3-4-1-15-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-15-05

Otsuse kuupäev

13. september 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanovi kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 2. septembri 2005. a otsuse nr 11 peale

Kaebuse esitajad

Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanovi kaebus.

2. Tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni 26. augusti 2005. a

otsus nr 42 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 2. septembri 2005. a otsus

nr 11.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanov esitasid 24. augustil 2005 Tallinna Linna

Valimiskomisjonile avalduse registreerida valimisliit "Spisok Klenskogo".

2. Tallinna Linna Valimiskomisjon jättis 26. augusti 2005. a otsusega nr 42 valimisliidu

registreerimata avalduses esinevate puuduste tõttu. Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse kohaselt

on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 järgi Eesti riigikeeleks eesti keel ning § 52 järgi kohalike

omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel, mistõttu tuleb ka valimisdokumente täita eesti keeles ning

valimisliidu nimi ei tohi olla võõrkeelne. Tallinna Linna Valimiskomisjon osutas ka kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS) § 311 lõikele 4, mille järgi ei või

valimisliidu nimi olla eksitav. Valimisliit "Spisok Klenskogo" ei ole eesti keeles arusaadav ja ei

pruugi olla kõigile valijatele mõistetav.

3. D. Klenski ja S. Tðerepanov esitasid 30. augustil 2005 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile,

milles palusid tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse ning teha valimiskomisjonile

ettekirjutus valimisliidu registreerimiseks. Kaebajad leidsid, et valimisliidu nimi ei ole eksitav, samuti

on see arusaadav ega vaja eesti keelde tõlkimist. Kaebajad viitasid ka asjaolule, et sarnaselt on eesti

keeles arusaamatu erakonna "Res Publica" nimi, samuti, et ka seni on kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel registreeritud eksitava nimega valimisliite.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 2. septembri 2005. a otsusega nr 11 D. Klenski ja S. Tðerepanovi

kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Tallinna Linna Valimiskomisjoni

seisukohaga osas, et valimisliidu nimi võib olla eksitav, kui see on valijale arusaamatu. Ei saa

eeldada, et mitteriigikeelne nimi on valijale arusaadav. Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud

Tallinna Linna Valimiskomisjoni argumenti, et valimisliidu nimi ei tohi olla võõrkeelne, kuna seda

asjaolu kaebajad ei vaidlustanud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis ka, et tema pädevuses pole

hinnangu andmine erakonna nimele, samuti, et ta ei võta seisukohta registreeritud valimisliitude

nimede kohta, mida pole vaidlustatud. D. Klenski ja S. Tðerepanov pöördusid kaebusega Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. D. Klenski ja S. Tðerepanov leiavad Riigikohtule saadetud taotluses, et Tallinna Linna

Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada, kuna rikub kaebajate õigust osaleda kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 311 lõige 4 sätestab, et valimisliidu nimi ei või

olla eksitav. Valimisliidu "Spisok Klenskogo" nimi ei ole eksitav. Tallinna Linna Valimiskomisjon

põhjendab oma otsust ka sellega, et nimi ei ole eesti keeles arusaadav. Ka Eesti Vabariigis

registreeritud erakonna "Res Publica" nimi on eesti keeles arusaamatu, kuid sellele keeleseadust ei

kohaldata. Ka äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse järgi ei või ühingu nimi olla eksitav,

kuid seni ei ole ühingute nimesid peetud eksitavaks nende mitteriigikeelsuse tõttu. Ka eelnevad

valimiskomisjonid on registreerinud valimisliite, mille nimesid võib analoogselt käsitada kui

eksitavaid.

6. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse

rahuldamata.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolev vaidlus on tekkinud sellest, et Tallinna Linna Valimiskomisjon keeldus registreerimast

valimisliitu "Spisok Klenskogo."

Linna valimiskomisjon leidis, et valimisdokumendid tuleb täita eesti keeles ja valimisliidu nimi ei

tohi olla võõrkeelne, sest põhiseaduse § 6 järgi on Eesti riigikeeleks eesti keel ja § 52 järgi on

kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Veel põhjendas valimiskomisjon valimisliidu

registreerimata jätmist sellega, et KOVVS § 311 järgi ei tohi valimisliidu nimi olla eksitav; nimi

valimisliit "Spisok Klenskogo" pole eesti keeles arusaadav ja ei pruugi olla kõigile valijatele

mõistetav.

Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas linna valimiskomisjoni otsuse jõusse jätmist ning D. Klenski ja

S. Tðerepanovi kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et valimisliidu nimi ei või olla eksitav.

Komisjon leidis, et valimisliidu nimi võib olla eksitav, kui see on valijale arusaamatu; ei saa eeldada,

et mitteriigikeelne nimi on valijale arusaadav.

8. Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi § 156. Valimisliite põhiseadus ei

reguleeri.

Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud

reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu

registreerimist reguleerib KOVVS § 311.

Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla

ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib

kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka

eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu

nime või sellega eksitavalt sarnast nime."

9. Dokumendid, mis esitati valimisliidu "Spisok Klenskogo" registreerimiseks, olid eestikeelsed,

ehkki valimisliidu nimes oli võõrkeelseid sõnu.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla

võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti

riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane

pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel.

Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku

omavalitsuse ametiasutustes.

Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu

nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsusest ja 4. novembri 1998. a otsusest tuleb teha järeldus, et

olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on

põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus. Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on

olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud

lihtseadusega.

Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu "Spisok Klenskogo" registreerimisest keelduda

vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu.

10. Järgnevalt vaatleb kolleegium, kas valimisliidu "Spisok Klenskogo" nimi on eksitav.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 311 lg 4 teisest ja kolmandast lausest järeldab

kolleegium, et valimisliidu nimi on eksitav siis, kui valimisliidu moodustajatest alla poole oli sama

nimega valimisliidu moodustajateks eelmistel valimistel, samuti siis, kui valimisliidu nimi on

eksitavalt sarnane erakonna või mõne muu valimisliidu nimega. Pole kahtlust, et valimisliidu "Spisok

Klenskogo" nimi on kooskõlas KOVVS § 311 lg 4 teise ja kolmanda lause nõuetega.

Käesoleval juhul on valimiskomisjonid otsustanud selle üle, kas valimisliidu nimes sisalduvad

võõrkeelsed sõnad on kõigile valijatele mõistetavad, ja leidnud, et eesti keeles arusaamatu

valimisliidu nimi on eksitav.

Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus võõrkeelseid sõnu sisaldav valimisliidu nimi pole

seadusega keelatud, on valimiskomisjonid ebaõigesti kohaldanud seadust. Seda, kas valimisliidu nimi

on neile arusaadav, hindavad valijad. Valimiskomisjon ei saa poliitilist jõudu diskvalifitseerida

põhjendusega, et selle nimi pole komisjoni arvates sisu poolest valijatele arusaadav. Vastupidine

järeldus tähendaks õigusevastast sekkumist valimisnimekirja koonduda soovivate isikute passiivsesse

valimisõigusesse. Valimisnimekirja koonduda soovivate isikute endi ülesanne on hoolitseda selle

eest, et nende sõnum oleks valijatele arusaadav.

11. D. Klenski ja S. Tðerepanovi kaebus rahuldatakse ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni ja

Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus tühistatakse.

Tõnu Anton, Ants Kull, Jüri Põld