3-2-3-10-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-10-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Xxx Xxxxxxxx avaldus Xxxxx Xxxxxxxxle eestkostja

määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus asjas

nr 2/250-852/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Xxxxx Xxxxxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

5. september 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule X. Xxxxxxxx

kohtuvigade parandamise avalduselt 23. märtsil 2005. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxx Xxxxxxxx pöördus 30. jaanuaril 2003. a Tallinna Linnakohtu poole avaldusega, paludes end

määrata oma tütre Xxxxx Xxxxxxxx eestkostjaks. Xxxxx Xxxxxxxx ei ole oma tervisliku seisundi

tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Avaldaja on huvitatud

piiratud teovõimega isikule eestkostja määramisest, sest piiratud teovõimega isiku tehingud on

tekitanud nii talle endale kui ka teistele isikutele ebasoodsaid majanduslikke tagajärgi.

2. Kohtule esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt Tallinna linn toetab esitatud avaldust.

3. Kohus kuulas ära avaldaja seletuse, tutvus esitatud kirjalike tõenditega ja kohtupsühhiaatria

ekspertiisi aktiga ja leidis, et esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tõendamist leidis, et

X. Xxxxxxxx põeb paranoidset skisofreeniat, mis on kestnud ja süvenenud aastaid, kujundades välja

pöördumatu haigusliku isiksusemuutuse ja sügava skisofreense sümptomaatika, mistõttu ta ei ole

võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja ei ole võimeline oma tegusid juhtima. Kohus

määras X. Xxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxx ja märkis, et pisitehinguid võib X. Xxxxxxxx teha

eestkostja nõusolekuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse Xxxxx Xxxxxxxx.

Avaldaja palus tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Linnakohtule.

5. Avalduse kohaselt on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-t 2. TsMS

§ 249 lg 2 kohaselt kaasab kohus asjasse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende

kaasamist taotlenud. Isegi kui avaldaja tervislik seisund ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks

kohus pidanud avaldajale määrama esindaja, kelle vahendusel teostada oma TsMS §-s 67 sätestatud

protsessiosalise õigusi. Avaldajal oli põhiseaduse §-st 24 tulenev õigus olla oma kohtuasja arutamise

juures.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus

isikule eestkostja määramiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Ainsaks tõendiks, millele kohus

otsust tehes tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt.

7. Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses

märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.

8. X. Xxxxxxxx eestkostja X. Xxxxxxxx vaidleb esitatud kohtuvigade parandamise avaldusele vastu.

X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimaldanud tal kohtuistungil osaleda.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel

rahuldada. Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks

läbivaatamiseks X. Xxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.

10. Õige on kohtuvea parandamise avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta X. Xxxxxxxx

huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxxx või tema esindajale oleks

saadetud X. Xxxxxxxx avaldus.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata

asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud

avaldusest.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 lg 2 (1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) kohaselt

kutsuti isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kohtuistungile, kui seda võimaldas tema

vaimne tervis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik

kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Nimetatud sätete

eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda

kohtuistungist osa võtta, kuivõrd tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Toimikust nähtub,

et Tallinna Linnakohus on X. Xxxxxxxx saatnud kohtukutse eelistungil osalemiseks (t lk 26). Samuti

nähtub toimikust, et isik, kelle juures X. Xxxxxxxx väidetavalt elab, on kohtukutse kätte saanud (t lk

30). Riigikohus on oma varasemas lahendis nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) leidnud, et kohus

peab eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne

tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS

§ 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline

kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse

esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt on X. Xxxxxxxx võimeline osa võtma kohtuistungist.

Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid

toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse

maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja

selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.

13. Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka 13. novembri 2003. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004,

33, 348), 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10), 2. veebruari

2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49), 6. aprilli 2005. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) ja 8. juuni 2005. a otsuses nr 3-2-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227).

14. Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et

perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka

seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.

15. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

P. Jerofejev, J. Luik, T. Tampuu