3-3-1-52-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-52-05 Määruse kuupäev 14. september 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Saima Hansoni kaebus Eesti Vabariigilt ja Pajusi Vallavalitsuselt materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 230 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määrus haldusasjas nr 2- 3-243/05 Menetluse alus Riigikohtus Saima Hansoni erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Saima Hansoni erikaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3-243/05 ja Tartu Halduskohtu 5. mai 2005. a määrus haldusasjas nr 3-659/04 S. Hansoni riigi õigusabi taotluse lahendamist puudutavas osas ning saata riigi õigusabi taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Saima Hanson esitas 31. detsembril 2004 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata ja hüvitamata jätmisega temale Eesti Vabariigi poolt tekitatud materiaalse kahju 230 000 krooni väljamõistmist. Vastustajateks selles haldusasjas määrati Pajusi Vallavalitsus ja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu. S. Hansoni taotluse moraalse kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 krooni eraldas Tartu Halduskohus 10. veebruari 2005. a määrusega iseseisvaks menetlemiseks haldusasjana nr 3-51/05. Halduskohus arutas S. Hansoni kaebust varalise kahju hüvitamise nõudes 26. aprillil 2005, kuid kohtuistung jäi pooleli, sest kaebuse esitaja oli seisukohal, et ta vajab õigusabi riigi kulul ning haldusasja menetlus tuleb peatada kuni Jõgeva Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-667/04 tehtud 30. märtsi 2005. a määruse peale S. Hansoni esitatud erikaebuse läbivaatamiseni. 2. Tartu Halduskohus andis S. Hansonile riigi õigusabi taotluse ja selle põhjendatust tõendavate dokumentide esitamiseks aega 2. maini 2005. S. Hanson esitas taotluse kohtule tähtaegselt ning lisas justiitsministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr 8 "Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu" vastava teatise oma majandusliku seisundi kohta. 3. Tartu Halduskohus jättis 5. mai 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-659/04 rahuldamata S. Hansoni taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ja haldusasjas menetluse peatamiseks. Kohus tuvastas, et S. Hanson on pensionär, kelle keskmine sissetulek kuus oli vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 4 taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekut arvestades 1850.50 krooni. Halduskohus pidas asjassepuutuvaks S. Hansoni taotlust riigi õigusabi saamiseks

õigusdokumendi koostamiseks seoses kohtuistungil selgunud vajadusega kaebuse taotlust täpsustada. Kohus märkis, et S. Hanson selgitas korduvalt, et ei soovi advokaadi osalemist esindajana kohtus. Kohus leidis, et RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 12 lg 2 järgi tuleb tsiviilasja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamise eest advokaadile tasuda 1125 krooni. See määr kehtib ka esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses. Seega tuleks kaebajal taotletud õigusdokumendi koostamiseks kasutatava õigusabi eest tasuda 1125 krooni, mis on väiksem kui taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek (2 x 1850.50). RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Arvestades sissetulekut on S. Hanson suuteline taotluse esitamise ehk õigusabi vajamise ajal ise tasuma taotletud õigusteenuse eest. Halduskohus leidis samuti, et puudub alus haldusasja menetluse peatamiseks, sest S. Hansoni poolt erikaebuse esitamine Jõgeva Maakohtu 30. märtsi 2005. a määrusele tsiviilasjas nr 2-667/04 ei takista Tartu Halduskohtu menetluses oleva S. Hansoni kaebuse menetlemist. 4. S. Hanson esitas halduskohtu 5. mai 2005. a määruse peale erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus määrus tühistada ning rahuldada tema taotlused haldusasja menetluse peatamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks. Erikaebuse esitaja leidis, et kohus jättis ebaõigesti tema sissetulekust maha arvamata vältimatud elamiskulud. Ükski advokaadibüroo ei nõustu halduskohtule esitatavat kaebust koostama 1125 krooni eest. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2005. a määrusega S. Hansoni erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus hindas õigesti riigi õigusabi taotluse esitaja majanduslikku seisundit ning jättis taotluse põhjendatult rahuldamata. Erikaebuse esitaja väited, mille kohaselt on arvestamata jäetud, et pärast õigusabi eest tasumist ei võimalda kaebaja majanduslik seisund tema lihtsat toimetulekut, ei ole õiged. Halduskohus on arvestanud kõiki kaebaja enda poolt majandusliku seisundi teatises avaldatud andmeid. RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kaebaja väide, et ükski advokaat ei nõustu talle määruses nimetatud 1125 krooni eest kaebust koostama, ei anna alust määruse tühistamiseks, sest halduskohus lähtus tasu suurust näidates sellekohasest justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusest nr 2. Halduskohus on õigustatult jätnud rahuldamata ka taotluse haldusasja menetluse peatamiseks. S. Hansoni poolt Jõgeva Maakohtu 30. märtsi 2005. a määrusele esitatud erikaebusega lahendatavaks küsimuseks on see, kas viidatud tsiviilasi tsiviilkohtumenetlusse võtta või mitte, mistõttu ei nähtu asjaolusid, mis teeksid võimatuks haldusasjas menetluse jätkamise. Lisaks märkis ringkonnakohus, et Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a määrusega tsiviilasjas nr 2-2-229/05 jäeti nimetatud S. Hansoni erikaebus rahuldamata ja Jõgeva Maakohtu määrus muutmata, millega on S. Hansoni viidatud menetluse peatamise alus ära langenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. S. Hanson esitas Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määruse peale erikaebuse Riigikohtule, milles palus määruse tühistada. Erikaebuse esitaja leiab, et esitas Tartu Halduskohtule taotluse mitte ainult ühe õigusdokumendi koostamiseks, vaid ka kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule, tõlkeabi saamiseks jm. Kõigi nende eest tasumiseks tal ilmselgelt võimalused puuduvad ja need ületavad 1125 krooni. Määruses on jäetud täpsustamata, millistest eluaseme-, toidu-, transpordi- või jooksvatest kohtukuludest või maksetest peaks erikaebuse esitaja loobuma pärast õigusteenuse eest tasumist. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. HKMS § 94 kohaselt antakse riigi õigusabi halduskohtumenetluses Riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 täpsustab, millistel juhtudel isikule riigi õigusabi ei anta. Muuhulgas sätestab RÕS § 7 lg 1 p 4, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa. 9. Käesolevas asjas on kohtud asunud seisukohale, et asjassepuutuv on S. Hansoni taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks seoses kohtuistungil selgunud vajadusega kaebuse taotlust täpsustada ning oma sissetuleku suurust arvestades on S. Hanson võimeline taotluse esitamise ehk õigusabi vajamise ajal ise tasuma taotletud õigusteenuse eest. Kohtud põhjendasid, et RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 12 lg 1 koostoimes §-ga 13 näeb ette, et haldusasja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamise eest tasutakse advokaadile 1125 krooni, mis on väiksem kui S. Hansoni kahe kuu keskmine sissetulek 3701 krooni. 10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et S. Hansoni esitatud riigi õigusabi taotlust tuleb kooskõlas kaebuse esitaja poolt halduskohtu istungil väljendatud seisukohtadega lugeda esitatuks riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks RÕS § 4 lg 3 p 8 tähenduses. S. Hanson väljendas halduskohtu istungil ja riigi õigusabi taotluses selgelt, et ei soovi enda esindamist kohtus, vaid vajab riigi kulul õigusabi üksnes kaebuse koostamiseks. Samas viitas S. Hanson taotluses konkreetselt vajadusele saada riigi õigusabi seoses tema haldusasja menetlemisega Tartu Halduskohtus. Kuivõrd selleks ei ole tarvilik tõlkeabi teises Euroopa Liidu

liikmesriigis õigusabi taotlemiseks ega ka õigusabi pöördumiseks kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, lugesid kohtud nimetatud taotlused põhjendatult asjassepuutumatuteks. 11. Halduskolleegium on aga seisukohal, et kohtud on eeldatava advokaaditasu hindamisel lähtunud väärast alusest. RÕS § 7 lg 1 p-s 4 ei ole silmas peetud mitte riigi eeldatavaid kulusid õigusteenusele, vaid riigi õigusabi taotleja prognoositavaid kulusid vajatavale õigusteenusele väljaspool riigi õigusabi korraldust. Seetõttu ei saa eeldatavate õigusabikulude hindamisel lähtuda justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusest nr 2, vaid isiku sissetulekut tuleb võrrelda rahasummaga, mille eest õigusteenuste turult oleks taotlejal tavaolukorras võimalik vajalikku advokaadi õigusteenust osta. 12. Advokaadikulude eeldatava suuruse määratlemisel tuleb arvestada menetletava haldusasja keerukust, vajaliku õigusteenuse mahtu ja paikkonda, kus õigusteenust osutatakse. Käesoleval juhul on tegemist Eestis igapäevase omandireformi puudutava vaidlusega, mille lahendamiseks pakub õigusteenust suur osa advokaatidest. Seetõttu tulnuks kohtul võtta eeldatava advokaaditasu suuruse määratlemisel aluseks taotleja elukoha või kohtu asukoha piirkonnas tegutsevate keskmiselt kogenud advokaatide tavapärane advokaaditasu määr haldusasjades, mille maht ja keerukus on võrreldav menetletava haldusasjaga. 13. Eeltoodut arvestades tühistab Riigikohtu halduskolleegium kohtute määrused S. Hansoni riigi õigusabi taotluse lahendamist puudutavas osas ning saadab riigi õigusabi taotluse uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann