3-3-1-44-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-44-05

Otsuse kuupäev

13. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

Mare-Anne Mõtsa (Mõts) kaebus Otepää Vallavolikogu

22. aprilli 2004. a otsuse nr 1-4-16 peale haldusakti

tühistamiseks ning Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks

tagastada Mare-Anne Mõtsale 1/4 Otepää vallas Arula külas ja

Puka vallas Meegaste külas asuv Topani Jaak 24 maaüksusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3-87/05

Menetluse alus Riigikohtus

Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. september 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

Mare-Anne Mõtsa esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek

Leppik

RESOLUTSIOON

Rahuldada Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-292/2004 ja Tartu

Ringkonnakohtu 24. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-87/05.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 23. novembri 1998. a otsusega nr 10764 tunnistati Otepää

vallas Arula külas ja Puka vallas Meegaste külas asuva Topani Jaak 24 maaüksuse (Otepää vallas

4,6 ha ja Puka vallas 61,2 ha) osas õigustatud subjektideks Ene Till 1/4 osas, Ivar Mõts 1/4 osas,

Hillar Mõts 1/4 osas ja Maar-Jaak Mõts 1/4 osas. Mare-Anne Mõts on Maar-Jaak Mõtsa vara pärija.

Maaüksuse koosseisu kuulub Kuutsemäe nõlv (4,71 ha), mida kasutab Äärmusliku Spordi AS oma

äritegevuses mäesuusakeskuse pidamisel. Nõlval asuvad suusalohistid. Otepää Vallavalitsus määras

6. novembri 2002. a korraldusega nr 2-4/4724 Äärmusliku Spordi AS-le kuuluvate hoonete ja

rajatiste kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suurusega 49,78 ha, mis hõlmas muuhulgas ka

7,9 ha osas Topani Jaak 24 maaüksust, mida õigustatud subjektid soovisid tagasi saada. Nimetatud

korraldus tunnistati seadusevastaseks ja tühistati Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2003. a otsusega

haldusasjas nr 2-3-126/2003. Maaüksuse tagastamist korralduse tühistamisele ei järgnenud.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektid pöördusid seepeale Valga

maavanema poole, kes järelevalvemenetluse käigus tunnistas tagastamismenetlusega viivitamise

ebaseaduslikuks ning tegi Otepää vallale ettekirjutuse tagastamisküsimuse koheseks lahendamiseks.

Otepää Vallavalitsus tegi seejärel ettepaneku lahendada maavaidlus õigustatud subjektide ja

Äärmusliku Spordi AS-i vahelise kokkuleppega. Kokkulepet ei saavutatud ja Otepää Vallvolikogu

otsustas algatada vaidlusaluse maa munitsipaliseerimise menetluse. Otepää Vallavolikogu 22. aprilli

2004. a otsuse nr 1-4-16 "Detailplaneeringu ja maa munitsipaliseerimise taotlemise menetluse

algatamine" punkti 1 kohaselt on algatatud Otepääl Kuutsemäe detailplaneering, mille eesmärgiks on

otsuse punkti 2 kohaselt välja selgitada valla avalik huvi ning sotsiaalmaana munitsipaalomandisse

taotletava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine, AS-i Äärmuslik Sport omandis olevate ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine, õigustatud subjektidele

tagastatava maa suuruse ja piiride väljaselgitamine. Otsuse punkti 3 kohaselt on Otepää

Vallavalitsusel vajalik korraldada planeeringu algatamisest teatamine ning tutvustada planeeringu

eesmärke ajalehes Otepää Teataja, punkti 4 kohaselt otsustati algatada Kuutsemäe

munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning punkti 5 kohaselt peatati maaüksus Topani Jaak nr 24

õigustatud subjektidele maa tagastamise menetlus kuni maa munitsipaliseerimise küsimuse

lahendamiseni.

2. Mare-Anne Mõts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a

otsuse peale haldusakti tühistamiseks ning Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks tagastada Mare-Anne

Mõtsale 1/4 Topani Jaak 24 maaüksusest. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 1, kuna enne haldusakti andmist peab menetlusosalistel olema võimalik

esitada omapoolseid seisukohti. Munitsipaliseerimise algatamise seaduslikkus on kohtu poolt

kontrollitav ning ebaseaduslik munitsipaliseerimismenetlus ei saa olla tagastamismenetluse peatamise

aluseks. Alusetu maa munitsipaalomandisse taotlemine on peatanud tagastamismenetluse, maaüksuse

munitsipaliseerimine ei ole otstarbekas ega kaalu üles õigustatud subjekti õigust saada tagasi

õigusvastaselt võõrandatud maa.

3. Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-292/2004 Mare-Anne

Mõtsa kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt koosneb planeerimismenetlus

mitmest järjestikusest etapist. Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ja

selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Kuna

planeerimisalane tegevus on avalik, on tagatud ka selle käigus isikute huvid. Planeeringu algatamise

otsus ei ole haldusakt, mistõttu ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist. Algatatud on

detailplaneering ja maa munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning planeeringu kehtestamist ja

maa munitsipaalomandisse jätmist pole veel otsustatud. Planeerimise algatamisega ei muudeta ega

lõpetata õigussuhteid, seetõttu ei saa nimetatud toiming rikkuda kellegi õigusi. Vastustaja ei ole

rikkunud ka kaebaja suhtes HMS § 40 lg-st 1 tulenevat ärakuulamise põhimõtet, sest kohalikul

omavalitsusel puudus seadusest tulenev kohustus kaasata asjast huvitatud isikuid ja kuulata nende

arvamusi. Etteruttavalt ei saa anda õiguslikku hinnangut ka selle kohta, kas rikutakse

Maareformiseaduse (MaaRS) sätteid maa munitsipaalomandisse andmise suhtes või Vabariigi

Valitsuse 6. juuni 1996. a määrusega nr 269 kinnitatud "Maa munitsipaalomandisse andmise kord"

(Maa munitsipaalomandisse andmise kord) sätteid. Ei ole võimalik kohustada tagastama

õigusvastaselt võõrandatud maaüksust kuna laskumisnõlv koos suusalohistiga paikneb õigusvastaselt

võõrandatud maal, mistõttu on vaja viia läbi planeerimismenetlus, et selgitada välja sotsiaalmaa

vajalikkus ja piirid, ehitise omanikele teenindamiseks vajalik maa ning tagastatava maa suurus ja

piirid.

4. Mare-Anne Mõts esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsusega kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud halduskohus hinnangut

asjaolule, kas tagastamisele kuuluv maa vastab MaaRS §-s 28 toodud tunnustele, mis annaksid aluse

maa munitsipaliseerimise menetluse algatamiseks ja tagastamisega viivitamiseks. Samuti ei nähtu

otsusest, miks jäeti rahuldamata kohustamisnõue tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa, sest

suusalohistid on sinna paigutatud õigusliku aluseta, maa munitsipaliseerimismenetlus on alusetu ning

puudub seadusest tulenev alus maa tagastamisest keeldumiseks. MaaRS § 2 kohaselt on maareformi

eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil

rajanevateks suheteks. Ainult erandjuhtudel jäetakse maa kas riigile või munitsipaliseeritakse.

Detailplaneeringu kehtestamine ei saa mõjutada kaebaja õigust saada tagasi maaüksus, MaaRS § 28

lg 1 p 4 kohaselt saab õigusvastaselt võõrandatud maad munitsipaliseerida vaid siis, kui see oli enne

maareformi kasutusel sotsiaalmaana.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2005. a otsusega Mare-Anne Mõtsa

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, leides, et vaidlustatud Otepää

Vallavolikogu otsusega detailplaneeringu algatamine ei riku kaebuse esitaja õigusi, planeeringu

algatamisega ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid, see on esimene etapp planeerimismenetlusest ja

selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Vastavalt

MaaRS § 6 lg 2 p-le 4 ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse

munitsipaalomandisse. Sama seaduse § 28 lg 1 p-de 1-4 kohaselt antakse munitsipaalomandisse selle

alla jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa ja sotsiaalmaa. Maa

munitsipaalomandisse andmise korra punkti 4 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka MaaRS

§ 28 lg-s 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja

arenguks. Sama korra punkti 7 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt

võõrandatud maa, mida taotletakse MaaRS § 28 lg 1 punktide 3 või 4 alusel munitsipaalomandisse,

pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Vastavalt maa munitsipaalomandisse andmise

korra punktile 12 esitab munitsipaliseerimise taotluse kohaliku omavalitsuse volikogu maa

asukohajärgsele maavanemale koos volikogu vastava otsusega. Antud juhul Otepää Vallavolikogu

seda veel teinud ei ole, sest on alles algatatud munitsipaliseerimise taotlemise menetlus. Kaebaja

õigusi saaks rikkuda reaalne maa munitsipaalomandisse jätmine, kuid antud juhul see veel otsustatud

ei ole. Kuna maa munitsipaliseerimine ei ole veel otsustatud, ei ole põhjendatud ka kaebaja väited

selle kohta, et õigustatud ei ole maa munitsipaalomandisse jätmine ja et tegemist ei ole

sotsiaalmaaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata

asi läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist:

- antud asjas piiratakse määramata ajaks kaebaja õigust saada ettevõtluse tarvis väärtusliku kinnisasja

omanikuks;

- seetõttu riivab vaidlustatud tagastamismenetluse peatamise otsus kaebaja õigusi juba enne lõpliku

haldusakti andmist sõltumata munitsipaliseerimise või mittemunitsipaliseerimise üle otsustamise

lõpptulemusest ja kohtud oleksid pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama;

- kohtud ei ole andnud hinnangut sellele, kas esinevad maa munitsipaliseerimise alused, mis tingivad

õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise;

- vaidlusaluse maaüksuse osas puuduvad MaaRS § 28 lg 1 p-des 1?4 toodud

munitsipaliseerimisalused. Topani Jaak 24 maaüksuse näol ei ole tegemist sotsiaalmaaga, mille

tagastamisest saaks keelduda, vaid kasumit taotleva ärimaaga. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a

määrusega nr 36 kinnitatud "Katastriüksuste ja sihtotstarvete liikide ja nende määramiste aluste" p-s 6

on ärimaa üheks alaliigiks kasumit taotlevate puhke- ja spordibaaside maa, Kuutsemäe vaidlusaluseid

nõlvasid kasutatakse just kasumit taotleva puhke- ja spordibaasi maana, mitte kultuuri- ja

spordiasutuse maana. Seega saab kohus tagastamiseks esitatud kohustamiskaebuse rahuldada;

- MaaRS § 28 lg 2 alusel saab valla arenguks vajalikku maad munitsipaalomandisse taotleda aga alles

pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamist. Enne tagastamise

otsustamist ei ole võimalik algatada maa munitsipaliseerimise menetlust;

- vallavalitsus ja -volikogu on toiminud vastuolus hea halduse põhimõtetega;. Otepää vallavanem

kuulub samaaegselt Äärmuslik Sport AS-i nõukokku, avalik huvi maa munitsipaliseerimiseks aga

puudub;

- vaatamata vaidlustatud otsuse andmisele ei ole Otepää vald tänaseni teinud edasisi toiminguid

seoses vastava detailplaneeringuga ja maa munitsipaliseerimise taotlemisega;

7. Otepää Vallavalitsus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse eesmärgiks on valla avaliku huvi väljaselgitamine

vaidlusaluse maaüksuse osas. MaaRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides siis, kui

samast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või õigustatud subjektidest piirinaabrite

kokkuleppest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna,

kui maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse andmise

korra punkti 3 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Sama korra punkt 7 sätestab, et

õigusvastaselt võõrandatud maa puhul, mille kohta on esitatud tagastamise nõue, kuid mida

taotletakse ka munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 punkti 1 alusel, ei nõuta maa kompenseerimise

eelnevat otsustamist, MaaRS § 28 lg 1 punktide 3 või 4 alusel munitsipaalomandisse taotlemise puhul

tagastatakse või kompenseeritakse vaidlusalune maa pärast munitsipaliseerimise üle otsustamist.

Munitsipaalomandisse andmise kord näeb ette vastava maa ala planeeringu koostamise, vastuvõtmise

ja kehtestamise. Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimine avalik tegevus ja huvitatud isikute

õigeaegne informeeritus peab olema tagatud. Kuid planeerimismenetlus koosneb erinevatest

etappidest, planeeringu algatamine on kõigest esimene etapp ja selles ei ole võimalik otsustada,

milline planeering kehtestatakse. Seetõttu ei tekitata, muudeta ega lõpetata ka veel õigussuhteid,

planeeringu algatamine ei ole haldusakt. Lõplikuks haldusaktiks detailplaneeringu kehtestamisel on

volikogu otsus planeeringu kehtestamisest või sellest keeldumisest, nimetatud seisukohale on

jõudnud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-8-02.

Otepää Vallavolikogu ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

Istungil jäi Mare-Anne Mõtsa esindaja oma seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsusega nr 1-4-16 algatati Kuutsemäe detailplaneeringu

koostamine. Sama otsusega algatati ka maa munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning peatati

Topani Jaak nr 24 õigustatud subjektidele maa tagastamise menetlus. Tegemist on kolme erineva,

kuid samal ajal omavahel seotud küsimuse lahendamisega ühes otsuses, mille eesmärgiks on maa

võimalik munitsipaliseerimine ja mille tulemusena õigustatud subjektile maa tagastamise või

kompenseerimise otsustamine viibib. Sellele asjaolule ei ole kohtud piisavalt tähelepanu pööranud

ega ole lähenenud planeerimise algatamisele, munitsipaliseerimise taotlemise alustamisele ning

tagastamise peatamisele nende kogumis. Riigikohus peab vajalikuks seda alljärgnevalt teha.

9. Kohtud on vaidlustatud otsuse puhul pööranud peamiselt tähelepanu planeerimise algatamisele ja

leidnud, et kuigi planeerimisalane tegevus on avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute

õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huve, ei seota eeltoodud kohustust

planeerimismenetluse konkreetsete etappide või toimingutega. Planeerimismenetlus koosneb

erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine,

planeeringu avalik väljapanek ja planeeringu kehtestamine. Kohtute arvates on antud juhul tegemist

planeeringu algatamisega ja see on alles esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta

ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Tartu

Halduskohus ja vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a lahendile

haldusasjas nr 3-3-1-8-02, mille kohaselt planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt ega kuulu

vaidlustamisele.

10. Riigikohtu halduskolleegium peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Riigikohtu

halduskolleegiumi eelnimetatud 18. veebruari 2002. aasta otsuse kohaselt on ka

planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine

erandlikult õigustatud. Seda juhul, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse

käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla

sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui

menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seda seisukohta kordas

Riigikohtu halduskolleegium 18. juuni 2003. aasta otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-03.

11. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse

õigus. Maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamine ja planeeringu algatamine toob tavaliselt

kaasa ka õigustatud subjektile vaidlusaluse maa tagastamise peatamise. Ent antud juhul omab tähtsust

see, mis oli detailplaneeringu algatamise eesmärk. Vaidlustatud Otepää Vallavolikogu otsuse punkti

2.1. kohaselt on detailplaneeringu algatamise eesmärgiks avaliku huvi väljaselgitamine ning MaaRS

§ 28 lg 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maa suuruse ja piiride

kindlaksmääramine. Mõistlik on eeldada, et avaliku huvi väljaselgitamine toimub enne

detailplaneeringu algatamist. Avaliku huvi olemasolu on üheks kohustuslikuks eelduseks maa

munitsipaalomandisse jätmisel. Selles asjas on planeeringu ja munitsipaalomandisse taotlemise

algatamise eesmärgiks aga võimaliku avaliku huvi väljaselgitamine.

12. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 tuleb vaadata

koostoimes sama seaduse §-ga 2. Maareformi seaduse § 2 kohaselt on maareformi eesmärk

kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks

suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega

kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast on

maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa

munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab

toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis Maareformi seaduse vastuvõtmise ajal

faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone.

13. Otepää Vallavolikogu on otsuses märkinud võimaliku munitsipaliseerimise õigusliku alusena

MaaRS-s sätestatud aluse, mille korral eeldatakse, et tegemist on sotsiaalmaaga. MaaRS § 28 näeb

aga lg 1 punkti 4 kõrval veel teisi aluseid maa munitsipaalomandisse taotlemiseks.

Munitsipaalomandisse võib anda ka muud maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse

ülesannete täitmiseks ja arenguks (MaaRS § 28 lg 2). Kui õigusvastaselt võõrandatud maad

taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 punktide 3-4 alusel, siis tuleb Maa

munitsipaalomandisse andmise korra punkti 7 kohaselt otsustada esmalt maa munitsipaalomandisse

andmise küsimus ja alles seejärel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõue. Kui aga maa

munitsipaalomandisse taotlemise aluseks on MaaRS § 28 lg 2, saab Maa munitsipaalomandisse

andmise korra punkti 6 kohaselt maad munitsipaalomandisse taotleda alles pärast õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist.

Samuti on võimalik jätta vaidlusalune maa küll munitsipaliseerimata, kuid maa õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile tagastamise otsuses ja maa detailplaneeringus

kindlaks määrata tingimused ja kitsendused, mis võivad osutuda vajalikuks seoses osa tagastatava

maa kasutamisega avalikes huvides.

14. Lähtudes eelnevast on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et detailplaneeringu algatamise ja

munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust, mis peatab õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise menetluse, on võimalik erandjuhtudel vaidlustada siis, kui on kahtlus, et planeeringu

algatamise eesmärk ? saavutada maa munitsipaliseerimine ? ei saa olla õiguspärane, sest vaidlusalune

maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele. Sellisel juhul peab halduskohus välja

selgitama, kas tegemist on sellise maaga, mis ilmselgelt ei saa olla sotsiaalmaa. Käesolevas asjas

kohtud selles küsimuses sisulist hinnangut andnud ei ole. Seetõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtusse.

15. Lisaks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Omandireformi õigustatud

subjektil ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata

õiguspärast ootust vara tagastamisele. Vara võib olla tagastamisele mittekuuluv, mistõttu tuleb

otsustada vara kompenseerimise küsimus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2001. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-51-01, milles kolleegium on leidnud, et õiguspärase ootuse hindamisel tuleb

siiski arvestada, et vahetult õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel vara

tagastamist ega kompenseerimist). Siiski on omandireformi õigustatud subjektil õiguspärane ootus

vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul.

Käesolevas asjas tegi ÕVVTK Valga maakonnakomisjon õigustatud subjektide kindlaksmääramise

otsuse 23. novembril 1998. aastal. Otepää Vallavalitsus määras 26. juuni 2002. a korraldusega nr 2-

4/456 Äärmusliku Spordi AS-le kuuluvate hoonete ja rajatiste kompleksi teenindamiseks vajaliku

maa, mis hõlmas ka maaüksuse osa, mida õigustatud subjektid soovisid tagasi saada. Õigustatud

subjektid vaidlustasid Otepää Vallavalitsuse korralduse Tartu Halduskohtus. Kohtumenetlus lõpetati,

sest menetluse käigus tühistas Otepää Vallavalitsus vaidlustatud korralduse ja võttis 6. novembril

2002 vastu uue korralduse nr 2-4/724, millega määrati taas Äärmusliku Spordi AS-le kuuluva ehitise

kompleksi teenindamiseks vajaliku maa hulka osaliselt õigusvastaselt võõrandatud Topani Jaak 24

maaüksus. Vastav korraldus vaidlustati ja Tartu Halduskohus tühistas selle 21. veebruari 2003. a

otsusega, mis jäi Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2003. aasta otsusega muudetud põhjendustega ka

jõusse. Siiani on otsustamata õigustatud subjektile vara tagastamise või kompenseerimise küsimus.

Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsus õigusvastaselt võõrandatud vara puudutava maaüksuse

detailplaneeringu algatamise, munitsipaalomandisse taotlemise ja tagastamise menetluse peatamise

kohta võib pikendada tagastamise või kompenseerimise otsustamist veelgi ja riivata seetõttu

õigustatud subjekti õigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise

küsimuse otsustamisele mõistliku aja jooksul. Otepää valla võimalikku tegevusetust, mis seisneb maa

tagastamise otsustamisega viivitamises, võib kinnitada ka kassaatori esindaja poolt välja toodud

asjaolu, et vaatamata vaidlustatud otsuse andmisele ei ole Otepää vald tänaseni teinud edasisi

toiminguid seoses detailplaneeringu algatamise ja maa munitsipaalomandisse taotlemisega.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld