3-1-1-64-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-64-05

Otsuse kuupäev

9. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi A. K. süüdistuses KarS § 356 lg 2 ja OÜ

X süüdistuses KarS § 356 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2005. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-035/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit

Vajak, kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

10. august 2005. a

Istungil osalenud isikud

A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit

Vajak ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ainar Koik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2005. a ja Võru Maakohtu 10. detsembri 2004. a

kohtuotsused A. K. süüditunnistamises KarS § 356 lg 2 ja OÜ X süüditunnistamises KarS § 356

lg 3 järgi.

2. Mõista A. K. KarS § 356 lg 2 järgi õigeks.

3. Mõista OÜ X KarS § 356 lg 3 järgi õigeks.

4. Keskkonnainspektsiooni poolt kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi 236 942 krooni saamiseks

jätta läbi vaatamata.

5. Kassatsioonid rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Maakohtu 10. detsembri 2004. a otsusega tunnistati A. K. süüdi KarS § 356 lg 2 järgi ja teda karistati

kolmekuulise vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi

kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Sama otsusega tunnistati KarS § 356 lg 3 järgi süüdi OÜ X ning teda karistati 125 000 krooni suuruse

rahalise karistusega.

A. K-lt ja OÜ-lt X mõisteti solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju 236 924 krooni.

2. Maakohus leidis, et OÜ X juhataja A. K. pani vahendliku täideviijana toime ebaseadusliku metsaraie,

lastes oma alluvatel, s.o OÜ X töötajatel 24. ja 25. septembril 2004. a Võru maakonnas X vallas X külas X

kinnistu eraldustel 1 ja 2 tema juhendamisel ja kontrolli all raiuda ebaseaduslikult 520 tm metsamaterjali.

Metsaraiel ei peetud kinni lubatud raievanusest ja liitumisajast ning lageraie tehti kohas, kus see oli keelatud.

Sellega rikuti metsaseaduse (MS) § 13 lg-te 2-4, samuti keskkonnaministri 9. aprilli 1999. a määrusega nr 40

kehtestatud metsakaitse eeskirja alapunktide 2 ja 3 nõudeid.

Kohus märkis, et A. K., kes andis korralduse OÜ X harvesteri viimiseks X kinnistule, näitas ette raiekohad ja

määras kindlaks raieviisi, valitses tegu teadmisega sellest, millistelt eraldustelt ja millises mahus teostatakse

raiet X kinnistul.

Osaühingult X tellis raie M. M. M. M. ja OÜ X vahel sõlmitud lepingus ning A. K-le antud metsateatise ja

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu koopiates oli raieviisiks märgitud lageraie. Tõendatud on, et

metsateatise koopia võltsis, muutes raiemahtu ja

-liiki ning kasutas seda teenustöölepingu sõlmimisel OÜ-ga X M. M., kes on nendes tegudes Võru Maakohtu

26. veebruari 2004. a otsusega süüdi tunnistatud. Ka A. K-le üle antud raieõiguse võõrandamise lepingu

koopia oli võltsitud.

Maakohus nentis, et dokumendid, millel õige raieviis ja maht olid asendatud, võisid viia A. K. eksitusse raie

õiguspärasuses, kuid see eksimus ei olnud tema jaoks vältimatu. A. K. ütlustest nähtub, et raiekohta üle

vaadates tekkis tal kahtlus selles, kas eraldusel 2 kasvava metsa vanuse ja seal kõrval tehtud lageraie tõttu

võib teha eraldusel lageraiet. Seega oli A. K-l põhjust kahelda teo - lageraie - õiguspärasuses. Kõheldes

kavandatavas raieviisis, oli A. K-l põhjust kahelda ka silmatorkavalt lohakalt täidetud metsateatise koopia

õigsuses. A. K. ütluste kohaselt helistas ta keskkonnateenistusse ja uuris, kas sellel kinnistul on metsateatis

registreeritud, kuid ei kontrollinud raiuda lubatud kogust. Samuti helistas ta ka M. K-le ja küsis, kas viimane

on sõlminud M. M. lepingu raieõiguse võõrandamise kohta. Tunnistaja M. K. kinnitas, et A. K. helistas ja

küsis, kas metsateatis kehtib. Raiekoguse kohta A. K. ei küsinud. Nimetatud tõenditele tuginedes leidis

maakohus, et A. K. rikkus hoolsuskohustust ja pani kuriteo toime ettevaatamatusest. A. K-l oli võimalik

kontrollida keskkonnateenistusest lisaks sellele, kas metsateatis raieks X kinnistu eraldustelt 1 ja 2 on

esitatud, ka metsateatisel märgitud raiutavat mahtu ja raieviisi, kuid ta ei teinud seda. A. K. ütluste kohaselt

on ta metsaraiega tegelenud seitse aastat, seega pidi ta tundma vastava valdkonna regulatsiooni ja teadma, et

lageraie ei olnud eraldusel lubatud.

Lisaks märkis kohus, et A. K. teostas raie OÜ X huvides, mistõttu peab toimepandu eest vastutama ka

osaühing.

3. Võru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. K. kaitsja Tiit Vajak ja OÜ X nimel juhatuse liige

A. K., kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning A. K. ja osaühingu õigeksmõistmist.

Kaitsja märkis, et A. K. ei ole KarS § 356 lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu toime pannud. Süüdistuses on

A. K. käsitletud kuriteo vahetu täideviijana. Riigikohtu otsuse kohaselt asjas 3-1-3-9-00 kujutab ebaseaduslik

metsaraie endast aga spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Koosseisupäraseks teoks on seega

raiumine, mida aga A. K. teinud ei ole. Samuti leiti apellatsioonis, et maakohus on A. K. teo vääralt

kvalifitseerinud KarS § 356 lg 2 järgi. Nimelt asus kohus seisukohale, et tegu, s.o metsa ebaseaduslik

raiumine on toime pandud ettevaatamatusest, kõnealune säte eeldab aga ebaseadusliku metsaraide

toimepanemist tahtlikult ning peab üksnes tagajärje - keskkonnale tekitatud olulise kahju - osas piisavaks

ettevaatamatust. Lisaks on maakohus vääralt käsitanud hoolsuskohustust. Kohus võttis arvesse, A. K-l on

seitsmeaastane metsa-alase töö kogemus, mis eeldab temalt vastavate sätete tundmist. Hoolsusvastasuse

kindlakstegemisel ei tule aga lähtuda toimepanija individuaalsetest võimetest, vaid keskmise inimese

mudelist. Apellant leidis, et A. K-l ei olnud alust kahelda metsateatise õigsuses.

OÜ X apellatsioonkaebuses leiti, et äriühingu vastutus on välistatud, kuna A. K. ei ole toime pannud

koosseisupärast tegu ning tuvastatud ei ole, et ta oleks tegutsenud juriidilise isiku huvides.

4. Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2005. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonides ei ole esitatud uusi, maakohtule mitte teada olnud tõendeid, vaid

on taotletud tõendite teistkordset hindamist. Samas ei nähtu apellatsioonidest asjaolusid, mis tingiksid

maakohtu järelduse ümberhindamise. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud ja põhjendanud oma

seisukohti. Tartu Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pidanud KrMS

§ 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et A. K. pani rikkumise toime ettevaatamatusest, sest ta ei

uurinud keskkonnateenistusest, kui palju on mahuliselt lubatud raiuda. Ka kordas ringkonnakohus, et mingis

kindlas valdkonnas tegutsevad isikud peavad tundma selle valdkonna norme.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on

põhjendanud, et ebaseadusliku metsaraie pani vahendliku täideviijana toime OÜ X juhataja A. K., kasutades

ära oma alluvaid, kes teostasid raie tema juhendamisel ja kontrolli all. A. K. OÜ X ainuomaniku, ainsa

juhatuse liikme ja juhtivtöötajana korraldas ebaseadusliku metsaraie osaühingu huvides, mida ei muuda

asjaolu, et OÜ X tegelikult tulu ei saanud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonid A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Tiit Vajak, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega A. K. ja OÜ X õigeks

mõista.

Kassatsioonides leitakse, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest otsuses ei

ole vastatud apellatsioonis esitatud väidetele, mille kohaselt A. K. teos puudub süüteokoosseis, Võru

Maakohus kohaldas vääralt KarS § 356 lg-t 2 ning tõlgendas vääralt hoolsuskohustust. Ühtegi neist väidetest

ei käsitletud maakohtu otsuses, kusjuures kahe viimase puhul ei olnud see ka võimalik, sest need küsimused

tõstatati esmakordselt alles apellatsioonis. Ühtlasi leitakse, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Seejuures vaidlustatakse kassatsioonis ringkonnakohtu seisukohta,

et Võru Maakohus tunnistas A. K. süüdi ebaseadusliku metsaraie vahendlikus täideviimises.

Samuti korratakse kassatsioonides seisukohti ka selle kohta, et äriühingu vastutus on välistatud, kuna A. K.

ei ole toime pannud koosseisupärast tegu, samuti ei ole tuvastatud, et ta oleks tegutsenud juriidilise isiku

huvides.

6. Ringkonnaprokurör Ainar Koik leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioonid on põhjendamatud. Nii Võru

Maakohtu kui Tartu Ringkonnakohtu otsused on põhjalikult motiveeritud ja seaduslikud. Kaitsja ei ole

esitanud põhjendusi, mis oleks olnud teadmata maa- või ringkonnakohtule ning samad kaitseväited on

kohtute poolt asjakohaselt ja motiveeritult ümber lükatud. Arusaamatu on kassaatori seisukoht, et

ringkonnakohus ei ole apellatsioonis esitatud väidetele vastanud. Maa- ja ringkonnakohtu seisukohad ja

järeldused on kooskõlas Riigikohtu viimaste lahenditega ebaseadusliku raie asjades, samuti juriidilise isiku

kriminaalasjades. Prokurör palus jätta kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

7. Riigikohtu istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud taotluste ja põhistuste juurde.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonides esitatud väidetega kriminaalmenetlus-õiguse

rikkumise kohta ringkonnakohtu poolt. Kassatsioonides märgitakse põhjendatult, et ringkonnakohus on

jätnud analüüsimata apellatsioonide põhiargumendid ja seetõttu on jäänud vastuseta apellantide väited A. K.

teos kuriteokoosseisu puudumise, KarS § 356 lg 2 väära kohaldamise ja hoolsuskohustuse ebaõige

tõlgendamise, samuti äriühingu kriminaalvastutuse ebaõige kohaldamise kohta.

Samuti leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tunnistades A. K. KarS § 356 lg 2 ja OÜ X sama paragrahvi

kolmanda lõike järgi süüdi, on kohtud kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Nii on maakohus kogutud tõendite hindamise tulemusel tuvastanud, et A. K. pani talle süüksarvatud

ebaseadusliku raie toime ettevaatamatusest. Samuti tuvastas maakohus, et seejuures tegutses A. K. OÜ X

huvides. Ringkonnakohus, leides, et esimese astme kohus on faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ja oma

järeldusi piisavalt põhistanud, asus seisukohale, et maakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ning A. K. ja OÜ X süüditunnistamine vastavalt KarS § 356 lg 2 ja lg 3 järgi on põhjendatud.

Seejuures on kohtud jätnud aga tähelepanuta KarS § 15 lg-st 1 tuleneva põhimõtte, mille kohaselt kuriteona

on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui karistusseadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

9. Karistusseadustiku § 356 lg-d 1 ja 2 näevad ette füüsilise isiku vastutuse ebaseadusliku raie eest, kui

sellega kaasneb tagajärjena oluline kahju keskkonnale. Erinevalt selle paragrahvi lõikest 1, milles toodud

koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, s.o teo (ebaseadusliku raie), tagajärje (olulise

kahju) ja nendevahelise põhjusliku seose suhtes nii ebaseadusliku raie kui ka tagajärje suhtes, vastutab isik

lõike 2 alusel lõikes 1 nimetatud teo (ebaseadusliku metsaraie) eest juhul, kui sellega tekitati

ettevaatamatusest keskkonnale oluline kahju. Seega nõuab ka KarS § 356 lg 2 ebaseadusliku metsaraie osas

tahtlust.

Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et A. K. pani ebaseadusliku raie toime ettevaatamatusest, mitte

tahtlikult. Ettevaatamatusest toime pandud ebaseaduslik raie ei ole aga tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 kuriteona

karistatav. Kuna A. K. toime pandud tegu ei ole kuriteona karistatav, tuleb ta selles õigeks mõista. Eelnevast

tulenevalt, puudub ka vajadus lahendada küsimust sellest, kas kohtud on asunud õigesti seisukohale, et A. K.

rikkus hoolsuskohustust. Küsimus hoolsuskohustuse rikkumisest saab tõusetuda vaid juhul, kui

süüteokoosseisu realiseerimine oleks võimalik ka kas kergemeelsusest või hooletusest.

10. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis

on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega on juriidilise isiku

kriminaalvastutuse eelduseks tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud

kuritegu ja kuriteokoosseisu puudumine selle organi või juhtivtöötaja käitumises välistab juriidilise isiku

kriminaalvastutuse.

Kõnealuses asjas puudub A. K. käitumises kuriteokoosseis, mistõttu tuleb ka OÜ X talle süüksarvatud

kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

11. Kriminaalkolleegium märgib, et maa- ja ringkonnakohus on ekslikult lugenud vahendlikuks

täideviimiseks selle, et A. K. andis korralduse harvesteri viimiseks kinnistule, näitas ette raiekohad ja määras

raieviisi.

Tagamaks seaduse ühetaolist kohaldamist selgitab kriminaalkolleegium, et süüteo vahendlik täideviimine

tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab

ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil).

Käesolevas asjas on kohtud asunud seisukohale, et A. K. pani ebaseadusliku raie toime valitsedes teisi

isikuid ülekaaluka teadmisega. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul,

kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära

nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab aga

vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega

tahtlikult. Antud juhul see nõue aga täidetud ei ole, sest kohtud on lugenud tõendatuks, et A. K. eksis ka ise

raie õiguspärasuse osas. Asjaolu, et ta näitas osaühingu töötajatele ette raiekohad ning selle, kui palju sealt

raiuda, ei tähendanud nende isikute ärakasutamist - ülekaalukas teadmine peab esinema koosseisuliste

asjaolude suhtes.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

täies ulatuses Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2005. a ja Võru Maakohtu 10. detsembri 2004. a

kohtuotsused A. K. süüditunnistamises KarS § 356 lg 2 ja OÜ X süüditunnistamises KarS § 356 lg 3 järgi,

teeb nende osas õigeksmõistva otsuse ja jätab KrMS § 310 lg 2 alusel keskkonnainspektsiooni poolt esitatud

tsiviilhagi 236 942 krooni saamiseks läbi vaatamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar