3-2-1-88-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-88-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ BREM Kinnisvarabüroo hagi VM Steel OÜ (endine

ärinimi VM Steel AS) vastu 119 301 krooni 65 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/461/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VM Steel OÜ (endine ärinimi VM Steel AS) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. september 2005. a

Istungil osalenud isikud

Istungile osalejaid ei ilmunud

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BREM Kinnisvarabüroo (Baltic Real Estate Management Aktsiaseltsi, OÜ BREM

Kinnisvaraagentuur ja OÜ Brem Viimsi Kinnisvarahooldus ühinemisel võetud ärinimi) esitas Tallinna

Linnakohtule hagi VM Steel OÜ (hagi esitamise aegne ärinimi VM Steel AS) vastu, milles palus

kostjalt tema kasuks välja mõista rendilepingutest tuleneva võlgnevuse 119 301 krooni 65 senti.

Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 1993. aastast OÜ-le Kalandustarve kuulunud vara 15. oktoobri

1993. a kontori- ja laoruumide rendilepingu, 17. novembri 1993. a sildkraana rendilepingu ja

14. augusti 1997. a töökoja-garaaþi rendilepingu alusel. OÜ Kalandustarve ja OÜ MKO (OÜ BREM

Kinnisvaraagentuur varasem ärinimi) sõlmisid 18. veebruaril 2001. a lepingu, mille järgi läksid

rendileandja õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja jättis kontori- ja laoruumide rendilepingu ja

töökoja-garaaþi rendilepingu järgsed maksed tasumata summas 69 301 krooni 65 senti. Hageja palus

kostjalt välja mõista rendi- ja kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivise kohustuse täitmisega

viivitamise eest kogusummas 119 301 krooni 65 senti.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel nõuab hageja arvete tasumist aja eest, mil kostja ruume

enam ei kasutanud. 8. juunil 2001. a saatis kostja hagejale teate lepingute lõpetamise kohta alates

31. augustist 2001. a, sest rendileandja ei täitnud oma kohustust hoida renditavate ruumide

kapitaalsed osad kasutuskõlblikena. 21. augustil 2001. a teatas kostja hagejale kirjalikult, et soovib

ruumid üle anda. Kostja andis ruumid 31. augustiks 2001. a rendileandjale üle. Asjas tuleb menetlus

lõpetada, sest samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on 23. septembril 2002. a jõustunud

Tallinna Linnakohtu otsus. Ka selles tsiviilasjas oli hagi esemeks pooltevaheliste rendilepingute

alusel nõutav rent ja kommunaalteenuste tasu. Pärast kohtu poolt väljamõistetud raha tasumist andis

hageja kostjale kinnituskirja, et tal ei ole kostja suhtes pretensioone. Käesolevas hagiasjas esitatud

arved on fiktiivsed ja tehtud tagantjärele.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 26. novembri 2004. a otsusega hagi. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on arvetega nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071, 4654 ja 5170 tõendatud, et kostja võlgneb

hagejale alates 1. augustist 2001. a töökoja-garaaþi kasutamise eest kuni 10. oktoobrini 2001. a ja

muude renditud ruumide kasutamise eest kuni 1. oktoobrini 2001. a kokku 69 301 krooni 65 senti.

ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja § 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.

15. oktoobri 1993. a kontori- ja laoruumide rendilepingu ja 14. augusti 1997. a töökoja-garaaþi

rendilepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist 1,0% tasumata summalt päevas. Hageja esitas

viivisenõude summas 50 000 krooni. Pooled ei vaidle viivise arvestuse üle.

Hageja 6. septembri 2001. a kirjaga on tõendatud, et kostjaga lõpetati rendivõlgnevuse tõttu kontori-

ja laoruumide rendileping 1. oktoobril 2001. a ja töökoja-garaaþi rendileping 10. oktoobril 2001. a.

Kostja lepingute lõpetamist ei vaidlustanud. Kostja vastuväide, et ta edastas hagejale 8. juuni 2001. a

kirja rendilepingute lõpetamise kohta 31. augustil 2001. a ja andis selleks ajaks hagejale ruumid üle,

ei ole tõendatud. Hagejale 31. augustil 2001. a saadetud kirjas on kostja teatanud rendilepingu

lõpetamisest 30. novembril 2001. a ja 3. septembril 2001. a saadetud kirjas on kostja taotlenud

rendilepingu jätkamist 2004. aastani.

Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, sest käesolevas tsiviilasjas vaieldakse teise

hagieseme üle kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01.

4. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja apellatsioonkaebuse väitega

hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Arvete esitaja nimi OÜ BREM Kinnisvaraagentuur kanti

äriregistrisse alles 27. märtsil 2003. a. Arveid ei saa lugeda fiktiivseteks ainuüksi seetõttu, et arvetel

on esitajaks märgitud OÜ BREM Kinnisvaraagentuur, kuigi need kannavad varasemat kuupäeva kui

27. märts 2003. a. Hageja on seda asjaolu põhjendanud raamatupidamisprogrammi kasutamisega,

milles äriühingu nimes tehtud muudatused kajastuvad kohe ka väljatrükitavates arvetes. Tõendamata

on kostja väide, et ta edastas hagejale kirja rendilepingute lõpetamise kohta 31. augustil 2001. a ja

andis selleks tähtajaks hagejale ruumid üle. Väide, et renditud ruumid selleks tähtajaks vabastati, on

vastuolus kostja enda saadetud kirjadega 31. augustist 2001. a ja 3. septembrist 2001. a. Kostja väide,

et ta ei ole hageja 6. septembri 2001. a kirja saanud ja see kiri on esitatud tsiviilasja nr 2/4/254-

6464/01 toimikusse, on vastuoluline. Varasemas tsiviilasjas esitas selle kirja 22. oktoobri 2001. a

vastuhagiavalduse lisana just kostja. Kirja, mida kostja väidetavalt ei saanud, poleks olnud võimalik

vastuhagiavaldusele lisada.

6. septembri 2001. a kirja varasema tsiviilasja toimikusse võtmisega ei määratud kindlaks lepingute

kehtivuse perioodi. Selles tsiviilasjas vaieldi võla üle, mida kostja võlgnes hagejale varem esitatud

arvete järgi, ja ei määratud kindlaks lepingute lõppemise aega. Ekslik on ka kostja viide

kinnituskirjale, sest selles kinnitati võlgnevuse puudumist võla suhtes, mille üle vaieldi varasemas

tsiviilasjas. See tsiviilasi ei käsitlenud võlga, mis tuleneb arvetest nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071,

4654 ja 5170. Seega järeldas linnakohus õigesti, et pooled vaidlevad teise hagieseme üle.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui

leidis, et hageja esitatud arved ei ole fiktiivsed. Hageja väide, et OÜ BREM Kinnisvaraagentuur

ärinime märkimine arvetele enne 27. märtsi 2003. a tulenes raamatupidamisprogrammi eripärast, on

tõendamata ja paljasõnaline. Kostja saatis 8. juunil 2001. a hagejale kirja pooltevaheliste lepingute

lõpetamise kohta ning andis 31. augustiks 2001. a renditavad ruumid hagejale üle. Ringkonnakohus

leidis ebaõigesti, et need asjaolud pole tõendatud. Hageja kirjad 31. augustist 2001. a ja

3. septembrist 2001. a ei tõenda, et lepingud ei lõppenud 31. augustil 2001. a. Hageja püüdis saada

kostjalt kokkulepet edaspidiseks ruumide kasutamiseks, kuid 31. augustiks 2001. a olid renditud

ruumid vabastatud. Kostja ei ole hageja 6. septembri 2001. a kirja saanud, küll aga on viidatud kiri

esitatud tõendina varasemas tsiviilasjas. See tõend kinnitab, et eelmises tsiviilasjas käsitleti

võlgnevuse osas pooltevaheliste lepingute kogu perioodi. Selles tsiviilasjas luges kohus lepingud

lõppenuks 31. augustil 2001. a. Pealegi andis hageja kostjale kinnituskirja, milles hageja kinnitas, et

tal ei ole kostja suhtes enam pretensioone. Ringkonnakohus pole nendele kostja väidetele hinnangut

andnud. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et hageja poolt 6. märtsil 2003. a saadetud

saldoteatisest tulenes, et mõlemad pooled pidasid vaidlusaluste rendilepingute alusel tekkinud

nõudeid rahuldatuks. Seega pole tõenditega kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, et käesoleva ja

eelmise hagi ese on erinevad.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

9. Kohtud on tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale tulenevalt 15. oktoobri 1993. a ja 14. augusti

1997. a rendilepingutest perioodi eest 1. august 2001. a kuni 10. oktoober 2001. a kokku 69 301

krooni 65 senti, millele lisandub viivis summas 50 000 krooni. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja

kasutas rendilepingute esemeks olevaid ruume kuni 31. augustini 2001. a. Pooled vaidlevad selle üle,

kas rendilepingutest tulenevad kostja kohustused kehtisid ka pärast viidatud kuupäeva, mil kostja

arvates pooltevahelised lepingud lõpetati. Samuti leiab kostja, et hageja esitatud arvete alusel ei ole

nõue tõendatud, sest need on fiktiivsed ning tehtud tagantjärele.

10. Kohtud on poolte seletustele ja asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes lugenud

tõendatuks, et hageja lõpetas kostjaga kontori- ja laoruumide rendilepingu 1. oktoobril 2001. a ja

töökoja-garaaþi rendilepingu 10. oktoobril 2001. a. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et hageja

nõue rendilepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks perioodi eest 1. august 2001. a

kuni 10. oktoober 2001. a tuleb seega rahuldada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole

rikkunud protsessiõiguse norme, kui tegi järelduse, et kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste

lepingute lõppemist juba 31. augustil 2001. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 3

kohaselt põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu

menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja väited hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta ei

ole põhjendatud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et arveid ei muuda olematuks see, et

nendel on esitajaks märgitud OÜ Brem Kinnisvaraagentuur, kuigi arved kannavad varasemat

kuupäeva kui 27. märts 2003. a. Samuti ei ole kostja välja toonud, kas ja kuidas võib arvete väidetav

fiktiivsus mõjutada tema lepingujärgsete maksete tasumise kohustust.

12. Kolleegium peab põhjendamatuks ka kassatsioonkaebuse väidet, et käesoleva tsiviilasja hagi ese

kattub poolte vahel varasemas vaidluses lahendatud hagi esemega. Kohtud on otsustes piisavalt

selgitanud, et 15. oktoobri 1993. a ja 14. augusti 1997. a lepingutest tulenev võlanõue on käesolevas

tsiviilasjas teine kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01. Tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01 tehtud

kohtuotsusega ei ole tuvastatud pooltevaheliste rendilepingute lõppemise aega. Ringkonnakohus on

otsuses vastanud kostja apellatsioonkaebuse väidetele hageja antud kinnituskirja kohta. Kohtud ei

saanud väidetavalt hageja poolt 6. märtsil 2003. a saadetud saldoteatist hinnata, sest asjast ei nähtu, et

see oleks dokumentaalse tõendina asja juurde võetud.

A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa