3-2-1-96-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-96-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Loviisor vastulause Lääne-Viru Maakohtu

registriosakonna kohtunikuabi 8. oktoobri 2003. a

kandeotsusele.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

37/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Loviisor kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2005. a

Istungil osalenud isikud

Istungile osalejaid ei ilmunud

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsus muutmata

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 8. oktoobril 2003. a omal algatusel

kandeotsuse, millega otsustas kustutada Osaühingu Loviisor (OÜ Loviisor) äriseadustiku (ÄS) § 60

lg 5 alusel äriregistrist. Kandeotsuse alusel kustutati OÜ Loviisor äriregistrist samal päeval, s.o

8. oktoobril 2003. a.

Kandeotsuse kohaselt on registripidaja teinud ÄS § 60 lg 1 alusel OÜ-le Loviisor hoiatuse selle

kohta, et äriühingu netovara ei vasta seaduses sätestatud määrale ning äriühing kustutatakse registrist,

kui ta ei ole nelja kuu jooksul vastu võtnud ÄS § 176 järgi netovara vähenemise korral ettenähtud

otsust. Kustutamishoiatus saadeti OÜ-le Loviisor 13. märtsil 2003. a ja avaldati väljaandes Ametlikud

Teadaanded 27. märtsil 2003. a. Tähtaegselt registripidajale nõutud dokumente ei esitatud.

2. 10. detsembril 2003. a esitas OÜ Loviisor kandeotsusele vastulause, milles palus selle tühistada ja

kanda OÜ Loviisor uuesti äriregistrisse.

Vastulause järgi kustutati OÜ Loviisor äriregistrist põhjuseta, sest äriühing ei saanud

kustutamishoiatust täita seadusliku takistuse tõttu. OÜ Loviisor osanike koosolekul 6. juulil 2003. a

võeti vastu otsus osakapitali tõstmiseks 380 000 krooni võrra ja tehti ka vastav sissemakse, mida

kajastab majandusaasta aruanne. OÜ Loviisor volitas 6. juuli 2003. a volikirja alusel Harry Sikkat

esitama nimetatud dokumendid äriregistri pidajale. Dokumentide esitamise tähtpäeva viimasel päeval

haigestus H. Sikka raskelt ja ei saanud oma kohustust täita. Volikiri oli välja antud edasivolitamise

õiguseta. OÜ Loviisor ainuosanik Urmas Kullang ei olnud volituse täitmise võimatusest teadlik.

3. 18. detsembril 2003. a edastas kohtunikuabi vastulause lahendamiseks Lääne-Viru Maakohtu

kohtunikule.

Vastulause edastamise määruses märgiti muu hulgas, et puuduse kõrvaldamise ja registripidajale

dokumentide esitamise tähtpäevaks määrati OÜ-le Loviisor 12. juuli 2003. a. OÜ-le Loviisor postiga

edastatud hoiatus tagastati registripidajale märkusega, et OÜ Loviisor ei asu sellel aadressil. OÜ

Loviisor ei ole samuti esitanud 2002. a majandusaasta aruannet.

4. Lääne-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2004. a määrusega lõpetati vastulause menetlus. Kohtumääruse

põhjenduste kohaselt on kandeotsuses ekslikult märgitud, et sellele võib esitada vastulause.

Äriseadustik ei sätesta võimalust esitada vastulauset kohtunikuabi kandeotsusele, kui äriühing

kustutatakse registrist ÄS § 60 lg 5 alusel.

5. Viru Ringkonnakohtu 6. aprilli 2004. a määrusega rahuldati OÜ Loviisor erikaebus ja tühistati

maakohtu määrus ning asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus

seisukohale, et ÄS § 60 lg 5 alusel tehtud kohtunikuabi kandeotsust saab vaidlustada, esitades

vastulause ÄS § 731 järgi.

6. Lääne-Viru Maakohtu 23. aprilli 2004. a otsusega jäeti OÜ Loviisor vastulause rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud OÜ-l Loviisor seaduslikke takistusi registripidaja nõuete

täitmatajätmiseks. Tulenevalt ÄS § 180 lg-st 1 esindab ja juhib osaühingut juhatus. Juhatus korraldab

ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist. Lepingulise esindaja haigus ei vabastanud juhatust tema

seadusjärgsete kohustuste täitmisest. OÜ Loviisor netovara ei vastanud 2000.!2002. a

majandusaasta aruannete kohaselt seaduses sätestatud määrale. Äriühingu omakapital oli oluliselt

suures miinuses (ca 350 000 krooni). See oli juhatusele pikemat aega teada. OÜ-le Loviisor oli antud

neli kuud aega (kuni 12. juulini 2003. a) netovara seaduses ettenähtud määrani viimiseks. Lisaks

antud tähtajale ootas kohtunikuabi veel kolm kuud ja tegi kandeotsuse alles 8. oktoobril 2003. a.

Kohtunikule kohtunikuabi materjale edastama ei pidanud, sest võlanõudest OÜ Loviisor vastu

registripidajale keegi ei teatanud.

Vastulauset ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et äriseadustik ei sätesta võimalusi registrist juba

kustutatud äriühingu tegevuse jätkamiseks. Äriseadustiku § 60 lg-st 4 tuleneb, et kui pärast äriühingu

registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara, otsustab registripidaja likvideerimise.

Likvideerija määramise otsuse teeb kohtunik.

7. OÜ Loviisor esitas Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt lubab ÄS § 60 muuhulgas registripidajal osaühingu registrist kustutada,

kui osaühing ei ole pärast hoiatuse tegemist vastu võtnud ÄS § 176 järgi netovara vähenemise korral

ettenähtud otsust või sellist otsust ei ole täidetud. Äriseadustiku § 60 lg 5 alusel tehtud kohtunikuabi

kandeotsuse vaidlustamiseks ei näe äriseadustik ette muud võimalust kui vastulause esitamine ÄS

§ 731 järgi. Vastulausest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et registripidajale oleks enne

kandeotsuse tegemist 8. oktoobril 2003. a esitatud tõendeid OÜ Loviisor netovara reaalse

suurenemise kohta äriseadustikus nõutud määrani. Vastulause lisade loetelu p 4 all märgitud

majandusaruannet, mis tõendaks vastava sissemakse tegemist, maakohtu toimikus ei ole. OÜ

Loviisor väidete kohaselt ei saanud äriühingu lepinguline esindaja haiguse tõttu esitada tähtaegselt

registripidajale nõutud dokumente, kuid asjas ei nähtu, milline oli esindaja haigus ja kas see kestis

kolm kuud (12. juulist kuni 8. oktoobrini 2003. a), takistades tal toimingute tegemist

registriosakonnas. Vastulause lisade loetelu p 6 all märgitud arstitõendit maakohtu toimikus ei ole.

Seadusel ei põhine apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidi OÜ Loviisor vastulause läbi vaatama

avalikul istungil, mitte kirjalikus menetluses. Registripidajale esitatud dokumentide läbivaatamine

ning kandeotsuse tegemine toimub ÄS § 22 lg 5 järgi kirjalikus menetluses, kui äriseadustik ei nõua

avalikku istungit. Vastavalt ÄS § 731 lg-le 2 vaatab kohtunik vastulause kohtunikuabi otsuse peale

läbi ÄS §-s 53 sätestatud korras ja tähtajal. Äriseadustiku § 53 ei nõua vastulause läbivaatamist

avalikul istungil. Vastulause kohta tehtud kohtuniku otsuse apellatsiooni korras vaidlustamine toimub

ÄS § 73 lg-te 11 ja 3 järgi hagita menetluses.

Äriseadustiku § 33 lg 41 sätestab, et kui kandeotsus on tehtud ÄS § 60 alusel, ei tehta vastavat kannet

enne, kui on möödunud kandeotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on

kohtumenetlus lõppenud. Enne selle tähtaja möödumist tehtud registrist kustutamise kanne ei saa olla

põhjenduseks vastulause rahuldamata jätmisele. Registripidaja vastutus ja registritöötajate peale

kaebuste esitamise kord on sätestatud ÄS §-des 72 ja 74.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub OÜ Loviisor ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse järgi nähtub maakohtu toimikust, et vastulause lisade loetelu p-de 4 ja 6 järgi olid

maakohtule esitatud vastavalt OÜ Loviisor 2003. a majandusaruanne ja lepingulisele esindajale

väljaantud arstitõend, kuid toimikus neid ei olnud. Maakohus pidanuks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt hagita asja läbivaatamisel nõudma avaldajalt vastulause

puuduste kõrvaldamist ja nende tõendite esitamist. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 310 lg-t 3, kui

jättis tähelepanuta, et nimetatud tõendeid toimikus ei olnud, ega andnud kaebajale TsMS § 302 lg 1

p 8 kohaselt tähtaega kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et vastulauset ei tulnud läbi vaadata avalikul istungil. Hagita asjad

vaadatakse TsMS § 249 lg-te 1 ja 2 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt avalikul istungil avaldaja

juuresolekul.

Kaebaja täitis registripidaja nõude tähtaegselt 6. juulil 2003. a ja tõstis netovara vajalikule tasemele,

kuid ta ei saanud nõutud dokumente registripidajale esitada seadusliku takistuse tõttu.

Ringkonnakohus asus ebaõigesti vastupidisele seisukohale. Seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206

lg 1 järgi isiku haigestumine, mis ei võimalda tal teha tähtaegselt menetluses kohustuslikku

toimingut. Kui juriidilise isiku seaduslik esindaja on andnud volituse teatud toimingu tegemiseks

edasi lepingulisele esindajale, on ka volitatu haigestumine juriidilise isiku seaduslikuks takistuseks.

Kuna volitatu oli dokumentide esitamise viimasel päeval töövõimetu, tuleb lugeda, et registripidaja

nõue jäi täitmata seadusliku takistuse tõttu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

11. Esmalt käsitleb kolleegium kaebuse esitamisega seonduvaid probleeme.

Nimelt ei ole äriseadustikus ette nähtud selgelt kohtunikuabi omal algatusel ÄS § 60 lg 5 alusel

tehtud otsuse peale edasikaebamise võimalust ega korda. Tulenevalt ÄS § 24 lg 2 p-st 4 ei pea

kohtunikuabi ÄS § 60 lg-st 5 tuleneva otsuse tegemist andma üle kohtunikule, mistõttu on ÄS § 60

lg 5 järgse kandeotsuse tegemine ÄS § 24 lg 1 järgi kohtunikuabi pädevuses. Äriseadustiku § 731

järgi on kohtunikuabi otsuse peale edasikaebamisel õiguskaitsevahendiks vastulause, kuid nimetatud

sätte 1. lõike järgi saab vastulause esitada kohtunikuabi otsuse peale, millega kandeavaldus jäeti

rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti ÄS § 61 järgi tehtud otsusele. Kohtuniku omal algatusel

ÄS § 60 alusel tehtud otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse ÄS § 73 lg 11 järgi. Seega, kui

ÄS § 60 lg 5 järgse otsuse teinuks kohtunik, saanuks selle otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse.

Seega võib seadust tõlgendada selliselt, et OÜ-l Loviisor ei olegi õigust kandeotsusele kaevata, kuna

selle on teinud kohtunikuabi.

Kolleegiumi arvates ei ole selline tõlgendus siiski õige. Seadusandja ei ole ilmselt soovinud olukorda,

kus kandeotsuse vaidlustamise võimalus sõltub sellest, kas selle teeb kohtunik või kohtunikuabi. See

ei oleks ka mõistlikult põhjendatav eristamine põhiseaduse seisukohalt. Kooskõla puudumine

äriseadustiku eri sätete vahel on tekkinud ilmselt 7. juulil 2001. a jõustunud äriseadustiku,

pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse tõttu, millega lisati äriseadustikku nii

§ 60 lg 5 kui ka § 33 lg 41 ja § 73 lg 11. Samas jäeti nimetatud sätted omavahel ühtlustamata.

Lähtudes normi põhiseadusliku tõlgendamise võimalikkusest ning tuginedes ÄS § 22 lg-le 4 ja TsMS

§ 9 lg-le 2 ning juhindudes ÄS § 33 lg-st 41 ja § 73 lg-st 11, leiab kolleegium, et ÄS § 731 lg-t 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et vastulause esitamise võimalus on huvitatud isikul (TsMS § 250 lg 2) ka

sellisele ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele, mille teeb kohtunikuabi.

12. Teine menetluslik probleem puudutab kaebaja isikut. Kassatsioonkaebuse on esitanud ning

varasemas menetluses kandeotsusele vastulause esitanud ja esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitanud OÜ Loviisor. Äriregistri andmetel on OÜ Loviisor aga 8. oktoobril

2003. a äriregistrist kustutatud. Tulenevalt ÄS § 22 lg-st 4 toimub kandeotsuste tegemine ja nende

vaidlustamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilprotsessiõigusvõime on

TsMS § 70 lg 2 järgi muu hulgas Eesti juriidilisel isikul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45

lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik, kelleks TsÜS § 25 lg 1 teise lause järgi on ka osaühing,

registrist kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu äriregistrist

kustutamisega. Juriidilise isiku õigusjärgluseta lõppemine on aga TsMS § 217 p 7 järgi menetluse

lõpetamise aluseks. Nimetatud sätete järgi tuleks menetlus OÜ Loviisor vastulauses seega lõpetada.

Kolleegiumi arvates on aga OÜ Loviisor kaebust erandina võimalik siiski läbi vaadata. Selles osas

nõustub kolleegium alama astme kohtutega. Kolleegiumi arvates saab huvitatud isik ÄS §-s 731

sätestatud korras kaevata ka äriühingu registrist kustutamise kandeotsuse peale, mille on teinud ÄS

§ 60 lg 5 alusel kohtunikuabi (vt otsuse p 11). Huvitatud isikuks, kelle õigusi äriühingu registrist

kustutamine puudutab, on esmajoones äriühing ise. Kui registrist kustutamise kandeotsus täidetakse

aga enne otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist (s.t enne otsuse formaalset jõustumist) ÄS § 33 lg 4

järgi, tekib olukord, kus äriühing kaotab otsuse viivitamatu täitmise tõttu enda registrist

kustutamisega oma õigusvõime, mh tsiviilprotsessiõigusvõime, ega omagi õigust otsuse peale

kaevata. Sellise olukorra vältimiseks on ÄS § 33 lg-s 41 ette nähtud, et kui kandeotsus tehakse ÄS

§ 60 alusel, ei tehta kannet enne, kui on möödunud kandeotsuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg

või kandeotsuse vaidlustamise asjas on kohtumenetlus lõppenud. Seaduse mõttega vastuolus olev

olukord on käesolevas asjas tekkinudki sellest, et registripidaja ei ole kandeotsuse tegemisel ÄS § 33

lg-t 41 järginud ning on kustutanud OÜ Loviisor äriregistrist juba 8. oktoobril 2003. a, s.o

kandeotsuse allkirjastamise päeval. Kolleegiumi arvates tuleb äriseadustiku sätteid, mis võimaldavad

äriregistrist kustutatud isikul kaevata enda registrist kustutamise peale, lugeda erisätteks ÄS § 2 lg 3

ja TsÜS § 45 lg 2 suhtes, s.t ka registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist

kustutamise peale ning tal säilib selles osas tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime. Kolleegiumi

arvates võib OÜ-t Loviisor esindada praegusel juhul juhatuse liige U. Kullang, kes on allkirjastanud

ka kassatsioonkaebuse. Sama on leidnud sisuliselt ka ringkonnakohus.

13. Analoogiliselt ÄS § 73 lg-s 11 sätestatuga on ÄS § 60 lg 5 järgsele kohtunikuabi otsusele

vastulause esitamise tähtajaks kolleegiumi arvates vastavalt TsMS § 250 lg-le 3 30 päeva otsuse

avalikult teatavaks tegemisest, milleks on TsMS § 73 lg 11 teise lause analoogia põhjal otsuse

avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded või üldkasutatavas arvutivõrgus. Asjas ei ole

tuvastatud, et kandeotsus oleks avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ei ole tuvastatud

kande arvutivõrgus avaldamise aega. Kuna aga alama astme kohtud ei ole leidnud, et vastulauset ei

ole tähtaegselt esitatud, eeldab kolleegium, et vastulause esitati tähtaegselt. Seega nõustub

kolleegium kohtutega ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele esitatud vastulause ja kaebuse

läbivaatamise võimalikkuse osas, vaatamata sellele, et kandeotsuses on viidatud ühekuusele

vastulause esitamise tähtajale alates otsuse alla kirjutamisest.

14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et maakohus lahendas õigesti vastulause

kohtunikuabi kandeotsuse peale kirjalikus menetluses. Äriseadustiku § 22 lg 4 järgi menetletakse

registripidajale esitatud dokumente ja tehakse kandeotsuseid tsiviilkohtumenetluse kohta käivas

seaduses sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. OÜ Loviisor kohta on tehtud

kandeotsus, tuginedes ÄS § 60 lg-le 5. Äriseadustiku § 22 lg 5 järgi vaadatakse esitatud dokumendid

läbi ja kandeotsused tehakse kirjalikus menetluses, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Hagita

menetluses kohtuistungi korraldamise nõue (TsMS § 249 lg 2) kohaldub äriseadustikus ette nähtud

registrimenetlusele seega vaid juhul, kui see äriseadustikust tuleneb. Kohtunikuabile ei ole

kandeotsuse tegemiseks äriseadustikus ette nähtud kohtuistungi korraldamise kohustust. Samuti ei ole

kohtuistungit ette nähtud, kui kohtunik vaatab läbi vastulauset ÄS § 731 lg 2 järgi. Küll saab

vastulause kohta tehtud kohtuotsuse vaidlustada ÄS § 731 lg 2 ja § 73 järgi üldises apellatsiooni

korras.

15. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis

tähelepanuta, et kaebaja väiteid kinnitavad vastulause lisana nimetatud tõendid toimikus puuduvad.

Maakohtu toimikus olevas vastulauses on märgitud (tlk 5), et selle lisadeks on mh OÜ Loviisor

majandusaasta aruanne ja arstitõend H. Sikkale.

Maakohtu toimikust puudub vastulause lisana vastulauses märgitud OÜ Loviisor lepingulise esindaja

H. Sikka nimele välja antud arstitõend. Kolleegium märgib, et sellise toimikus esineva vastuolu

kõrvaldamiseks tulnuks kohtul kooskõlas TsMS §-ga 171 anda kaebajale võimalus viidatud tõendi

esitamiseks. Nimetatu ei anna aga alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, sest protsessiõiguse

normi rikkumine ei ole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Isegi kui eeldada, et vastulausega

koos oli esitatud kassatsioonkaebuse lisana esitatud arstitõend, ei selgu sellest H. Sikka takistatus

vajalike dokumentide esitamiseks (mis on võimalik ka posti teel) ega ole arusaadav väidetav haigus.

Samuti märgib kolleegium, et juriidilise isiku lepingulise esindaja takistatus ei ole reeglina mõjuvaks

põhjuseks menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks, mille saab teha ka seaduslik esindaja.

Lisaks on kohtunikuabi teinud kandeotsuse OÜ Loviisor kustutamiseks alles kolm kuud pärast

äriühingule hoiatuses antud neljakuulist tähtaega. Äriühingu seaduslikule esindajale oli seega pikemat

aega teada äriühingu netovara mittevastavus seaduse nõuetele. Ka võinuks lepingulise esindaja

haiguse korral taotleda pärast tervenemist kohtu määratud tähtaja pikendamist TsMS § 44 alusel.

Kolleegium märgib lisaks, et OÜ Loviisor esindaja ei olnud piisavalt hoolas ka seetõttu, et tal oli

võimalik tutvuda tsiviilasja materjalidega enne ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist ning

tugineda juba apellatsioonkaebuses sellele, et esimese astme kohus tema esitatud dokumente ei

hinnanud, või esitada need dokumendid apellatsioonikohtu menetluses.

Kuna maakohtu toimikusse on lisatud nii OÜ Loviisor majandusaasta aruanne 2001. a kohta kui ka

bilansid 2000. a, 2001. a ja 2002. a lõpu seisuga, ei ole kolleegiumil võimalik hinnata, kas OÜ

Loviisor oli koos vastulausega esitanud ka mõne muu majandusaasta aruande. Kolleegiumi arvates ei

ole siiski tõenäoline, et vastulausele võinuks olla lisatud 2003. a majandusaasta aruanne (seisuga

2003. a lõpp), mille OÜ Loviisor esitas kassatsioonkaebuse lisana, kuna vastulause jõudis kohtusse

10. detsembril 2003. a, s.o enne aega, mille seisuga on koostatud kassatsioonkaebusele lisatud

majandusaasta aruanne (31. detsember 2003. a). 2003. a majandusaasta aruanne ei saanud olla

koostatud ega kinnitatud enne 2003. aasta lõppu.

16. Asjas on tuvastatud, et kohtunikuabi tegi 12. märtsil 2003. a OÜ-le Loviisor ÄS § 60 lg 1 alusel

kustutamishoiatuse netovara vähenemise tõttu, määrates äriühingu netovara suuruse seadusega

sätestatud määrani viimise või muu seadusega lubatud otsuse vastuvõtmise tähtpäevaks 12. juuli

2003. a. Oma teadlikkust kustutamishoiatusest ei ole OÜ Loviisor vaidlustanud. Juhindudes ÄS § 60

lg-test 2 ja 5, tegi kohtunikuabi 8. oktoobril 2003. a kandeotsuse, millega kustutati OÜ Loviisor

äriregistrist. Viidatud sätetest tulenevalt kustutab registripidaja äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse

tegemisest nelja kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara

olemasolu kohta. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et OÜ Loviisor vastulause 8. oktoobri

2003. a kandeotsusele tuleb jätta rahuldamata.

17. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus kohaldanud otsust tehes vääralt materiaalõiguse

norme, kui ta leidis, et OÜ Loviisor ei ole täitnud registripidaja nõuet netovara suuruse seadusega

kooskõlla viimise kohta. Riigikohtu otsus põhineb TsMS § 353 lg 3 järgi alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata.

Lisaks märgib kolleegium, et OÜ Loviisor kassatsioonkaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei

ole võimalik aru saada, mil viisil on netovara suurus OÜ Loviisor arvates seadusega ette nähtud

nõuetega kooskõlla viidud, s.t milline registripidaja nõutud ÄS § 176 järgsetest abinõudest on

tarvitusele võetud. Osakapitali suurendamist, millele viitab osanike otsus (maakohtu tlk 6),

tõendavaid dokumente ei ole esitatud. Osakapitali suurendamise otsusest ei nähtu mh ÄS §-s 1921

nimetatud andmed ega ole lisatud ÄS §-s 194 ette nähtud sissemakset tõendavaid dokumente. OÜ

Loviisor poolt Riigikohtule esitatud 2003. a bilansi alusel netovara seadusega kooskõlla viimise alus

jääb arusaamatuks nagu ka bilanss ise.

18. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi OÜ Loviisor kustutati äriregistrist ebaõigesti enne

käesoleva vaidluse lahendamist (vt otsuse p 12), on kustutamisotsus ise siiski õige ning OÜ Loviisor

tuleb registrist kustutada. Kolleegium märgib, et kui OÜ Loviisor kustutamisega äriregistrist enne

kustutamisotsuse üle peetava vaidluse lõppu tekitati kellelegi siiski kahju, võib tulla kõne alla riigi

vastutus ÄS § 72 ja riigivastutuse seaduse sätete järgi. Kolleegium märgib samuti, et kui OÜ-l

Loviisor oli vara või muul põhjusel on vajalik tema likvideerimismenetluse läbiviimine, on võimalik

seda taotleda ÄS § 60 lg-te 4 ja 5 alusel.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik