3-2-1-74-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-74-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Vladimir Starodubtsevi hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja

Teadusministeeriumi kaudu) vastu hüvitise saamiseks

töölepingu lõpetamisest etteteatamise aja, töölepingu

lõpetamise ja lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2-268/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Starodubtsevi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada S. Gromtsevile 21. jaanuaril 2005. a

V. Starodubtsevi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Starodubtsev palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses tema koondamise tõttu

töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)

välja mõista hüvitise koondamise eest 85 720 krooni, hüvitise koondamisest vähem ette teatatud 9

päeva eest 9 980 krooni ja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 21 430 krooni.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Haridusministeeriumiga määratud ajaks sõlmitud töölepingu

alusel Eesti Mäehariduskeskuse direktori kohusetäitjana. 15. mail 2003. a teatati hagejale tema

koondamisest 31. augustil 2003. a kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse tõttu. Haridus- ja

teadusminister lõpetas 19. juuni 2003. a käskkirjaga hageja töölepingu alates 31. augustist 2003. a

koondamise tõttu. Töölepingu lõpetamine allkirjastati töölepingu lisana 10. juulil 2003. a. Hageja ei

ole saanud koondamise eest seaduses ettenähtud hüvitisi.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt vormistas ta 10. juulil 2003. a hagejaga

töölepingu lõpetamise koondamise tõttu alates 31. augustist 2003. a. 24. ja 31. juulil 2003. a

kontrollisid Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo töötajad eelarveliste vahendite

kasutamist Eesti Mäehariduskeskuses. Asutuse direktori V. Starodubtsevi töös tuvastati tõsised

puudused. Seoses eeltooduga tunnistas kostja 4. augusti 2003. a käskkirjaga oma varasema käskkirja

hageja koondamise kohta kehtetuks ning andis samal päeval välja käskkirja hagejaga töölepingu

lõpetamise kohta TLS § 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Käskkirja kohaselt kasutas hageja

2003. aastal oma ametiseisundit ning määras iseendale töötasu ja lisatasusid. Kostja tegi kande

töölepingu lõpetamise kohta 4. augustil 2003. a ka hageja töölepingusse. Kuna hageja viibis alates

1. augustist kuni 29. augustini 2003. a haiguslehel, siis lõpetati temaga tööleping 1. septembril

2003. a. Kostjal ei ole kohustust maksta hagejale nõutud hüvitisi, sest hagejaga lõpetati tööleping

korruptiivse teo tõttu.

3. Ida-Viru Maakohus jättis 10. juuni 2004. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et haridus- ja teadusministri 19. juuni 2003. a käskkiri hagejaga töölepingu

lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu on tunnistatud 4. augusti 2003. a käskkirjaga

kehtetuks. Samal kuupäeval andis kostja välja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS

§ 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Töölepingu lisa kohaselt lõpetati hagejaga tööleping

korruptiivse teo tõttu alates 4. augustist 2003. a. Hageja ei ole töövaidlusorganis vaidlustanud

töölepingu lõpetamist 4. augusti 2003. a käskkirja alusel. Seega ei saa kohus tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 1 ületada hagi piire ning hinnata selle käskkirja

alusel toimunud töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Tööandjal on õigus pärast töötajale

koondamisest etteteatamist lõpetada temaga tööleping ka muul TLS §-s 86 sätestatud alusel, kui selle

aja jooksul tekib uus alus töölepingu lõpetamiseks. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtte kohaselt

on hagejaga tööleping lõpetatud TLS § 86 p 3 alusel alates 31. augustist 2003. a. Töölepingut ei

lõpeta tööraamatu kanne, vaid sellekohane kanne töölepingus. Kuivõrd hagejaga töölepingu

lõpetamine TLS § 86 p 12 alusel on kehtiv, ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist töölepingu lõpetamise

eest alusel (TLS § 86 p 3), mida töösuhte lõpetamisel tema suhtes ei kohaldatud. Kostja poolt hageja

lõpparve kinnipidamine ei ole tõendatud.

4. Hageja esitas Ida-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja oli seisukohal, et temaga lõpetati

tööleping TLS § 86 p 3 alusel ning seda tõendab ka tööraamatu kanne. Asjaolust, et kostja muutis

töölepingu lõpetamise alust, sai hageja teada 24. oktoobril 2003. a, kui kostja esitas vastuse tema

hagile.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud ringkonnakohus otsuses

maakohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et kuivõrd hagejaga on tööleping lõpetatud 4. augusti

2003. a käskkirjaga korruptiivse teo tõttu, siis ei ole hagejal alust nõuda hüvitist koondamise eest.

Hageja ei ole töövaidlusorganis vaidlustanud 4. augusti 2003. a käskkirju. Hageja tööraamatusse on

teinud 19. juuni 2003. a käskkirja alusel töölepingu lõpetamise kande Eesti Mäehariduskeskuse

kantselei juhataja O. Ðtður, mitte aga Haridus- ja Teadusministeerium kui hageja tööandja. Selline

tööraamatu kanne ei muuda tööandja 4. augusti 2003. a käskkirja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 12

alusel lõpetamise osas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse.

Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 12 alusel.

Esitatud tõendite kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepingu seaduse nõudeid järgides

19. juuni 2003. a käskkirja alusel 31. augustil 2003. a. Kostja 4. augusti 2003. a käskkirjadest

töölepingu lõpetamise kohta uuel alusel sai hageja teada kostja vastusest hagiavaldusele alles

24. oktoobril 2003. a. Pooltel pole vaidlust selles, et nimetatud käskkirju ei olnud hagejale üle antud.

Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et hageja pidanuks vaidlustama töölepingu lõpetamise TLS

§ 86 p 12 alusel. Ebaõige on ka ringkonnakohtu järeldus selles, et hageja tööandja ei ole teinud

kannet tööraamatusse töölepingu lõpetamise kohta. Eesti Mäehariduskeskuse kantselei juhataja tegi

tööraamatusse kande hagejaga töölepingu lõpetamise kohta kostja 19. juuni 2003. a käskkirja alusel.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

9. Kohtud on tuvastanud, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetamise kohta välja andnud kaks

käskkirja. 19. juuni 2003. a käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping 31. augustil 2003. a TLS § 86 p 3

alusel koondamise tõttu. 4. augusti 2003. a käskkirjaga tunnistas kostja eelmärgitud käskkirja

kehtetuks ning sama kuupäeva teise käskkirjaga lõpetas hagejaga töölepingu 4. augustil 2003. a TLS

§ 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Asjaolud, mis tingisid töölepingu lõpetamise hagejaga teisel

alusel, ilmnesid 24. ja 31. juulil 2003. a Eesti Mäehariduskeskuses läbiviidud kontrolli käigus, s.o

ajal, mil hagejale oli ette teatatud tema koondamisest alates 31. augustist 2003. a. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu põhjendustega, et hagejal pole alust nõuda hüvitist koondamise eest, sest temaga

on tööleping lõpetatud 4. augusti 2003. a käskkirjaga korruptiivse teo tõttu. Kuivõrd hageja ei ole

4. augusti 2003. a käskkirja vaidlustanud, siis ei saa kohus hinnata ka selle käskkirja alusel

töölepingu lõpetamise seaduslikkust.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et tööandja võib tunnistada oma käskkirja

töölepingu lõpetamise kohta kehtetuks ja lõpetada töölepingu mõnel muul TLS §-s 86 sätestatud

alusel, kui töölepingu lõpetamisest etteteatamise ja töösuhte lõpetamise vahelisel ajal tekivad

töölepingu lõpetamiseks teised alused. Vaidlusalusel juhul leiab hageja, et esitatud tõendite kohaselt

lõpetas kostja temaga töölepingu töölepingu seaduse nõudeid järgides 19. juuni 2003. a käskkirjaga.

Kostja vastuväite aluseks on aga asjaolu, et tööleping lõpetati hagejaga 4. augusti 2003. a käskkirjaga

teisel alusel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja pidi oma vastuväidete aluseks olevaid

asjaolusid tõendama ja maakohus nende asjaolude tõendatust hindama. Selleks, et kindlaks teha,

millisel õiguslikul alusel, millistel asjaoludel ja millisel kuupäeval pooltevaheline tööleping lõpetati,

tuli kohtul käsitleda ka poolte väiteid ja vastuväiteid töölepingu lõpetamise kohta 4. augusti 2003. a

käskkirja alusel. Kolleegium leiab, et siinkohal ei ole kohtute viited hagi piiride ületamise keelule

(TsMS § 229 lg 1) asjakohased, sest kohtutel tuli hinnata tööandja 4. augusti 2003. a käskkirja alusel

töölepingu lõpetamise tõendatust, mitte aga sellest käskkirjast tuleneva töölepingu lõpetamise

seaduslikkust.

11. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtu eelistungil vastuväite (tlk 47), et töölepingu

lõpetamisest uuel alusel sai ta teada 24. oktoobril 2003. a kostja vastusest hagiavaldusele.

Ringkonnakohus hageja vastuväidet ei analüüsinud ega hinnanud ka sellekohaseid tõendeid, rikkudes

TsMS § 330 lg-s 6 ja § 95 lg-s 1 sätestatut. Toimikus on koopiad kostja 4. augusti 2003. a

käskkirjadest vastavalt 19. juuni 2003. a käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta (tlk 22) ja hagejaga

töölepingu lõpetamise kohta korruptiivse teo tõttu (tlk 24!25). Nendel dokumentidel hageja allkirjad

käskkirjade teatavakstegemise kohta puuduvad.

12. Kui hagejale ei ole viidatud käskkirjad teatavaks tehtud, ei saanud neist tuleneda hagejale ka

õiguslikke tagajärgi. Selline järeldus tuleneb TLS §-st 106 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse

§-st 12. Töölepingu seaduse § 106 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel töötaja

süüteo tõttu järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Kuigi TLS §-s

106 on viide TLS § 86 p-dele 6!8, kehtib selline nõue ka töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 12

alusel, sest korruptiivne tegu on võrdsustatav töökohustuste rikkumisega. Töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 12 tulenevalt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil

see on töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud.

13. Kohtud on õigesti märkinud, et töölepingut ei lõpeta tööraamatu kanne, vaid sellekohane kanne

töölepingus. Toimikus olevast koopiast pooltevahelise töölepingu juurde sõlmitud lisast töölepingu

lõpetamise kohta (tlk 23) nähtub aga, et sellel puudub töötaja allkiri.

14. Kui hagejale ei ole distsiplinaarkaristust teatavaks tehtud, siis ei ole hagejale 4. augusti 2003. a

käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristus (töölepingu lõpetamine) jõustunud ning kehtiv on

kostja 19. juuni 2003. a käskkiri hagejaga töölepingu lõpetamise kohta ühes sellest tulenevate

õiguslike tagajärgedega.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu