigusaktides sätestatud tähtaeg.
Lisaks korratakse varasemaid seisukohti, et mõõtevahendit ei tohtinud kasutada ka seetõttu, et selle täpsus ei
vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud täpsusnõuetele ning et mõõtevahendil puudus
tüübikinnitus.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteriista Stalker
nr 24625 taatluskehtivusaeg oli möödunud.
Kohtuväline menetleja ja Tallinna Linnakohus tuginesid oma otsustes Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni
seisukohale, et taatluskehtivusaegu puudutava üleminekusätte puudumisel tuleb lähtuda enne 1. maid 2004. a
taadeldud kiirusemõõturite puhul nende taatlemise ajal kehtinud regulatsioonist ning nende
taatluskehtivusaeg on kaks aastat taatlustunnistusel märgitud kuupäevast.
Nimetatud seisukoht on siiski ekslik. Õiguskirjanduse (vt I. Pilving. Õigusriigi printsiip ja normitehnika,
lk 85) kohaselt tähendab varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine
seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel
kestvaid õigussuhteid. Sama seisukohta kinnitab ka senine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi praktika, mille kohaselt rikub pärast uue seaduse jõustumist eelmise seaduse alusel antud
määruse kohaldamine Põhiseaduse § 87 p 6 ning õiguskindluse põhimõtet (vt 17. juuni 1998. a otsus asjas 3-
4-1-5-98 - RT III 1998, 58, 939 ja 22. veebruari 2001. a otsus asjas 3-4-1-3-01 - RT III 2001, 6, 62).
Eelnevast tuleneb, et üleminekusätete puudumisel pidid kasutatavad mõõtevahendid vastama 1. maist 2005. a
jõustunud määrusega esitatud nõuetele. Veelgi enam, majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli
2004. a määrust täiendati 10. augusti 2004. a määrusega, lisades muuhulgas rakendussätte (21. aprilli 2004. a
määruse lisa juurde käivate märkuste p 6), mis sätestab järgmist: "6) Punkti 4.2 kolmandas veerus toodud
taatluskehtivusaega «2 aastat» kohaldatakse enne 1. maid 2004. a taadeldud arvestitele alates hetkest, kui on
lõppenud majandusministri 29. novembri 2000. a määruse nr 38 «Mõõtevahendite taatlemise kord ja
taatluskehtivusajad» (RTL 2000, 124, 1979; 2002, 52, 75; 137, 2013) §-s 12 neile sätestatud
taatluskehtivusaeg." Seega näeb määrus ette endise taatluskehtivusaja edasikestmise ainult Lisa punktis 4.2
nimetatud mõõtevahendite (mehaanilised külmaveearvestid, mille näitude alusel toimub vee-ettevõtja ja tema
kliendi vaheline tehing) puhul.
6. Tulenevalt MõõteS § 50 lg-st 4 ei ole taatlemata mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.o
puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige. Seega ei ole usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise
tulemusel saadud tõendid. Kuna sellest tulenevalt ei ole võimalik tõendada T.L. sõidukiirust, tuleb
VTMS § 174 p 4 alusel Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus
VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher