3-4-1-11-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-11-05

Otsuse kuupäev

14. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ja liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Villu

Kõve, Jüri Põld

Kohtuasi

Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada Riigikogu töökorra seaduse

muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Rahuldada Vabariigi Presidendi taotlus ja tunnistada Riigikogu

töökorra seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu võttis 27. märtsil 2002. a vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

(edaspidi KOVVS), millega muudeti Riigikogu töökorra seadust (edaspidi RKTS) ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS) selliselt, et alates 17. oktoobrist 2005 oleks

keelatud Riigikogu liikmete samaaegne kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse ja vastupidi.

2. 12. mail 2005 võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse (edaspidi

vaidlustatud seadus), mis rakendussätte kohaselt jõustub 17. oktoobril 2005. Vastuvõetud seadusega

jäeti Riigikogu töökorra seadusest välja 17. oktoobril 2005 jõustuma pidanud § 6 lõike 2 teine lause,

mis oleks peatanud Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused

valla- või linnavolikogu liikmena, ning tunnistati kehtetuks Riigikogu töökorra seaduse samuti

17. oktoobril 2005. a jõustuma pidanud § 7 lõike 2 punkt 3, mille järgi Riigikogu liige ei või oma

volituste ajal olla valla- või linnavolikogu liige.

3. Vabariigi President jättis Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse 30. mai 2005. a otsusega

nr 848 välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia vaidlustatud seadus põhiseadusega

kooskõlla. Vabariigi President leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse § 154 lõikest 1 tuleneva

kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte, §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse

printsiibi ning §-s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega.

4. Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi vaidlustatud seadust 8. juunil 2005. a ning võttis selle

muutmata kujul uuesti vastu. Vabariigi President pöördus 22. juunil 2005. a Riigikohtu poole

taotlusega tunnistada Riigikogu töökorra seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

VABARIIGI PRESIDENDI JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Vabariigi President leiab Riigikohtule saadetud taotluses, et vaidlustatud seadus on vastuolus

kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ameti ühildamatuse

põhiseadusest tulenevate põhimõtetega.

Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia

põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige

kohalikest oludest ning et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada

sõltumatult riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.

Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte eesmärgiks on vältida võimu

liigset kontsentreerumist. Võimude lahususe personaalset tasandit on rikutud, kui üks ja sama isik

täidab üheaegselt kahe võimuharu funktsioone. Kohaliku omavalitsuse volikogu tegevus

omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Kohalikule

omavalitsusele seadusega antud ülesannete otsustamisel ja korraldamisel asub kohaliku omavalitsuse

volikogusse kuuluv Riigikogu liige teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja

tasakaalu põhimõttega vastuolus.

Ühe isiku poolt erinevate võimufunktsioonide samaaegne täitmine ei ole kooskõlas ka põhiseaduse §-

s 63 sätestatud ametite ühildamatuse põhimõttega, mille üheks eesmärgiks on tagada Riigikogu

liikmele võimalus keskenduda Riigikogu liikme ülesannete täitmisele.

6. Seaduse vastu võtnud Riigikogu nimel arvamuse esitanud Riigikogu põhiseaduskomisjon on

seisukohal, et Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus on põhiseadusega kooskõlas.

Kohalikku omavalitsust ei saa käsitada täidesaatva riigivõimu haru osana. Kohaliku omavalitsuse

eesmärk ja põhisisu on kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine. Võimude lahususe põhimõtte

rikkumise tuvastamiseks ei piisa asjaolust, et kohalik omavalitsus teostab talle seadusega pandud

ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu haru funktsioone. Kui riik volitab kohalikku omavalitsust

riiklikke ülesandeid täitma, määratakse üleantava ülesande sisu seaduse või lepinguga ning

riigivõimuorganitel puudub omavoli kohalike omavalitsuste suhtes. Täidesaatva riigivõimu organitel

puudub käsu- ja distsiplinaarvõim volikogu liikmete suhtes, ka ei saa volikogu liikmed täidesaatva

riigivõimu organilt tasu. Volikogu liikmeks olek ei ole käsitatav riigiametina põhiseaduse § 63

mõttes, kuna Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme positsioonide vahel puudub

olemuslik huvide konflikt. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige realiseerib kohalikul tasandil

keskvõimu huve, annavad sellisele tegevusele hinnangu valijad.

Euroopa Nõukogu kohaliku omavalitsuse harta kohaselt määratakse kohaliku esindusorgani tööga

sobimatud tegevused kindlaks seadusandluse või õiguse üldpõhimõtetega. Riigikogu on leidnud, et

Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühildamise lubamine on mõistlik,

kuna see ei takista Riigikogu liikme põhifunktsiooni täitmist, võimaldades samaaegselt olla kursis

kohalike probleemidega. Põhiseaduskomisjoni korraldatud küsitluse kohaselt suudavad Riigikogu

liikmed oma põhifunktsiooni kõrvalt volikogude töös osaleda ning suhtuvad oma kohustustesse

tõsiselt.

7. Õiguskantsler leiab, et Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus on osas, milles võimaldab

Riigikogu liikmete samaaegset kuulumist kohaliku omavalitsuse volikogusse ning vastupidi,

põhiseadusega vastuolus.

Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus,

mis seisneb kohalikele omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel iseotsustusõiguse

tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel kohaliku omavalitsuse volikogus saavad osaleda ka

parlamendi liikmed, väheneb kohalike omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel

märgatavalt, kuna võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi

huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema

volikogu liige. Lisaks mõjutab üheaegne kuulumine nii volikogusse kui Riigikogusse esindusorganite

tegevuse stabiilsust. Seega on samaaegselt mõlemasse esinduskogusse kuulumist võimaldav

regulatsioon vastuolus põhiseaduse § 154 lõikega 1.

Ametite ühildamatuse põhimõte seisneb muuhulgas ühele isikule samaaegselt kahe erineva

võimuvolituse omistamise keelus, mille eesmärgiks on huvide konflikti vältimine. Teiseks ametite

ühildamise keelu eesmärgiks on tagada Riigikogu liikmete pühendumine parlamendi tööle.

Põhiseadus seob ametite ühildamise keelu mõistega "riigiamet", mida tuleb tõlgendada laiendavalt.

Võimuharude kolmikjaotust silmas pidades on kohaliku omavalitsuse tegevuse puhul tegu laiemas

mõttes täidesaatva võimu teostamisega. Eriti riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste

täitmise üle otsustamisel on kohaliku omavalitsuse volikogu funktsionaalselt riigi täidesaatva võimu

osaks. Seega tuleb Riigikogu liikme poolt kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena töötamist

käsitada töötamisena teises riigiametis. Regulatsioon, mis üheaegset kuulumist mõlemasse

esindusorganisse võimaldab, on põhiseaduse § 63 lõikega 1 ja § 64 lõike 2 punktiga 1 vastuolus.

Riigikogu ja volikogu liikme samaaegne kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas ka

personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus riigiametnik täidab üheaegselt olemuselt

vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib tekkida huvide konflikt ja sellest

tulenevad minetused oma ülesannete täitmisel. Näiteks võib kohaliku omavalitsuse volikogudesse

kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel kaasa tuua omavalitsuste

ebavõrdse kohtlemise.

8. Justiitsminister on seisukohal, et Vabariigi Presidendi vaidlustatud seadus ei ole põhiseadusega

vastuolus.

Kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks olev kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine pole

ühegi riigivõimu haru funktsioonide otsene teostamine. Neid ülesandeid täidab kohalik omavalitsus

riigist sõltumatult. Eesti põhiseadus ei vaatle omavalitsuse teostamist riigivõimu teostamisena. Seega

ei ole Riigikogu liikme tegevus kohaliku omavalitsuse volikogus kohaliku elu küsimuste otsustamisel

ja korraldamisel vastuolus horisontaalse võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Ehkki

oma põhiülesannete kõrval viib kohalik omavalitsus ellu ka riigi antud ülesandeid, on nimetatud

ülesanded oma olemuselt sekundaarse iseloomuga ega mõjuta omavalitsuste toimimist olemuslikult.

Nende ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse volikokku kuuluva Riigikogu liikme poolt ei saa

reaalselt ohustada võimude lahutamise põhjuseks olevaid väärtusi. Mitmed Euroopa demokraatlikud

riigid ei näe topeltmandaadi võimaldamises konflikti võimude lahususe ja tasakaalustatuse

põhimõttega.

Riigikogu liikmete kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise keelamine ei ole tulemuslik

vahend, välistamaks keskvõimu kontrolli kohaliku omavalitsuse teostamise üle. Arvestades kohaliku

poliitika erakonnastumise taset, on erakondadel võimalik mõjutada kohaliku omavalitsuse teostamist

kesktasandi huvides ka nende volikokku kuuluvate erakonna liikmete kaudu, kes ei ole Riigikogu

liikmeteks. Kuulumine paralleelselt nii Riigikogusse kui kohaliku omavalitsuse volikogusse annab

parema ülevaate mõlema võimutasandi probleemidest ning võimaluse tõstatada Riigikogus kohalike

omavalitsuste jaoks olulisi küsimusi. Selline lahendus ei ole vastuolus kohaliku omavalitsuse

autonoomia põhimõttega.

Ametite ühildamatuse põhimõtte kohaselt ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olekut ei saa lugeda riigiametis olekuks avaliku teenistuse

seaduse järgi. Ka riigiameti mõiste laiemast tähendusest lähtudes ei ole võimalik käsitada kohaliku

volikogu liiget riigiametis oleva isikuna. Samuti ei vasta kohaliku omavalitsuse liige ühelegi

Riigikohtu poolt riigiameti mõiste sisustamisel kirjeldatud kriteeriumile. Mõningate riiklike

ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse poolt on sekundaarse tähendusega. Ka ei riku kohaliku

omavalitsuse volikokku kuulumine nõuet, et Riigikogu liige keskenduks oma tööle Riigikogus.

Lisaks võib Riigikogu liikmetelt võimaluse võtmist kuuluda samaaegselt kohalikesse volikogudesse

käsitada Riigikogu liikme üldise võrdsusõiguse ning passiivse valimisõiguse ebaproportsionaalse

piiramisena.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

9. Riigikogu poolt 27. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-

ga 71 täiendati Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõiget 2 ja § 7 lõiget 2.

Täiendamise järgselt peab Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõike 2 sõnastus alates 2005. aasta

17. oktoobrist olema järgmine:

"Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juhtudele lõpevad Riigikogu liikme volitused enne

tähtaega ka tema poolt Eesti kodakondsuse kaotamisel vastavalt kodakondsuse seadusele (RT I 1995,

12, 122; 83, 1442) või tema asumisel käesoleva seaduse § 7 2. lõikes nimetatud ametisse. Riigikogu

liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena

peatuvad."

Riigikogu töökorra seaduse § 7 lõike 2 punkti 3 sõnastus peab alates 2005. aasta 17. oktoobrist olema

järgmine:

"Riigikogu liige ei või oma volituste ajal:

/.../

3) olla valla- või linnavolikogu liige; /.../."

10. Riigikogu võttis käesoleva aasta 12. mail vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse,

mille § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse 27. märtsil 2002 vastu võetud ja veel jõustumata Riigikogu

töökorra seaduse § 6 lõike 2 teist lauset ning § 7 lõike 2 punkti 3 alates 17. oktoobrist 2005. Vabariigi

President on käesolevas asjas vaidlustanud nende Riigikogu töökorra seaduse sätete

põhiseaduspärasuse.

Vaidlusalused Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 1 punktid 1 ja 2 sätestavad:

"§ 1. Riigikogu töökorra seaduses /.../ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 redaktsioonist, mis jõustub 2005. aasta 17. oktoobril, jäetakse välja teine

lause;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3, mis jõustub 2005. aasta 17. oktoobril, tunnistatakse kehtetuks; /.../."

11. Vabariigi Presidendi taotluse rahuldamata jätmise korral taastuks Riigikogu töökorra seaduse

muutmise seaduse väljakuulutamise ja avaldamise järgselt enne 27. märtsi 2002 kehtinud olukord.

Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõige 2 oleks sellisel juhul järgmine:

"Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juhtudele lõpevad Riigikogu liikme volitused enne

tähtaega ka tema poolt Eesti kodakondsuse kaotamisel vastavalt kodakondsuse seadusele (RT I 1995,

12, 122; 83, 1442) või tema asumisel käesoleva seaduse § 7 2. lõikes nimetatud ametisse."

Riigikogu töökorra seaduse § 7 lõikest 2 jääks välja punkt 3.

12. Riigikogu poolt 27. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§-ga 72 täiendati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõiget 2 punktiga 11, mis pidi

jõustuma 17. oktoobril 2005.

Muudatuse jõustumise järgselt oleks KOKS § 19 lõike 2 punkt 11 sätestanud:

"(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:

/.../

11) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni;"

Riigikogu võttis 12. mail 2005 vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse.

Selle seaduse § 11 punktiga 1 muudeti alates 17. oktoobrist 2005 kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 19 lõike 2 punkti 11. Muudatuste jõustumise järgselt sätestab KOKS § 19 lg 2 p 11:

"(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:

/.../

11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste

lõppemiseni;"

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Vabariigi President taotleb käesolevas asjas Riigikohtult väljakuulutamata jäetud Riigikogu

töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimist. Vabariigi President jättis

Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna ta leiab, et Riigikogu liikme

võimalus kandideerida ja kuuluda valituks osutumise korral Riigikogu liikmeks olekuga samaaegselt

kohaliku omavalitsuse volikokku ei ole kooskõlas põhiseaduse § 154 lõikes 1 sisalduva kohaliku

omavalitsuse autonoomia põhimõtte, §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte

ning §-s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega. Vabariigi Presidendi seisukohta toetab

õiguskantsler, Riigikogu ja justiitsminister aga peavad vaatlusalust regulatsiooni põhiseaduspäraseks.

Kõigepealt analüüsib kolleegium kujunenud olukorda.

I

14. Ametis oleval Riigikogu liikmel on põhiseaduse § 156 lõikest 2 ja kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seadusest tulenev õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.

15. 2002. aastal Riigikogu töökorra seaduses tehtud muudatus, mis jõustuks 17. oktoobril 2005,

välistaks selle, et isik samaaegselt täidab Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

ülesandeid. Selle seadusemuudatuse järgi lõpevad Riigikogu liikme volitused Riigikogus, kui ta

pärast valimisi asub kohaliku omavalitsuse volikokku. Kui ta pärast valimisi volikokku ei asu, siis

jätkab ta oma ülesannete täitmist Riigikogus, kuid tema volitused volikogus peatuvad. Kui ta pärast

oma volikogu liikme volituste peatumist asub volikokku, siis lõpevad tema volitused Riigikogus.

Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme

ülesannete täitmisest (KOKS § 19 lg 1).

16. Riigikogus 12. mail 2005. a vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt 30. mail 2005. a välja

kuulutamata jäetud seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, looks

jõustumise korral olukorra, kus Riigikogu liige võiks samaaegselt täita riigikogu liikme ülesandeid ja

kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid.

17. Riigikogu töökorra seaduses 2002. a tehtud muudatuste rakendamiseks tehti 2002. a ka kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduses muudatus, mis pidi samuti jõustuma 17. oktoobril 2005.

KOKS § 19 lõike 2 punkti 11 järgi pidid volikogu liikme volitused peatuma Riigikogu liikme

volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni. 12. mail 2005. a muudeti KOKS

§ 19 lõike 2 punkti 11, sätestades, et volikogu liikme volitused peatuvad Vabariigi Valitsuse liikme

volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni. 12. mail 2005. a KOKS

§ 19 lõike 2 punktis 11 tehtud muudatus seisnes selles, et sättest jäeti välja fraas "Riigikogu liige" ja

sellega hakati reguleerima volikokku valitud Vabariigi Valitsuse liikme volituste peatumist volikogus.

Selle muudatuse kuulutas Vabariigi President välja 25. mail 2005. a ja see muudatus jõustub

17. oktoobril 2005. a, sõltumata käesoleva vaidluse tulemustest.

18. Viimati nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus ei takista käesoleva

vaidluse lahendamist, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses 2002. ja 2005. a tehtud

muudatused, mis puudutavad Riigikogu liiget, on korralduslikku laadi. Riigikogu liikme õigus täita

samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid sõltub Vabariigi Presidendi poolt

30. mail 2005 välja kuulutamata jäetud seaduse põhiseaduspärasusest.

II

19. Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud

seadusemuudatus tähendaks olulist muudatust valimisõiguses. Järgnevalt uurib kolleegium seda, kas

sellise olulise seadusemuudatuse tegemine vahetult enne valimisi on lubatav.

Kolleegium märgib, et sarnast probleemi pidi Riigikohus lahendama ka 2002. a vahetult enne

kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli

2002. a otsust asjas nr 3-4-1-7-02 - RT III 2002, 22, 251).

20. Vaidlustatud seadus võeti vastu käesoleva aasta 12. mail ja selle jõustumise tähtaeg on käesoleva

aasta 17. oktoobril. Kohaliku omavalitsuse valimised, mille tulemusi seadusega tehtud muudatused

oluliselt mõjutavad, toimuvad KOVVS § 2 teise lause kohaselt valimisaasta oktoobrikuu kolmandal

pühapäeval. 2005. aastal on kohaliku omavalitsuse volikogude valimise päevaks 16. oktoober.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 35 lõigete 1 ja 2 järgi algab kandidaatide

registreerimiseks esitamine 60. päeval enne valimispäeva.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et 2002. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seadusega Riigikogu töökorra seadusesse tehtud muudatuste jõustumise tähtajaks on samuti

17. oktoober 2005. a. Seega tekiks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse jõustumisel

olukord, kus Riigikogu liikme kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumise keeld ei jõustukski.

21. Arvestades seda, et Riigikogu muutis kolm kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude

valimisprotsessi algust oluliselt valimisreegleid, peab kolleegium vajalikuks eraldi käsitleda tehtud

muudatuste kooskõla põhiseaduse §-st 10 tuleneva demokraatia põhimõttega ning seda, kas

vaatlusaluses regulatsioonis sisaldub muudatuste rakendamiseks mõistlik tähtaeg.

22. Põhiseadus ei sätesta otsesõnalist keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne

valimisi. Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus

tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.

Käesoleval juhul on vahetult enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis

olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel võrreldes

parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega. See ei ole kolleegiumi arvates

kooskõlas demokraatia põhimõttega.

Kolleegium ei saa demokraatia põhimõtte nõuetest johtuvalt aktsepteerida olukordi, kus võimul

olevad poliitilised jõud teevad mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi

vahetult enne valimisi enda kasuks.

23. Kolleegium ei saa ütelda, milline on mõistlik aeg valimisreeglistikus oluliste muudatuste

tegemiseks. Kolleegium on aga seisukohal, et valimisreeglistikus tehtud muudatus, mis peaks

jõustuma ajal, mil põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi võib veel toimuda

kohtuvaidlus Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud valimisõigust piirava regulatsiooni

põhiseaduspärasuse üle, on tehtud ilmselgelt hilinenult. Miinimumnõudeks valimisreeglistiku

muutmisel on kolleegiumi arvates see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb võtta vastu

arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui kandidaadil peab olema aega

uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks.

24. Järeldust, et riigikogu töökorra seaduses nii olulise muudatuse tegemine pole põhiseaduspärane,

ei saa kummutada väitega, et 16. oktoobri 2005. a kohalikel valimistel kandideerivatel Riigikogu

liikmetel on õiguspärane ootus asuda valituks osutumisel lisaks Riigikogu liikme ülesannetele täitma

ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Sellist ootust pole seepärast, et juba 2002. a

võeti vastu seadusemuudatus, mis keelab sellise ametite ühitamise ning seda keeldu tühistav

väljakuulutamata seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, ei saa anda

mingit õiguspärast ootust. Vastupidi, käesoleva vaidluse objektiks olev seadusemuudatus on loonud

õigusselgusetu olukorra, mis seisneb selles, et ei kandidaat ega valija tea seda, kas valituks osutunud

Riigikogu liige tohib või ei tohi ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

ülesandeid.

Kolleegium on seisukohal, et Riigikogu pole sellise olukorra loonud seaduse vastuvõtmisel arvesse

võtnud õigusselguse põhimõtet.

25. Eeltoodust ei saa aga teha järeldust, et käesolevas asjas kujunenud olukord kahjustab oluliselt

valijaskonna aktiivset valimisõigust. Käesolev kohtuotsus jõustub enne valimispäeva ja valijatel on

võimalus teostada oma tahet õigusselges olukorras.

26. Kuna kolleegium jõudis järeldusele, et vaidlustatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-st 10

tulenevate demokraatia põhimõtte nõuetega, siis rahuldab ta Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistab

Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Villu Kõve, Jüri Põld