3-1-1-111-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-111-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 12. oktoober 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea

Kivi

Kohtuasi

A. A. väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

seaduse § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2005. a määrus

väärteoasjas nr 2-4/184/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. september 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2005. a määrus A. A. väärteoasjas Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohus karistas 27. jaanuari 2005. a otsusega A. A.-t narkootilise aine (fentanüüli)

tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi 30-

päevase arestiga.

2. A. A. esitas 22. juunil 2005. a linnakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2005. a määrusega jäeti VTMS § 142 lg 2 p-dele 1 ja 31 tuginedes

apellatsioon läbi vaatamata. Nimelt ei olnud A. A. teatanud linnakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, nagu nõuab VTMS § 137 lg 1,

ega esitanud apellatsiooni tähtaegselt, s.o 15 päeva jooksul ajast, mil kohtuotsus oli tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt anti kohtuotsuse ärakiri 1. aprillil 2005. a allkirja vastu kätte A. A. õele.

Kuna VTMS § 41 lg 2 kohaselt loetakse isik dokumendi kätte saanuks ka juhul, kui see on antud allkirja

vastu tema perekonnaliikmele, tuleb lugeda kohtuotsus menetlusalusele isikule kätteantuks 1. aprillil 2005. a.

Seega oli apellatsiooni esitamise viimaseks tähtajaks 18. aprill 2005. a, apellatsioon esitati aga alles

22. juunil 2005. a.

VTMS § 137 lg 5 sätestab, et apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta

tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel, kuid antud juhul selliseid mõjuvaid põhjuseid ei esine.

4. A. Aldahhonova esitas ringkonnakohtu määruse peale 25. juulil 2005. a kaebuse, milles taotleb tema

suhtes tehtud otsuste läbivaatamist.

Kaebuses selgitab A. A., et 27. jaanuari 2005. a otsusest, mis oli saadetud aadressil S. 14-1, sai ta teada

juhuslikult, kui läks sealt oma asju ära tooma. See oli saadetud tähitud kirjaga ning antud allkirja vastu tema

õele. Kaebuse esitaja leiab, et sellega, et otsust ei antud kätte talle endale ega kuulutatud teda tagaotsitavaks,

rikuti tema õigusi ja tal on õigus otsust vaidlustada sõltumata tähtaegadest.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti ta apellatsioon läbi vaatamata, on ebaseaduslik, kuna kohtul

ei ole õigust menetlusaluse isiku kaebust läbi vaatamata jätta ega teha sellist otsust isikut ennast istungile

kutsumata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on jätnud põhjendatult

A. Aldahhonova apellatsiooni läbi vaatamata.

Kohtuotsuse kuulutamisest osa mitte võtnud kohtumenetluse poolele saadetakse VTMS § 113 lg 5 kohaselt

kohtuotsuse koopia. Nimetatud säte näeb ette, et kohtuotsuse koopia saatmisel lähtutakse kutsete

kättetoimetamiseks ettenähtud korrast, mida reguleerib VTMS § 41.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib juhul, kui kohtuotsuse ärakirja ei ole

võimalik kätte anda kohtumenetluse poolele, anda selle allkirja vastu isikuga koos elavale vähemalt 14-

aastasele perekonnaliikmele. Tallinna Linnakohtu otsuse ärakiri on saadetud aadressile, mille A. A. on

andnud oma elukoha aadressina. Sellele aadressile saadetud kohtuotsuse ärakiri anti 1. aprillil 2005. a allkirja

vastu kätte A. A. õele kui temaga koos elavale perekonnaliikmele ning seega tuleb A. A. lugeda kohtuotsuse

koopia 1. aprillil 2005. a kätte saanuks. Kuna A. A. ei teatanud 7 päeva jooksul kirjalikult apellatsiooni

esitamise soovist ega esitanud ka apellatsiooni 15 päeva jooksul, jättis Tallinna Ringkonnakohus õigustatult

kaebuse läbi vaatamata.

Õiguse jätta pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus läbi vaatamata, annavad ringkonnakohtule

VTMS § 142 lg 2 p-d 1 ja 31. Nendele on Tallinna Ringkonnakohtu määruses ka viidatud.

Apellatsioonitähtaegade rikkumise tõttu apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrus tehakse

VTMS § 141 lg 1 p-st 3 tulenevalt kirjalikult eelmenetluses.

6. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes VTMS § 194 lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab Riigikohus Tallinna

Ringkonnakohtu määruse apellatsiooni läbivaatamata jätmise kohta muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi