3-1-1-94-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-94-05

Otsuse kuupäev

26. september 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Hannes Kiris ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi G.M. ja V.T. süüdistuses KarS § 200

lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsus asjas

nr 2-1-111/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina, V.T.

kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov, kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

7. september 2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonid rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 16. veebruari 2005. a otsusega tunnistati G.M. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9

järgi ning teda karistati vangistusega neljaks aastaks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud

karistusest tuleb G.M-l kohe ära kanda kaks aastat vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus

tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 alusel luges kohus karistuse kandmise

alguspäevaks 30. aprilli 2005.

Sama kohtuotsusega tunnistati V.T. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ja teda karistati vangistusega

kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KarS §-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest tuleb V.T-

l kohe ära kanda üks aasta ja kuus kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus tingimisi

kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 alusel luges kohus karistuse kandmise

alguspäevaks 9. aprilli 2004.

Linnakohtu otsuse vaidlustamisviites märgiti, et otsuse peale võib Narva Linnakohtu kaudu esitada

apellatsioonkaebuse või -protesti Viru Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisele

järgnevast päevast, s.o 24. veebruarist 2005.

2. 7. märtsil 2005. a esitas ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov Narva Linnakohtu otsuse peale

apellatsiooni, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise ja selle tingimusliku

kohaldamata jätmise osas. Prokurör palus karistada V.T. nelja aasta ja kuue kuu ning G.M. viie aasta pikkuse

reaalse vangistusega.

3. Viru Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus G.M. ja V.T. suhtes

KarS §-de 74 ja 75 kohaldamise osas. Ringkonnakohus otsustas, et G.M-l ja V.T-l tuleb neile linnakohtu

poolt mõistetud karistus täies ulatuses kohe ära kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse

muutmata.

Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et linnakohtu otsuse vaidlustamisviide ei ole seadusekohane.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega. Ringkonnakohus nentis, et kriminaalasjas puudub teade apellatsiooniõiguse kasutamise

kohta. Veel juhtis kohus tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule esitatakse apellatsioon, mitte

apellatsioonkaebus. Apellatsioonprotesti esitamist ei ole kriminaalmenetluse seadustikus üldse ette nähtud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja

V.T. kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov. Mõlemad kassaatorid taotlevad enda kaitsealust puudutavas osas

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Narva Linnakohtu otsuse jõustamist.

G.M. kaitsja märgib, et ehkki ringkonnakohus pööras tähelepanu asjaolule, et apellatsiooniteate esitamata

jätmisega rikkus prokurör KrMS § 319 lg 1 nõudeid, ei teinud ringkonnakohus sellest mingeid järeldusi.

Kassaator leiab, et kuna prokurör ei taotlenud kassatsioonitähtaja ennistamist, tulnuks tema apellatsioon jätta

KrMS § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata.

Ka V.T. kaitsja leiab, et Viru Ringkonnakohus on tähtaja rikkumisega esitatud prokuröri apellatsiooni

sisuliselt läbi vaadates rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse norme. Seejuures ei esitanud prokurör taotlust

tähtaja ennistamiseks.

5. Kassatsioonivastustes palub ringkonnaprokurör I. Menšikov jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

mõlemad kassatsioonid rahuldamata. Prokurör leiab, et apellatsioonitähtajana KrMS § 319 lg 4 tähenduses

tuleb mõista KrMS § 319 lg-s 2 ette nähtud apellatsiooni esitamise

15-päevalist tähtaega, mitte aga KrMS § 319 lg-s 1 nimetatud 7-päevalist apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatamise tähtaega.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 sätestab, et enne kriminaalmenetluse

seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja või kohtu alustatud erasüüdistusasja arutatakse maa-

ja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Toimiku materjalidest nähtuvalt saadeti

käesolev kriminaalasi Narva Linnakohtusse 25. juunil 2004. a. Seega juhindus Narva Linnakohus

kriminaalasja menetlemisel - sealhulgas kohtuotsuse tegemisel ja kuulutamisel - õigesti enne 1. juulit 2004

kehtinud kriminaalmenetlusõigusest. Tulenevalt KrMK §-st 274 ja § 278 lg-test 5 ja 6 pidi linnakohus

koostama põhistatud kohtulahendi, mida kohus ka tegi. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kohus oleks

võinud KrMS § 315 lg 7 alusel märkida kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa. Riigikohus

märgib, et KrMS § 319 lg-s 1 ette nähtud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise eesmärk on see, et

kohus saaks vormistada otsuse, mis sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312), kuna ringkonnakohtul ei

ole võimalik kontrollida põhiosata kohtuotsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust. Kuna Narva

Linnakohus tegi otsuse veel kriminaalmenetluse koodeksi alusel ja seega oli kohtuotsuse põhiosa koostamine

igal juhul obligatoorne, puudus kohtuotsust vaidlustada soovinud menetlusosalistel vajadus apellatsiooniteate

esitamiseks.

7. Samuti tuleb arvestada, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine eelneb menetluse lõppemisele

esimese astme kohtus. Lähtudes KrMSRS § 2 lg-st 1 tuleb enne 1. juulit 2004 kohtusse saadetud

kriminaalasjade menetlemisel maa- või linnakohtus juhinduda kuni esimese astme kohtu menetluse lõpuni

kriminaalmenetluse koodeksist. Seetõttu ei saanud selliste kriminaalasjade puhul kohaldada KrMS § 319 lg-

s 1 sätestatut, kuna sellisel juhul tulnuks maa- või linnakohtul paralleelselt lähtuda nii kriminaalmenetluse

koodeksi kui ka kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonist.

8. Prokurör esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni 7. märtsil 2005. a. Vastavalt KrMSRS § 2 lg-

le 3 menetletakse seda kaebust lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust. Seega tuli apellatsiooni esitamise

tähtaja arvestamisel aluseks võtta KrMS § 319 lg 3, mitte aga AKKS § 6. Järelikult esitas prokurör

apellatsiooni tähtaegselt.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a otsuse muutmata ja G.M. ning V.T. kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.

Peeter Vaher, Hannes Kiris, Lea Kivi