3-3-1-83-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-83-04

Otsuse kuupäev

11. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja

Kohtuasi

Aivar Krolli (Kroll) kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

Rakvere büroo 23. oktoobri 2003. a juhtimisõiguse peatamise

otsuse nr 8865 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a kohtuotsus haldusasjas

nr 2-3-60/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-60/2004 ja jätta

jõusse Jõhvi Halduskohtu 19. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-252/2003.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Politseiprefektuuri 5. juuni 2003. a otsusega väärteoasjas nr 2590,03,002230 karistati

Aivar Krolli Liiklusseaduse § 7419 alusel. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK)

27. juuni 2003. a otsusega nr 4243 peatati alates otsuse tegemisest Aivar Krolli juhtimisõigus

Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel kolmeks kuuks. Lääne-Viru Maakohtu 13. oktoobri 2003. a

määrusega ennistati Aivar Krolli kaebuse esitamise tähtaeg Lääne-Viru Politseiprefektuuri 5. juuni

2003. a otsuse peale väärteoasjas nr 2590,03,002230.

Lääne-Viru Politseiprefektuuri 27. märtsi 2003. a otsusega väärteoasjas nr 2590,03,000789 karistati

Aivar Krolli Liiklusseaduse § 7417 ja § 7419 rikkumise eest. Aivar Kroll vaidlustas kohtuvälise

menetleja otsuse. Lääne-Viru Maakohtu 26. mai 2003. a otsusega väärteoasjas nr 4-37/03 (tl-d 41 ja

42) rahuldati kaebus Liiklusseaduse § 7417 alusel määratud karistuse osas. Muus osas jäeti

vaidlustatud karistusotsus muutmata. ARK 9. juuli 2003. a otsusega nr 4602 peatati Aivar Krolli

juhtimisõigus Lääne-Viru Maakohtu 26. mai 2003. a otsuse ja Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel

kolmeks kuuks.

Lääne-Viru Politseiprefektuuri 28. märtsi 2003. a otsusega nr 2590,03,000669 karistati Aivar Krolli

Liiklusseaduse § 7430 alusel joobes juhtimise eest. ARK 23. oktoobri 2003. a otsusega nr 8865

peatati Aivar Krolli juhtimisõigus Lääne-Viru Politseiprefektuuri 28. märtsi 2003. a otsuse

nr 2590,03,000669 ja Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel kolmeks kuuks ning Liiklusseaduse § 413

lõike 9 alusel liideti ARK 9. juuli 2003. a otsusega nr 4602 määratud juhtimisõiguse peatamise

tähtaja kandmata osa.

2. Aivar Kroll taotles kaebuses Jõhvi Halduskohtule ARK 23. oktoobri 2003. a otsuse nr 8865

tühistamist. Kaebaja leidis, et kaevatav haldusakt on antud Liiklusseaduse § 413 lõikes 10 sätestatud

tähtaega ületades ja on seetõttu õigustühine. Haldusakt on õigusvastane, kuna selle andmise alusena

on viidatud valele karistusotsusele.

ARK vastuses kaebusele palutakse vaidlustatud otsust nr 8865 mitte tühistada ja täpsustatakse viidet

ARK 9. juuli 2003. a otsuse nr 4602 aluseks olnud karistusotsusele.

3. Jõhvi Halduskohtu 19. detsembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-252/2003 jättis kohus

Aivar Krolli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus leidis, et kohtuvälise menetleja

vaidlustatud otsus jäetakse kohtu poolt muutmata, siis jõustub kohtuvälise menetleja otsus

kohtuotsuse jõustumise hetkest ning juhtimisõiguse peatamise otsuses on õiguspärane viidata vahetult

kohtuvälise menetleja otsusele. Halduskohus leidis, et menetlustähtaja rikkumine üksi ei annaks alust

juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks ka siis, kui ARK oleks rikkunud kaebaja kirjeldatud

viisil menetlustähtaega.

4. Aivar Krolli apellatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtule taotleti Jõhvi Halduskohtu otsuse

tühistamist täies ulatuses. Apellant leidis:

1) kohtuvälise menetleja otsus ei jõustu, kui selle peale esitatakse kaebus kohtule (VTMS § 199

lõige 1). Kui kohtuotsusega jäetakse kaebus rahuldamata, on karistusotsuseks ikkagi kohtuotsus,

mitte kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas. Vaidlusalune juhtimisõiguse peatamise otsus tugineb

jõustumata kohtuvälise menetleja otsusel ja on seetõttu ebaseaduslik;

2) ARK 23. oktoobri 2003. a otsus nr 8865 on õigustühine, kuna see ei ole tehtud Liiklusseaduse

§ 413 lõikes 10 sätestatud tähtaja jooksul. Lääne-Viru Maakohtu 20. oktoobri 2003. a kohtumäärus,

millega parandati kohtuotsuse resolutiivosas tehtud viga, ei muuda kohtuotsuse jõustumise aega

hilisemaks. Otsus ei vasta HMS § 5 lõike 4 nõuetele. Kohus on valesti kohaldanud VTMS § 203

lõiget 3, mille kohaselt pööratakse karistusotsus täitmisele ühe aasta jooksul, kuna Liiklusseaduse

§ 413 lõige 10 on erinorm.

ARK vastuses apellatsioonkaebusele leiti, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja leidis, et kui kohtuotsusega jäetakse kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 132 lõike 1 alusel. Vastustaja

leidis, et juhtimisõiguse peatamine ei ole karistava iseloomuga ning seetõttu ei lähtuta karistuse

täitmisele pööramise tähtaegadest.

5. Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi

Halduskohtu 19. detsembri 2003. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati ARK 23. oktoobri

2003. a otsus nr 8865. Ringkonnakohus leidis, et kedagi ei saa halduskorras korduvalt karistada ühe

ja sama teo eest ühe ja sama seadusesätte või ühe ja sama sotsiaalse huvi (õigushüve) kaitsva

seadusesätte alusel. Juhtimisõiguse peatamine teo eest, mille eest Lääne-Viru Politseiprefektuuri

28. märtsi 2003. a otsusega nr 2590,03,000669 on Aivar Krolli karistatud rahatrahviga 120

trahviühikut, on isiku teistkordne karistamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. ARK kassatsioonkaebuses Riigikohtule taotletakse Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a otsuse

tühistamist täies ulatuses. Kassaator leiab, et karistusena on käsitletav see, mis sõnaselgelt seaduses

on karistuseks nimetatud. KarS ega Liiklusseadus ei näe sõnaselgelt ette, et juhtimisõiguse peatamine

oleks lisakaristus. Väärtegude eest ei ole KarS-is üldse lisakaristusi ette nähtud. Kassaatori arvates on

Liiklusseaduse § 413 alusel kohaldatav juhtimisõiguse peatamine mittekaristuslik sunnivahend ehk

haldustõkend. Kassaator leiab, et juhtimisõiguse peatamisel on mittekaristuslik iseloom, sest sellega

tagab riik nii nende isikute kui ka kaasliiklejate ohutuse. Kassaator leiab, et Riigikohtu 23. veebruari

2004. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-1-04 ei tulene, et juhtimisõiguse peatamine oleks kehtiva

regulatsiooni raames tõlgendatav karistusena.

7. Aivar Krolli vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel

on isiku teistkordne karistamine ning kas see annab alust juhtimisõiguse peatamise otsuse

tühistamiseks.

9. Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 leidis

kohus, et juhtimisõiguse peatamine on piisavalt koormav, et käsitada seda karistusena Põhiseaduse

§ 23 lõike 3 mõttes. Kohus arvestas ka asjaolu, et enne karistusõiguse reformi oli juhtimisõiguse

peatamine reguleeritud karistusena formaalses mõttes. Sellele tuginedes järeldas kohus, et kuigi

juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on

tegemist karistusega materiaalses tähenduses.

Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a otsuse põhjendustes leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine

LS §-s 413 toodud alustel on käsitatav karistusena. Selles osas vastab ringkonnakohtu tõlgendus

Riigikohtu üldkogu hilisemale tõlgendusele.

10. Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsuses (asjas nr 3-4-1-10-04) leidis kohus, et Põhiseaduse § 23

lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja

lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas

menetluses. Kohus kontrollis, kas nimetatud juhtudel on juhtimisõiguse peatamise otsustamisel

viidud läbi uus menetlus, mille käigus otsustati sisuliselt juhtimisõiguse peatamine. Riigikohus leidis,

et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning järeldas seetõttu, et

juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse

karistamisena ega riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas

Riigikohtu üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega.

11. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3-60/2004 tuleb tühistada ning jõusse jääb Jõhvi Halduskohtu 19. detsembri

2003. a otsus. Kautsjon tuleb tagastada.

12. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu 27. juuni 2005. a otsusega

asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri otsuses asjas

nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks alused puuduvad ning LS § 413 ei ole vastuolus

Põhiseaduse § 23 lõikega 3.

13. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et 1. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse

seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 on

Liiklusseaduse § 413 tunnistatud kehtetuks. Juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks

tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s 773.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld