3-1-1-70-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-70-05

Otsuse kuupäev

9. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

OÜ S väärteoasi tubakaseaduse § 216 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsus

väärteoasjas nr 4-7/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ S kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. august 2005. a

Istungil osalenud isikud

OÜ S kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Kassatsioon rahuldada.

2. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsus OÜ S väärteoasjas ning menetlus

lõpetada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 27. detsembri 2004. a otsusega karistati OÜ-d S 5. juunini 2005. a kehtinud

tubakaseaduse (TubS) § 216 lg 2 alusel 12 000 kroonise rahatrahviga selle eest, et osaühingu juhatuse

esimees A.S. müüs 17. novembril 2004. a kell 23.30 K.A-le Lääne-Viru maakonnas V vallas R külas asuvas

tanklas paki vene maksumärgiga märgistatud sigarette Primo Nevo.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Lääne-Viru Maakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaat K. Namm, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses väideti, et tankla oli peale kella 17.00 suletud ja sealt ei olnud võimalik teha sisseoste. Ka ei

viibinud A.S. 17. novembril 2004. a tanklas. Tanklast läbiotsimisel leitud 523 pakki vene maksumärkidega

sigarette kuulusid A.S-le, kes ise ka tanklas elas ja olid mõeldud isiklikuks tarbeks. Tunnistajate K.A. ja L.K.

ütlused lahknevad ostu sooritamise kellaaja ja ostetud kauba osas.

Lisaks leiti, et oluliselt on rikutud menetlusõigust. A.S. ülekuulamisel ei osalenud tõlk, kuigi see on

kohustuslik, sest A.S. ei valda eesti keelt. Ka ei ole A.S. üle kuulatud kui juriidilise isiku OÜ S esindajat.

Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud edasikaebamise tähtaega.

3. Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt nähtub väärteoasja materjalidest, et A.S. müüs K.A-le, kelle kohtuvälises menetluses

antud ütlustes ei ole põhjust kahelda, paki sigarette. Kohus leidis, et L.K. ütlused ei ole K.A.a ütlustele

otseselt vastukäivad.

Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud menetlusõigust. A.S. on ülekuulamisprotokollis omakäeliselt

kinnitanud, et ta tõlki ei vaja. Ka on ekslik kaebuses esitatud väide, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole

märgitud edasikaebe korda ja tähtaega.

4. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsuse peale kassatsiooni, milles

palus maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada OÜ S suhtes väärteomenetlus.

Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust - TubS § 216 lg-t 2, mis näeb ette

juriidilise isiku vastutuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis

tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti selliste

tubakatoodetega kauplemise eest. Kuna sigaretid ei kuulunud OÜ-le S, vaid A.S-le kui füüsilisele isikule, ei

ole osaühing talle inkrimineeritavat tegu (vene maksumärgiga sigarettide müük) toime pannud ning puudub

alus tema karistamiseks TubS § 216 lg 2 järgi.

Kassatsiooni kohaselt on oluliselt rikutud ka väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on

menetlusõiguse oluline rikkumine see, kui menetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud aluste

esinemisel. Käesoleval juhul oleks kohus pidanud menetluse lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna OÜ

S teos puuduvad väärteo tunnused.

Lisaks ei ole kohtuotsus nõuetekohaselt põhistatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud

tunnistaja V.S ütlusi, kes kinnitas, et leitud sigaretid kuulusid A.S-le, mitte OÜ-le S. Ka ei ole kohus

põhjendanud, miks ta leiab, et sigaretid kuulusid osaühingule. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tankla oli

ajal, mil rikkumine väidetavalt aset leidis, suletud. Maakohus on võtnud arvesse üksnes tunnistajate K.A. ja

L.K. ütlusi, kuid mõlemad tunnistajad olid oma jutu järgi väidetava väärteo toimepanemise ajal joobes.

Samuti leiab kassaator, et väärteomenetlusõigust on rikutud sellega, et menetlusaluse isiku seaduslikku

esindajat ei ole väärteomenetluses üle kuulatud, 25. novembril 2004. a kuulati üle A.S. kui füüsiline isik,

mitte kui OÜ S esindaja.

Kassatsioonis korratakse väiteid, et menetluses oleks pidanud osalema tõlk ning kohtuvälise menetleja

otsuses ei olnud märgitud edasikaebamise tähtaega.

5. Riigikohtu istungil jäi kassaator kassatsiooni juurde ning märkis lisaks, et Riigikohtu 6. mai 2005. a (s.o

peale kassatsiooni esitamist tehtud) otsusest asjas 3-1-1-137-04 tulenevalt oleks deliktistruktuuri elemendid

esmalt tulnud kindlaks teha füüsilise isiku tegevuses ning alles nende tuvastamise järel oleks saanud

lahendada küsimuse, kas tegu on inkrimineeritav ka juriidilisele isikule. Seejuures tuleks otsuses põhjendada

seda, et tegu oli pandud toime juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja ja maakohtu otsustes taoline

põhjendus puudub.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Lääne-Viru Maakohus on oluliselt rikkunud

menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab

seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253 ja

9. juuni 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-04 - RT III 2004, 17, 208 ning 19. mai 2005. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-43-05 - RT III 2005, 22, 223).

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt võib isikut karistada üksnes teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse jõusse

jätmisel kohtuotsuse motiveerivast osast nähtuma isiku teo vastavus kõigile deliktistruktuuri elementidele

ning see, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis. Kassatsioonis väidetakse, et maakohus oleks

pidanud ära näitama, miks ta leiab, et sigaretid kuulusid OÜ-le S. Kriminaalkolleegium leiab, et OÜ-le S

süüks arvatud teo puhul ei ole tingimata vajalik, et sigaretid oleks kuulunud osaühingule. See-eest tuleb ära

näidata teo - vene maksumärkidega sigarettide müügi - seotus OÜ-ga S. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt peab

tegu olema vahetult või vahendlikult toime pandud juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise

isiku huvides. Kohtuvälise menetleja ega kohtu otsusest ei nähtu, mil moel on tegu pandud toime juriidilise

isiku huvides. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsuses analüüsitud, kas A.S. kui juriidilise

isiku juhatuse liikme tegevus vastab kõigile deliktistruktuuri tunnustele. Riigikohtu 6. mai 2005. a otsusest

asjas nr 3-1-1-137-04 (RT III 2005, 8, 184) on kriminaalkolleegiumi täiskogu märkinud: "Juriidiliste isikute

karistusõigusliku vastutuse küsimuse lahendamise seotusest füüsiliste isikute käitumisega tuleneb arusaam,

et enne seda, kui omistada mingi kuriteo toimepanemist juriidilisele isikule, peab sellele eelnevas

süüteomenetluses igal juhul olema selgitatud juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja käitumise

vastavust deliktistruktuurile." Käesolevas asjas seda tehtud ei ole ning nimetatud asjaolud on tõendamata.

Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et tegemist on veaga, mida ei ole edasises menetluses võimalik

parandada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 - RT

III 2004, 24, 263 ja 22. detsembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-121-04 - RT III 2005, 3, 21). Seega

tuleb Lääne-Viru Maakohtu otsus VTMS § 174 p 4 alusel tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel.

Ühtlasi peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et OÜ S suhtes toimus üheaegselt kaks eraldi

menetlust eesti maksumärkideta sigarettide müügi ja hoidmise osas, mis mõlemad kujutavad endast

maksumärgita sigarettide käitlemise osategusid ning on kvalifitseeritavad sama sätte järgi. Teoühtsuse

põhimõttest tulenevalt on tegemist ühe teoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2005. a otsus

kriminaalasjas

nr 3-1-1-4-04 - RT III 2004, 10, 117) ning isiku karistamine kahes eraldi menetluses oleks rikkunud PS § 23

lg-s 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar