3-1-1-94-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedNarva Linnakohtu 16. veebruari 2005. a otsusega tunnistati G.M. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega neljaks aastaks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud
Legislator headnote
AI generated3-1-1-94-05 · Riigikohus: Narva Linnakohtu 16. veebruari 2005. a otsusega tunnistati G.M. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega neljaks aastaks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-94-05
Otsuse kuupäev
26. september 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Hannes Kiris ja Lea
Kivi
Kohtuasi
Kriminaalasi G.M. ja V.T. süüdistuses KarS § 200
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsus asjas
nr 2-1-111/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina, V.T.
kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov, kassatsioonid
Asja läbivaatamise kuupäev
7. september 2005, kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonid rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva Linnakohtu 16. veebruari 2005. a otsusega tunnistati G.M. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9
järgi ning teda karistati vangistusega neljaks aastaks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud
karistusest tuleb G.M-l kohe ära kanda kaks aastat vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus
tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 alusel luges kohus karistuse kandmise
alguspäevaks 30. aprilli 2005.
Sama kohtuotsusega tunnistati V.T. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ja teda karistati vangistusega
kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest tuleb V.T-
l kohe ära kanda üks aasta ja kuus kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus tingimisi
kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 alusel luges kohus karistuse kandmise
alguspäevaks 9. aprilli 2004.
Linnakohtu otsuse vaidlustamisviites märgiti, et otsuse peale võib Narva Linnakohtu kaudu esitada
apellatsioonkaebuse või -protesti Viru Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisele
järgnevast päevast, s.o 24. veebruarist 2005.
2. 7. märtsil 2005. a esitas ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov Narva Linnakohtu otsuse peale
apellatsiooni, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise ja selle tingimusliku
kohaldamata jätmise osas. Prokurör palus karistada V.T. nelja aasta ja kuue kuu ning G.M. viie aasta pikkuse
reaalse vangistusega.
3. Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus G.M. ja V.T. suhtes
KarS §-de 74 ja 75 kohaldamise osas. Ringkonnakohus otsustas, et G.M-l ja V.T-l tuleb neile linnakohtu
poolt mõistetud karistus täies ulatuses kohe ära kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse
muutmata.
Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et linnakohtu otsuse vaidlustamisviide ei ole seadusekohane.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult
viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda
kohtuotsusega. Ringkonnakohus nentis, et kriminaalasjas puudub teade apellatsiooniõiguse kasutamise
kohta. Veel juhtis kohus tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule esitatakse apellatsioon, mitte
apellatsioonkaebus. Apellatsioonprotesti esitamist ei ole kriminaalmenetluse seadustikus üldse ette nähtud.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja
V.T. kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov. Mõlemad kassaatorid taotlevad enda kaitsealust puudutavas osas
ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Narva Linnakohtu otsuse jõustamist.
G.M. kaitsja märgib, et ehkki ringkonnakohus pööras tähelepanu asjaolule, et apellatsiooniteate esitamata
jätmisega rikkus prokurör KrMS § 319 lg 1 nõudeid, ei teinud ringkonnakohus sellest mingeid järeldusi.
Kassaator leiab, et kuna prokurör ei taotlenud kassatsioonitähtaja ennistamist, tulnuks tema apellatsioon jätta
KrMS § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata.
Ka V.T. kaitsja leiab, et Viru Ringkonnakohus on tähtaja rikkumisega esitatud prokuröri apellatsiooni
sisuliselt läbi vaadates rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse norme. Seejuures ei esitanud prokurör taotlust
tähtaja ennistamiseks.
5. Kassatsioonivastustes palub ringkonnaprokurör I. Menšikov jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja
mõlemad kassatsioonid rahuldamata. Prokurör leiab, et apellatsioonitähtajana KrMS § 319 lg 4 tähenduses
tuleb mõista KrMS § 319 lg-s 2 ette nähtud apellatsiooni esitamise
15-päevalist tähtaega, mitte aga KrMS § 319 lg-s 1 nimetatud 7-päevalist apellatsiooniõiguse kasutamise
soovist teatamise tähtaega.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 sätestab, et enne kriminaalmenetluse
seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja või kohtu alustatud erasüüdistusasja arutatakse maa-
ja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Toimiku materjalidest nähtuvalt saadeti
käesolev kriminaalasi Narva Linnakohtusse 25. juunil 2004. a. Seega juhindus Narva Linnakohus
kriminaalasja menetlemisel - sealhulgas kohtuotsuse tegemisel ja kuulutamisel - õigesti enne 1. juulit 2004
kehtinud kriminaalmenetlusõigusest. Tulenevalt KrMK §-st 274 ja § 278 lg-test 5 ja 6 pidi linnakohus
koostama põhistatud kohtulahendi, mida kohus ka tegi. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kohus oleks
võinud KrMS § 315 lg 7 alusel märkida kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa. Riigikohus
märgib, et KrMS § 319 lg-s 1 ette nähtud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise eesmärk on see, et
kohus saaks vormistada otsuse, mis sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312), kuna ringkonnakohtul ei
ole võimalik kontrollida põhiosata kohtuotsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust. Kuna Narva
Linnakohus tegi otsuse veel kriminaalmenetluse koodeksi alusel ja seega oli kohtuotsuse põhiosa koostamine
igal juhul obligatoorne, puudus kohtuotsust vaidlustada soovinud menetlusosalistel vajadus apellatsiooniteate
esitamiseks.
7. Samuti tuleb arvestada, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine eelneb menetluse lõppemisele
esimese astme kohtus. Lähtudes KrMSRS § 2 lg-st 1 tuleb enne 1. juulit 2004 kohtusse saadetud
kriminaalasjade menetlemisel maa- või linnakohtus juhinduda kuni esimese astme kohtu menetluse lõpuni
kriminaalmenetluse koodeksist. Seetõttu ei saanud selliste kriminaalasjade puhul kohaldada KrMS § 319 lg-
s 1 sätestatut, kuna sellisel juhul tulnuks maa- või linnakohtul paralleelselt lähtuda nii kriminaalmenetluse
koodeksi kui ka kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonist.
8. Prokurör esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni 7. märtsil 2005. a. Vastavalt KrMSRS § 2 lg-
le 3 menetletakse seda kaebust lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust. Seega tuli apellatsiooni esitamise
tähtaja arvestamisel aluseks võtta KrMS § 319 lg 3, mitte aga AKKS § 6. Järelikult esitas prokurör
apellatsiooni tähtaegselt.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru
Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsuse muutmata ja G.M. ning V.T. kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.
Peeter Vaher, Hannes Kiris, Lea Kivi