3-2-3-12-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-12-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Xxxxxxxx Xxxxxxxx avaldus Xxxx Xxxxxxxx teovõimetuks

tunnistamiseks ja eestkoste seadmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus tsiviilasjas

nr 2/4/239-7200/00

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. september 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus.

2. Saata asi Tallinna Linnakohtule Xxxx Xxxxxxxx eestkostja

määramise otsustamiseks.

3. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

4. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 22. märtsil

2005. a Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsusega tunnistati Xxxx Xxxxxxxx tema abikaasa

Xxxxxxxx Xxxxxxxx avalduse alusel teovõimetuks. X. Xxxxxxxx eestkostjaks määrati

X. Xxxxxxxx. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esineb X. Xxxxxxxx nõdrameelsus vaskulaarsest

ajukahjustusest, mistõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg-st 1 tuleb X. Xxxxxxxx tunnistada

teovõimetuks ja seada tema õiguste ja kohustuste kaitseks tema üle eestkoste.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2. X. Xxxxxxxx esitas 24. märtsil 2005. a Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles

palus linnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks. Avalduse põhjenduste

kohaselt on linnakohus otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-

d 2 ja 3. Avaldaja ei olnud oma teovõime üle otsustamise protsessi kaasatud. Kuigi ekspertide

arvamuse kohaselt ei olnud avaldaja võimeline kohtuistungil osalema, oleks ta pidanud olema

protsessi kaasatud ja talle oleks pidanud määrama esindaja, kelle vahendusel ta oleks saanud teostada

talle TsMS §-st 67 tulenevaid protsessiosalise õigusi. Ainsaks tõendiks, millele kohus otsust tehes

tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt. TsMS § 249 lg 3 kohasel oli kohtul, hoolimata sellest,

et avaldaja teovõimetuks tunnistamise avaldusele ei olnud esitatud ühtegi vastuväidet, kohustus

kontrollida, kas avaldus vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus rikkus ka TsMS § 257 lg-t 1, sest

teovõimetuks tunnistamise avaldusest ei selgu, kuidas teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja

huve.

3. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis X. Xxxxxxxx, et kuna tema ei tunne seadust,

ei teadnud ta, et kohus ei järginud asja lahendamisel protsessuaalset korda. X. Xxxxxxxx oli teadlik

toimunud kohtuasjast ja eestkostja määramisest. Ta ei olnud võimeline ise oma huvisid kaitsma, kuid

asja oli kaasatud tema huvides Tallinna linna esindaja. Endiselt ei ole ta tervisliku seisundi tõttu

võimeline kohtus esinema ja kindlasti ei ole tema esitanud kohtuvigade parandamise avaldust. Asja

lahendamisel tuleks määrata talle esindajaks advokaat.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1

p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada.

5. Linnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse sätteid, tehes otsuse X. Xxxxxxxx teovõimetuks

tunnistamise kohta X. Xxxxxxxx ennast asja kaasamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi

kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud

ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud

TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja

eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile,

kui seda võimaldas tema vaimne tervis.

6. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes varasemates analoogilistes asjades tehtud lahendites (vt

nt 30. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346) ja 13. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362)) asunud seisukohale, et isik, kelle teovõime

piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti, tuli asjast

huvitatud isikuna kaasata asja läbivaatamisse, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle.

Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta.

7. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa

seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette

täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda X. Xxxxxxxx eestkostja määramist.

8. Kui kohus jõuab asja uuesti läbi vaadates järeldusele, et X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimalda

tal kohtuistungil osaleda, ei luba põhiseaduse § 24 lg-tes 2 ja 5 sätestatud õigused siiski pidada

kohtuistungit ilma tema esindajata. Kui X. Xxxxxxxx ei ole endale ise esindajat määranud, on kohtul

võimalik TsMS § 83 lg 3 alusel omal algatusel otsustada talle riigi õigusabi andmine.

9. Kuna kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud väited ei saa TsMS § 372 järgi olla

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks, siis jätab kolleegium need tähelepanuta.

A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa